Obsah (6)

§ 384§ 326§ 318§ 339§ 245§ 180

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. september 2016 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-6747 Mati Kartau Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru M

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 18.08.2016 otsusega tunnistati Stanislav Kamozin kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 ja 2 järgi ning mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust tingimisi KarS § 73 alusel 3 aastase katseajaga. 1.
2. Kohtuotsusega mõisteti S. Kamozinilt riigituludesse välja menetluskulude hulgas ka kaitsjatasu adv Jekaterina Jevšina poolt kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 648 eurot.
3. Sama otsusega tunnistati Tarmo Teivas süüdi KarS §-de 184 lg 2 p 1 ja 2; 392 lg 2 p 2 – 25 lg 2 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 4 aastat 3 kuud vangistust. 2.
4. Kohtuotsusega mõisteti T. Teivaselt riigituludesse välja menetluskulude hulgas ka kaitsjatasu kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 1944,72 eurot.
5. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni S. Kamozin, kes palub tühistada otsus osas, millega temalt mõisteti välja kaitsjatasu adv J. Jevšina poolt kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 648 eurot. S. Kamozin ei ole rahul adv J. Jevšina poolt osutatud õigusabi mahu ja kvaliteediga. Ta ei saanud kriminaaltoimikuga tutvuda kaitsja juuresolekul, sest kaitsja edastas talle toimiku materjalid ja ta pidi nendega üksi tutvuma, kaitsja ei andnud talle tutvumiseks kaitseakti ega andnud talle eelnevalt ühtegi konsultatsiooni. Enne kohtuistungit sai ta kaitsjaga ainult 15 minutit rääkida. Peale esimest istungit valis S. Kamozin endale kokkuleppel uue kaitsja. Järgmisel istungil sõlmiti kokkulepe. S. Kamozin leiab, et adv J. Jevšina ei esitanud kohtule enne kokkuleppe sõlmimist oma kaitsjatasu nõuet ning seetõttu ei saanud kohus kokkuleppes märkida tema poolt osutatud õigusabi suuruseks 648 eurot. Lisaks olevat see nõue ülemäära suur, sest osutatud õigusabi maht ja kvaliteet ei vasta sellele. 3.
6. Nimetatud apellatsioon on KIS-i kantud määruskaebusena ja saadeti sellena ringkonnakohtule lahendamiseks.
7. Viru Maakohtu otsuse peale esitas määruskaebuse T. Teivase kaitsja advokaat S. Reinsaar, kes väidab, et kuna kokkuleppes ei lepitud eraldi kokku kaitsja sõidukulu suurust, siis palub ta jätta riigi kanda enda sõidukulu 564,60 eurot. Kaitsja leiab, et sõidukulu ei tohi süüdistatavalt välja mõista, kuna T. Teivasele osutas riigi õigusabi advokaat, kelle büroo asub Tallinnas, teistele süüdistatavatele aga kaitsjad Narvast ja Jõhvist. See asjaolu asetab T. Teivase teiste süüdistatavatega võrreldes ebavõrdsesse seisu ja ta ei pea kandma kulusid, mis tekkisid seetõttu, et riik ei suutnud antud asjas tagada vajalikul arvul riigi õigusabi osutavate advokaatide olemasolu Ida-Virumaal. Kaitsja leiab, et asjas kokkuleppe sõlmimise ajal ei olnud menetlusosalistele veel kaitsjatasu suurus teada ja seetõttu ei olnud see ka kokkuleppe osa. Kaitsja arvates saab just sel põhjusel määruskaebe korras vaidlustada maakohtu otsust menetluskulude osas.
8. Teiste süüdistatavate osas pole kaebust esitatud. Ringkonnakohtu seisukoht
9. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon ja määruskaebus tuleb

§ 326lg 2 p 3 alusel jätta läbi vaatamata.

4.

§ 326

lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole

§ 318

järgi apellatsiooniõigust.

§ 318

lg 3 p 4 kohaselt apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud

§ 318

lg-s 4 sätestatud juhtudel.

§ 318

lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada 2 2 kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

1. peatüki
2. jagu käsitleb kokkuleppemenetluse kohaldamise alust, vastavate nõusolekute saamise ja läbirääkimiste pidamise korda, kokkuleppe vormistamise ja selle kohtuliku arutamise nõudeid.

§ 339

lõige 1 sisaldab loetelu kriminaalmenetlusõiguse olulistest rikkumistest, mis toovad obligatoorselt kaasa kohtuotsuse tühistamise. Seega vastava apellatsiooni puhul tuleb kontrollida, kas vaidlustatakse eelpool viidatud nõuete järgimist.

1. S. Kamozin on vaidlustanud temalt menetluskulude hulgas adv J. Jevšina poolt kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 648 eurot väljamõistmise. 5.
2. Ringkonnakohus märgib, et kõik temalt välja mõistetud menetluskulud tulenevad 10.08.2016 kokkuleppest (III kd lk 76-77), mille kohaselt toimunud läbirääkimiste käigus S. Kamozin ja tema kaitsja advokaat Andrei Matvejev muuhulgas nõustusid menetluskulude osas tasuma adv J. Jevšina poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 120 eurot pluss kohtumenetluses tekkinud õigusabikulud, milliste suurust ei saanud summaliselt kokku leppida, sest lõplik kohtumenetlus seisis veel ees. Maakohtu 11.08.2016 istungi protokolli kohaselt (III kd lk 78-81) S. Kamozin vastas kohtule, et talle on kokkuleppe sisu arusaadav, ta jäi selle juurde ja kinnitas, et kokkuleppe sõlmimisel väljendas ta enda vaba tahet. Protokollist nähtuvalt kaitsjad esitasid kaitsjatasu taotlused enne kui kohus lahkus otsust tegema. Seega kohtu käsutuses olid enne otsuse tegemist ka kohtumenetluses tekkinud õigusabikulude nõuded. Mis puutub adv J. Jevšina poolt kohtumenetluses S. Kamozinile osutatud õigusabikulude nõudeid, siis need olid kohtule enne kokkuleppe kinnitamist teada, sest olid esitatud (I kd lk 177 ja II kd lk 126) ja rahuldatud juba 30.09.2015 (624 eurot) ja 25.02.2016 (24 eurot). Seega on asjakohatu S. Kamozini väide, et adv J. Jevšina ei esitanud kohtule enne kokkuleppe sõlmimist oma kaitsjatasu nõuet ning seetõttu ei saanud kohus kokkuleppes märkida tema poolt osutatud õigusabi suuruseks 648 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kuna tegemist on kokkuleppe osaga, siis S. Kamozini väite näol, et see nõue on ülemäära suur, sest osutatud õigusabi maht ja kvaliteet ei vasta sellele, on tegemist apellatsiooniga, mitte aga määruskaebusega (vt käesoleva määruse punkt 3.1).
3. T. Teivase kaitsja advokaat S. Reinsaar on samuti vaidlustanud menetluskulude väljamõistmist ja leiab, kuna kokkuleppes ei lepitud eraldi kokku kaitsja sõidukulu suurust, siis palub ta jätta riigi kanda enda sõidukulu 564,60 eurot. 6.
4. Ringkonnakohus märgib, et ka T. Teivaselt välja mõistetud menetluskulud tulenevad 10.08.2016 kokkuleppest (III kd lk 64-66), mille kohaselt toimunud läbirääkimiste käigus T. Teivas ja tema kaitsja advokaat S. Reinsaar muuhulgas nõustusid menetluskulude osas tasuma kohtumenetluses tekkinud õigusabikulud, milliste suurust ei saanud summaliselt kokku leppida, sest lõplik kohtumenetlus seisis veel ees. 3 3 Maakohtu 11.08.2016 istungi protokolli kohaselt (III kd lk 78-81) T. Teivas vastas kohtule, et talle on kokkuleppe sisu arusaadav, ta jäi selle juurde ja kinnitas, et kokkuleppe sõlmimisel väljendas ta enda vaba tahet. Mis puutub adv S. Reinsaare poolt kohtumenetluses T. Teivasele osutatud õigusabikulude nõudeid, siis sõidukulusid sisaldavad nõuded olid kohtule enne kokkuleppe kinnitamist teada, sest olid esitatud (III kd lk 84-90) juba 09.06.2016 (132,60 eurot) ja 11.08.2016 (432 eurot). Õige on see, et kokkuleppes ei ole eraldi kaitsja sõidukulude nõuet välja toodud, kuid ringkonnakohus leiab, et see nõue on üks osa dokumendist, mille pealkiri on „Taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks “ ja see nõue lahendati kokkuleppe menetluskulude alajaotuses, kus T. Teivas kohustus hüvitama kohtumenetluses tekkinud õigusabikulud. Ringkonnakohus leiab, et kuna tegemist on kokkuleppe osaga, siis ka antud juhul on tegemist apellatsiooniga, mitte aga määruskaebusega.
5. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud

1. peatüki
2. jao sätteid. Samuti ei nähtu

§ 339lgs 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi.

Kriminaalmenetluse kulud on kokkuleppe üks osa ja seda ei saa vaidlustada, kui menetlusnorme ei rikutud.

1. Ringkonnakohus leiab, et S. Kamozini ja T. Teivase puhul on kokkuleppemenetluse sätteid järgitud ning pole alust läbi vaadata nende poolt esitatud väiteid, sest apellatsiooni on esitanud isikud, kellel puudub sellekohane apellatsiooniõigus. Seda kinnitab ka vastav kohtupraktika. 8.
2. Nii on Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-7-16 punktis 5.
3. märgitud, et

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises

§ 180lg 3 alusel.

Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb kokkuleppesse märkida võimaluse korral absoluutsummana, s.t et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud mõistetakse süüdistatavalt välja või need jäävad riigi kanda. Käesolevas asjas nimetatud nõudeid täideti. 8.

1. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et antud asjas oli tegelikult kaitsjatele teada juba enne maakohtus kokkuleppe sõlmimise istungit esitatud kaitsjatasu nõuete suurus (vt käesoleva määruse punktid 5.
2. ja 6.1) ning orienteeruvalt teadsid nad ka seda nõuet, mis kaasnes nimetatud istungil osalemisega. Seega oli neil võimalus oma kaitsealuseid nimetatud nõuete suurusest kohtuistungil informeerida ja vajadusel neid küsimusi enne kokkuleppe sõlmimise kohtulahendit kohtus 4 4 täpsustada, vältimaks hilisemaid kaebusi, nagu seda antud juhul on esitatud. Kohtupraktikas on jaatatud võimalust maakohtu istungi käigus kokkulepet kohalolijate õigusi ja kohustusi puudutavas osas muuta või täiendada (RKKKm nr 3-1-1-47-16 pd 6-7). 8.
3. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-7-16 punktis 5.
4. on märgitud, et kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub

§-s 318 lg 3 p 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele

1. peatüki
2. jao või

§ 339

lg 1 sätte rikkumisele.

§ 318

lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.

Ringkonnakohus ei tuvastanud antud asjas

1. peatüki
2. jao või

§ 339lg 1 sätte rikkumisi (vt käesoleva määruse punkt 7).

9. Seoses adv S. Reinsaare kaebusega ringkonnakohus peab vajalikuks juhtida samuti tähelepanu kohtupraktikale. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-33-12 punktides 9.3.10 on käsitletud advokaatide sõidukulude hüvitamise temaatikat ja on leitud, et võrdsuspõhiõiguse rikkumisega siin tegemist ei ole. Mis puutub advokaatide sõidukulude riigi kanda jätmist, siis ka siia kohaldub

§ 180lg 3, kuid kohtul sellist kohustust ei ole.

Ringkonnakohus märgib, et kuna tegemist oli kokkuleppemenetlusega, siis oli kaitsjal endal võimalus seda küsimust läbirääkimiste käigus tõstatada. 10. Eeltoodu alusel ning juhindudes

§ 326lg 2 p 3 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus S.

Kamozini apellatsiooni ja T. Teivase kaitsja kaebuse läbi vaatamata. /allkiri/ Mati Kartau Kohtunik 5 5