Obsah (7)

§ 75§ 371§ 70§ 372§ 173§ 168§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Külli Puusep Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2016, Tallinn; kirjalik menetlus Kohtujurist Enely Sepp Tsiviilasja num

§ 75lg-st 1.

Kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule, peab kohus

§ 371lg 1 p 2 alusel keelduma hagiavalduse menetlusse võtmisest.

Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 123 tuleneb, et rahvusvahelised lepingud omavad prioriteeti riigisiseste seaduste (sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku) suhtes. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhte kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (edaspidi Eesti-Vene õigusabileping) art 1 sätestab, et ühe lepingupoole kodanikel on teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikelgi. See käib ka vastavalt kummagi lepingupoole seadusandlusele moodustatud juriidiliste isikute kohta. Ringkonnakohtu hinnangul saab Eesti-Vene õigusabilepingu art 1 alusel asuda seisukohale, et õigusabileping saab kohaldamisele tulla üksnes juhul, kui mõni menetlusosalistest omab Venemaa kodakondsust. Hagiavaldusele lisatud lepingust (tl 6) nähtub, et XXXXning XXXX on Vene Föderatsiooni kodakondsus. Eeltoodust tulenevalt kuulub kohaldamisele Eesti-Vene õigusabileping. Seega on ebaõige määruskaebuse esitaja väide, et Eesti kohtu pädevus asja lahendamiseks tuleneb

§-st

1. Käesoleval juhul on kostja Vene Föderatsiooni kodanik ning Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel on sõlmitud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades (edaspidi Eesti-Vene õigusabileping). Eesti-Vene õigusabilepingu art 28 (abielu lahutamine ja kehtetuks tunnistamine) lg-tes 1-2 on sätestatud:
2. Abielu lahutamise asjades kohaldatakse selle lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanikud abikaasad olid avalduse esitamise hetkel. Kui abikaasadel on elukoht teise lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole asutused.
3. Kui abielu lahutamise avalduse esitamise hetkel on üks abikaasa ühe lepingupoole, teine aga teise lepingupoole kodanik ning üks neist elab ühe, teine aga teise lepingupoole territooriumil, on pädevad mõlema lepingupoole asutused. Seejuures kohaldavad nad oma riigi seadusandlust.

§ 70

lg 1 ja lg 2 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati (

§ 75lg 1).

Hagiavaldusest nähtuvalt on kostja Vene Föderatsiooni kodanik ning elab Venemaal. Hageja on rahvastikuregistri andmetel Eesti Vabariigi kodanik ning elab Rootsis. Kuivõrd kumbki abikaasa Eestis ei ela, ei tulene Eesti-Vene õigusabilepingust Eesti kohtu pädevust tsiviilasja menetlemiseks ning kohus ei ole seetõttu pädev asjas lahendit tegema. Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule (

§ 371lg 1 p 2).

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes

§ 371lg 1 p-st 2, keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest.

Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372

lg 6).

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt

§ 168

lg-st 1 kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik