← Eesti

2-16-14105/5

Obsah (11)§ 371§ 657§ 663§ 368§ 363§ 442§ 173§ 168§ 177§ 150§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 4. november 2016. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-14105 Tsiviilasi

) § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel menetlusse võtmast. Maakohus järeldas hagi alusest ja kinnistusraamatu andmetest, et hageja ja JG on kantud vaidlusaluse korteriomandi ühisomanikena kinnistusraamatusse ning asjaolude kohaselt on nende osad ühisomandis võrdsed (st kummalgi ½ suurune osa). Sisuliselt soovib hageja tunnustada seda, mis tal juba on. Neil asjaoludel ei ole hageja õiguste rikkumine kostja poolt võimalik ja

§ 371lg 2 p 1 alusel tuleb hagi menetlemisest keelduda.

Kuivõrd kinnistusraamatuseaduse § 34¹ lg 1 sätestab, et kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, siis ei ole kostjal võimalik kinnistusraamatusse kannet ehk omandi muudatust ilma hageja ja JG nõusolekuta teha. Seega ei riku ka kostja esitatud kinnistamisavaldus hageja õiguseid. Täiendavalt sedastas maakohus, et hagi alusest nähtuvalt ei sõlminud abikaasad korteri kui vallasasja jagamise kohta notariaalselt tõestatud kokkulepet. Asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lg-te 1 ja 4 kohaselt pidanuks aga abikaasadevaheline korteri kui ehitisest vallasasja jagamise leping olema seadusest tulenevalt sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis. Vara jagamise ajal (27. märtsil 1997) kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 93 lg 3 kohaselt on seaduses sätestatud tehingu notariaalse tõestamise nõude järgimata jätmisel tehing tühine ning § 66 lg 3 alusel on tühine tehing kehtetu algusest peale. Sellest järeldas maakohus, et korter jäi abikaasade ühisvarasse ega saanud TS ainuomandiks. Seetõttu on hagi perspektiivitu, kuivõrd sellega taotletavat eesmärki ei ole võimalik hagi lahendamisel saavutada

§ 371lg 2 p 2 lõpuosa järgi (vaidlustatud määruses ilmselt ekslik viide §-le 372). 2

(5)MÄÄRUSKAEBUS
  1. Hageja esitas vaidlustatud määruse peale
  2. oktoobril 2016 määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ja saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohus keeldus põhjendamatult hagi menetlusse võtmisest. Hagi esitamist õigustab olukord, kus märkus pärimistunnistusel ja pärijate lisandumine ei võimalda hagejal käsutada vara. Omanikul on asjaõigusseaduse (AÕS) § 89 alusel õigus nõuda igasuguse rikkumise kõrvaldamist ka siis kui pole seotud valduse kaotusega. Seega ei ole tegemist hagiga, mille esitamine oleks õiguslikult võimatu. Kostja on ka juba taotlenud vaidlusaluse korteriomandi kohta tehtud kinnistusraamatu kande muutmist kinnistusosakonnalt ja algatanud pärimismenetluse seoses korteriomandiga, mistõttu on hagi esitatud õigesti kostja vastu. Hageja ei nõustu ka maakohtu järeldusega abikaasade ühisvara jagamise kokkuleppe vormipuuduse kohta. Hageja ei ole olnud abikaasade võimaliku ühisvara jagamise kui tehingu pool, aga ta on hagis esitanud faktilised asjaolud ja oma seisukoha, et pärandi avanemise ajaks oli TS korteri ainuomanik. Hageja esitas üksnes arvamuse, et abikaasad võisid jagada oma elu ajal ühisvaraks oleva korteri, aga selle arvamuse ega abikaasade vahelisele varasuhtele antud kvalifikatsiooniga ei ole kohus asja sisulisel arutamisel seotud. Hageja peab ka võimalikuks, et TS pärandi avanemise ajal oli siiski vaidlusaluse korteriomandi ainuomanik. MENETLUSE EDASINE KÄIK
  3. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ega edastanud seda teistele menetlusosalistele. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja saatis selle
  4. oktoobri 2016 kirjaga lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
  5. Hageja esitas
  6. oktoobril 2016 ringkonnakohtule kinnistusraamatu andmetest ja tõi esile, et: täiendava tõenina väljatrüki  vaidlusalune korteriomand moodustati pärast abikaasade abielu lahutamist, seega ei saa see olla abikaasade jagamata ühisvara, aga abikaasade jagamata ühisvara võib olla korter kui vallasasi, mille osas saab olla kostjal kui NS pärijal olla vaid hüvitise nõue; 
  7. oktoobril 2016 kinnistusraamatusse ametiülesannete käigus (kostja kasuks) sisse kantud vastuväide rikub hageja kui omaniku õigusi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuid

§ 657

lg 1 p 2¹ ja § 659 alusel tuleb muuta määruse põhjendusi, jättes resolutsiooni muutmata. Menetluskulud jäävad hageja kanda. 9. Esmalt käsitleb ringkonnakohus küsimust, kas määruskaebuse lahendamiseks on vaja küsida teiste menetlusosaliste seisukohti.

§ 663

lg 3 sätestab, et maakohus toimetab määruskaebuse ja selle lisade ärakirjad kätte menetlusosalistele, kelle õigusi määrus puudutab, ja küsib neilt vastuse. Vähemalt üldjuhul puudutab hagi menetlusse võtmise küsimus ka kostja huve, sest sellest võib sõltuda pooltevahelise vaidluse lahendamise kiirus (vt ka Riigikohtu 1. juuni 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-10, p 33 kolmas lõik). Ringkonnakohus asub seisukohale, et käesolevas asjas ei ole vaja küsida määruskaebusele kostja ega ka hagiavalduses kolmanda isikuna märgitud JG vastust. Hagi menetlusse võtmise määruse peale esitatud määruskaebus ei puuduta nende huve, kui hagi menetlusse võtmine on välistatud õigusliku perspektiivituse tõttu. Sellises olukorras kostja ja teiste menetlusosaliste vastuse nõudmine ei oleks kooskõlas

§-s 2 sätestatud eesmärkidega. 10. Maakohus rajas hagi menetlusse võtmisest keeldumise otsustuse kahele järeldusele: esiteks puudub hagejal õiguskaitsevajadus, teiseks pole hagil edulootust abikaasade ühisvara 3

(5)jagamise kokkuleppe vorminõuete rikkumise tõttu. Ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ei nõustu, aga kokkuvõttes on maakohus teinud õige otsustuse, et hagi ei saa senisel kujul menetlusse võtta.
  1. Hageja õiguskaitsevajadust ei saa eitada olukorras, kus hageja soovib õigusselguse saavutamiseks omandiõiguse tunnustamist. Ringkonnakohtu hinnangul on omanikul AÕS § 80 lg 2 esimeses pooles märgitud nõudeõigus ka juhul, kui ta ei esita kostja vastu vindikatsioonihagi, st sama sätte teises pooles nimetatud nõuet. Riigikohus on omandiõiguse tunnustamise nõude eraldi esitamise võimalust samuti jaatanud (
  2. aprilli 2003 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-03, p 27). Hagi esemest ja hageja põhjendustest nähtuvalt soovib hageja sisuliselt esitada tuvastushagi, sest ta ei nõua kostjalt ühtegi sooritust (nt asja väljaandmist või tahteavaldust).

§ 368

lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kohus nõustub hageja määruskaebuse väidetega, et kinnisasja omanikul võib olla piisav õiguslik huvi selle sätte tähenduses, kui kostja on juba astunud konkreetseid samme saavutamaks omandit samale asjale. Eelkõige saab omaniku huvi põhjendada sooviga luua õigusselgus ja vältida hilisemaid vaidlusi asjale tehtud kulutuste, sellest saadud kasu jms osas.

  1. Maakohus on ekslikult asunud hagi menetlusse võtmisel analüüsima seda, kas abikaasade vaheline ühisvara jagamise kokkulepe on kehtiv. Tegemist on asjaolu tuvastamise ja sellele õigusliku hinnangu andmisega, mida ei saa teha hagi menetlusse võtmise otsustamisel (vt nt Riigikohtu
  2. mai 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12, p 13).
  3. Siiski ei ole hagi õiguslikult perspektiivikas. Kohus võib jätta hagiavalduse

§ 371

lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata mh siis, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Praegusel juhul on tegemist sellise olukorraga. Hageja väitel on tema ja JG kantud kinnistusraamatusse vaidlusaluse korteriomandi ühisomanikena. Kostja vastu esitatud hagi esemeks on nõue tunnustada, et hagejale kuulub ½ suurune osa korteriomandist.

§ 363

lg 1 p 1 näeb ette, et hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese).

§ 442

lg 5 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Viidatud sätetest järeldub, et hagiavalduse resolutsioonis võetakse kokku hageja nõuded, st hagiavalduse resolutsioonis peab olema selgelt väljendatud hagi ese (vt Riigikohtu

  1. detsembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 13 teine lõik, ja
  2. oktoobri 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-07, p 14). AÕS § 70 lg 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Kohus ei saa kostja, kes ei ole vaidlusaluse korteriomandi omanik, vastu esitatud hagi lahendamisel määrata hageja ja JG omandiosade suuruseid ega tuvastada hageja mingit muud laadi omandiõigust vaidlusalusele korteriomandile. Hageja ei väida, et talle kuuluks korteriomandist ½ suurune mõtteline osa ega ka seda, et korteriomand oleks mingil viisil pooleks jagatud. Sisuliselt tähendaks hageja soovitud nõudes hagi rahuldamine, et hageja praegune roll ühisomanikuna muutuks, aga seda ei saa saavutada muul viisil, kui teise ühisomaniku vastu hagi esitamisega. Hagiavalduse resolutsioonis märgitud nõudega ei ole võimalik saavutada eesmärki, et kostja suhtes võiks hageja tugineda vaidlusalusest korteriomandist ½ suuruse osa hagejale kuulumisele.
  3. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise määrus on menetlust lõpetav lahend ja

§ 173lg 1 esimese lause järgi tuleb selles otsustada menetluskulude jaotus. Kuna hagi jääb 4

(5)menetlusse võtmata ja määruskaebus rahuldamata, siis kannab hageja

§ 168lg 1 ja § 171 lg 1 alusel kõik menetluskulud.

Juhindudes

§ 177

lg 1 p-st 1 määrab ringkonnakohus kindlaks, et teistele menetlusosalistele hüvitatavad kulud puuduvad, sest nad ei ole menetluses osalenud.

§ 150

lg 1 p 2 näeb ette, et tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldust ei võeta menetlusse. Seega saab hageja esitada maakohtule taotluse hagi esitamisel makstud riigilõivu tagastamiseks. 15. Tulenevalt

§ 372lg-st 5 ja § 696 lg-st 1 on käesolev määrus vaidlustatav.

/ allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.