MS § 183 lg 2 kohaselt lisandub käibemaks summas 79,40 eurot. --Kinnitada pankrotimenetluse kulud lõpparuandes esitatud kujul. --Kinnitada iga võlausaldaja tunnustatud nõue osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole II järgu nõudena ( I ja III järgus nõudeid ei esitatud) raha saanud: Nr. Nimi Tunnustatud ja rahuldamata nõue Järk Jaotis 1 Eesti Vabariik RTK kaudu 666.23 II 2,35% 2 Salva Kindlustuse AS 21 050.76 II 74,13% 3 Margus Korka 6678.95 II 23,52% 1 --Vabastada Reet Relvik pankrotihalduri pankrotimenetluses käesoleva määruse jõustumisel. kohustustest Martin Korka --Dokumentide hoidjaks nimetada Martin Korka. --Algatada füüsilisest isikust võlgniku Martin Korka kohustustest vabastamise menetlus. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused (
--Usaldusisiku kohustusi täidab Martin Korka. Usaldusisikul kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole (ehk 1.konto) üle 25 protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust ning ülejäänud 75 protsenti kanda võlgniku teisele arvelduskontole (ehk 2.konto), millelt usaldusisik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
§-le 158 tuginedes kohtule allpool esitatud lõpparuande koos taotlustega aruande kinnitamiseks, menetluse lõpetamiseks raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, halduri tasu ja kulude kinnitamiseks, halduri vabastamiseks, usaldusisiku nimetamiseks: Võlgnikul rahalised vahendid pankroti väljakuulutamise seisuga puudusid. Pankrotivarasse pankrotimenetluse jooksul laekumisi toimunud ei ole. Võlgnik saab seoses püsiva töövõimetusega, 60%, pensioni, mille summa alates septembrist on 191.23 eurot kuus. Võlgnik töötab xxxx, kuid töötasu ja pension ei ületa summat, millele saaks sissenõuet pöörata TMS § 132 tähenduses. Muud vara võlgnikul ei ole. Käesoleva lõpparuande esitamise seisuga puuduvad Martin Korka (pankrotis) pankrotimenetluses veel saada olevad varad või nõudeõigused. ANDMED PANKROTIMENETLUSEGA SEOTUD VÄLJAMAKSETEST
ALUSEL Taotlusi vara välistamiseks ei esitatud ning seetõttu vara välistamise tagajärgedest (
Samuti ei ole pankrotimenetluses tehtud tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid. Mingeid väljamakseid (k.a. võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis) haldur menetluses teinud ei ole. ANDMED JAOTISE ALUSEL RAHULDAMISJÄRKUDE KAUPA VÄLJAMAKSTUD RAHA KOHTA NÕUETE Nõuete kaitsmise koosolek toimus 24.05.2016. Haldur, võlgnik ega võlausaldajad nõuetele vastuväiteid ei esitanud, mistõttu tunnustati nõuete kaitsmise koosolekul 3 võlausaldaja II järgu nõudeid kokku 33 395.94 eurot. Pankrotihaldur on 21.09.2015.a. esitanud kohtule pankrotimenetluses koostatud jaotusettepaneku, mille kohus on kinnitanud esitatud kujul oma 02.8.2016.a. kohtumäärusega. Martin Korka (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole haldur väljamakseid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks teinud, kuna vahendid selleks puuduvad. IGA VÕLAUSALDAJA TUNNUSTATUD VÕLAUSALDAJA EI OLE RAHA SAANUD NÕUDE OSA, MILLE ULATUSES Tunnustatud nõuded Martin Korka (pankrotis) pankrotimenetluses moodustavad kokku 3542.61 eurot. Kõik nõuded tunnustati II järgus, I järgu ja III järgu nõuded menetluses puudusid. 3 ANDMED HALDURI TEGEVUSE KOHTA PANKROTIVARA VALITSEMISEL Pankrotihaldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud pankrotiseadusest ja R K (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku otsustest. Vastavalt
lg 2 seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Haldur on teavitanud kõiki teadaolevaid võlausaldajaid pankroti väljakuulutamisest ning viinud läbi võlausaldajate esimese üldkoosoleku. Haldur on kogunud kokku esitatud nõuded ja viinud läbi nõuete kaitsmise koosolekud. Haldur on kohtule esitanud jaotusettepaneku, samuti koostanud ja esitab kohtule käesoleva lõpparuande.
MS 183 lg 2 alusel võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu arvestab haldur lähtuvalt pankrotihalduri poolt läbiviidud toimingutele kulunud ajast 12 tundi. Kuna pankrotimenetluses vara puudub, siis haldur täiendavalt tema poolt tehtud kulude hüvitamist ei taotle. Kui võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katmiseks ja võlgniku pankrot on välja kuulutatud
lõike 1¹ alusel, siis võib kohus määrata võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning
MS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seega 397,00 euro hulgas sisalduvad kõik muud maksud välja arvatud käibemaks, mis lisandub. Kuna pankrotimenetluses puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks, siis taotleb haldur võlgnikule menetlusabi määramist halduri tasu katteks summas 397,00 eurot, millele lisandub käibemaks summas 79,40 eurot. ANDMED PANKROTIMENETLUSES ESITATUD HAGIDE KOHTA Martin Korka (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole haldur hagisid esitanud. PANKROTIHALDURI ARVAMUS VÕLGNIKU MAKSEJÕUETUSE TEKKIMISE PÕHJUSTE KOHTA Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus tekkis 2015. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on seega muu asjaolu
Haldur ei ole tuvastanud, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks olnud kuriteo tunnustega tegu. Haldur ei ole tuvastanud, et pankrotimenetluses oleks esinenud ka vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi tulenevalt
JÄRELDUSED JA TAOTLUSED KOHTULE Haldur on viinud läbi vajalikud pankrotimenetluse toimingud ja ei kavatse esitada enam hagiavaldusi. Haldur teatab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Tulenevalt eeltoodust teeb haldur kohtule ettepaneku lõpetada Martin Korka (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. 4
lg 4 kohaselt lõpetab kohus pärast haldurilt aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust
lg 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Haldurile teadaolevalt on võlgnik esitanud kohtule ka kohustustest vabastamise menetluse avalduse.
sätestab, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Vastavalt
võib kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustada
lg 4 sätestatud juhul.
lg 2 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase 10 aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks rahuldamata seetõttu, et võlgnik on pannud toime pankrotikuriteo; 4) võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
lg 2 kohaselt ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Haldurile teadaolevalt eelpool kirjeldatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks ei ole. Haldurile ei ole teada ka muid asjaolusid, mis võiksid otseselt takistada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Pankrotihalduril ei ole pankrotimenetluse jooksul olnud probleeme võlgniku kättesaamisega, võlgnik on täitnud pankrotimenetluse jooksul teabe andmise kohustust.
lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku. Võlausaldajad ettepanekuid usaldusisiku osas esitanud ei ole ja on teavitanud, et on nõus usaldusisiku määramata jätmisega, kui võlgnik ise kohustub täitma usaldusisiku ülesandeid (Lisa 1).
lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Eeltoodust tulenevalt ja tuginedes
p 2; §165 lg 3; § 65 lg 1, lg 1¹ ja lg 11; § 171 lg 1; § 172 lg 1 haldur p a l u b: 5
MS § 183 lg 2 kohaselt lisandub käibemaks summas 79,40 eurot;
p 2 ja 158 kohaselt kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemisega, kui pankrotivarast ei jätku vahendeid massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Nimetatud asjaolu kinnitamiseks esitab haldur kohtule
Kohus, nõustudes aruandes esitatuga, kinnitab aruande esitatud kujul. Tähtaegselt vastuväiteid, s.h.
Kohus on teinud võlausaldajatele ettepaneku halduri tasu hüvitamiseks. Eesti Vabariik ja Salva Kindlustus on teatanud, et ei nõustu kulude kandmisega. Eeldada ei saa eraisikuna arvestatavas suuruses summaga võlausaldajaks oleva lähisugulase tahet ja valmidust hüvitada veel ka menetluskulusid, kuivõrd kohus leiab, et niigi vajab võlgnik ilmselt igapäevaselt sugulaste finantsabi igapäevaste kulude katmiseks.
lg 6 alusel teate avaldamist ei pea kohus antud asjas menetlusökonoomiliselt põhjendatuks, kuivõrd võlausaldajate koosseisu ja nende nõuete suurusi arvestades tõenäosus, et keegi neist menetluskulusid kannaks, on olematu ning teate avaldamine venitaks seetõttu asjatult menetluse järgmisse etappi viimist. Haldur on taotlenud menetlusabi tema tasu ja kulutuste hüvitamiseks riigieelarvelistest vahenditest. Kohus rahuldab menetlusabi taotluse
Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks vastavalt
jj.
lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva seaduse § 158 lg 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel, kuulates ära võlgniku ja halduri arvamuse. Kooskõlas
tuleb kohtul võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul nimetada usaldusisik, kellele võlgnik teeb
Pankrotihaldur toetab usaldusisikuks võlgniku enda nimetamist. Võlgnik on nõustub enda nimetamisega usaldusisikuks. kinnitanud, et
lõike 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses 6 täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kooskõlas
lg 11 võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestavas ulatuses.
lg 5 kohaselt võib kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
lg 51 sätete järgi, kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Pankr § 177 sätete kohaselt võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kooskõlas
§-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.
Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.
lg 2 kohaselt tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord on määratud
-1.
lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lg 1-1 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude kandmiseks piisavalt vara, määrab kohus tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Võlgnik ei ole teatanud vastuväidetest halduri tasu ja lõpparuande osas. Dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgnik Martin Korka.
lg 1 kohaselt määruse peale, millega kohus pankrotimenetluse lõpetab, võib võlgnik esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.