Obsah (5)

§ 371§ 173§ 168§ 178§372

2-16-4503 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Kohtujurist Andrea Lega Määruse tegemise aeg ja koht 29.06.2016.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-4503 Tsiviilasi

) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 371

lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuivõrd avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki, s.o täitemenetluste ühte liitmist, võimalik saavutada.

1. Avaldaja märgib, et soovib kõigi tema vastu algatatud täitemenetluste ühendamist ühe täiteasja alla.
2. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 11 lg 1 sätestab maakohtu pädevuse seoses täitemenetlusega. Nimetatud säte ei anna maakohtule õigust erinevate kohtutäiturite menetluses olevate täiteasjade liitmiseks ühe kohtutäituri menetlusse võlgniku avalduse alusel.
3. TMS § 23 lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Sissenõudja võib ise kohtutäituri valida, lähtudes kohtutäituri tööpiirkonnast. TMS § 231 lg-st 1 tulenevalt võib avalik-õiguslikke nõudeid (sissenõudjaks nt riik või mõni avalik-õiguslik ametiasutus) anda kohtutäiturile täitmiseks üksnes Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja vahendusel. Avalik-õiguslike nõuete jaotamisel arvestab koda kohtutäituri tööpiirkonda. Seega on loomulik, et erinevad nõuded on täitmisel erinevate kohtutäiturite juures. Seadus ei näe ette võimalust ühe võlgniku suhtes erinevate kohtutäiturite menetluses olevate erinevate täiteasjade liitmiseks.
4. Kohus on seisukohal, et nimetatud avaldus on selgelt perspektiivitu ning tekitab menetlusse võtmisel avaldajale üksnes põhjendamatult menetluskulude hüvitamise kohustuse. 9.

§ 371

lg 1 p 3 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohtusse pöördunud huvitatud isik ei ole kinni pidanud seda liik asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast.

1. TMS § 217 lg 1 järgi võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel kohtutäiturile kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 217 lg 5 kohaselt teeb kohtutäitur kaebuse kohta motiveeritud otsuse ja toimetab selle menetlusosalistele kätte. Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline TMS § 218 lg 1 järgi esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa.
2. Kohus selgitab, et juhul, kui avalduse esitaja soovib esitada kaebust kohtutäituri otsuse või tegevuse peale, kuulub TMS § 218 lg-st 1 tulenevalt eelnevalt kohustuslikult läbimisele TMS §-is 217 sätestatud menetlus, st avaldaja peab esmalt esitama kohtutäiturile kirjaliku kaebuse, millise osas peab kohtutäitur tegema otsuse. Kohtutäituri otsusele saab esitada kaebuse maakohtusse. 2 2-16-4503
3. Avalduse asjaoludest ja tõenditest ei nähtu, et avaldaja oleks nimetatud probleemi osas kirjaliku kaebusega kohtutäituri poole pöördunud. Kuivõrd kohtutäitur ei ole teinud otsust, mille peale saaks kaevata, puudub avaldajal käesoleval juhul võimalus esitada kohtusse kaebust kohtutäituri tegevuse peale. Seega ei võta kohus nimetatud avaldust menetlusse ka põhjusel, et avaldaja ei ole kinni pidanud seda liik asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. 13.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata. Vastavalt

§ 173

lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

14. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale (

§372lg 4).

15. Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et see ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372lg 6).

16. Kuivõrd avaldus on selgelt perspektiivitu, ei lahenda kohus avaldaja riigi õigusabi taotlust ning menetlusabi taotlust. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 3