) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus 1 2-16-5839 ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
lg 1 p-dest 9 ja 10 ei võta kohus hagiavaldust menetlusse muu hulgas juhul, kui rikutud on olulisi hagiavalduse vorminõudeid ning hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Vastavalt
lg 2 p-s 1 sätestatule võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Sama paragrahvi lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
¹ lg 2 kohaselt jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata.
lg 1 järgi esitada üksnes juhul, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kohus märkis, et seega olukorras, kus hageja eesmärgiks on tuvastusnõude esitamine, siis tuleb hagejal kohtule antud tuvastusnõude osas ka selgitada, milles seisneb konkreetsel juhul hageja tuvastushuvi. Kohus rõhutas täiendavalt, et tuvastada saab aga üksnes õigussuhte olemasolu või puudumist, nt saab paluda tuvastada, et konkreetne üürisuhe lõppes 04.12.2015 erakorralise ülesütlemise tagajärjel. Kohus juhib käesolevaga tähelepanu, et hageja ei ole eeltoodud kohtu poolt osundatud puudusi oma 02.06.2016 menetlusdokumendis kõrvaldanud. Hageja on vaatamata kohtu poolt antud juhistele esitanud uuesti sama hagi nõude, st palunud tunnistada üürileping (sõlmitud hageja ja kostja vahel 12.07.2015, Tallinnas) hageja poolt erakorraliselt ülesöelduks 04.12.
lg-s 11 sätestatule ja selgitas, et kuivõrd hageja poolt märgitud ekspertarvamusega seonduvad kulud on käsitletavad hageja menetluskuludena (
p 2 järgi), tuleb hagejal sellest tulenevalt oma hagiavalduse resolutsiooni ka vastavalt täpsustada. Hageja ei ole ülalviidatud kohtu selgitustele vaatamata oma hagiavalduse resolutsiooni täpsustanud, kuivõrd hageja on 02.06.2016 hagi täpsustuses palunud endiselt, et kohus kohustaks kostjat hagejale hüvitama mh XXXX OÜ ekspertarvamuse summas 360 eurot. Kohus rõhutab veelkord, et
lg 11 järgi ei või menetlusosaline tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise väliselt ega selle käigus määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil (vt ka Riigikohtu 09.02.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p 27). Nimetatud asjaoludest lähtuvalt on kohus seega seisukohal, et hagejal ei ole antud hagi nõudega võimalik oma taotletud eesmärki saavutada (
8. Seoses hageja poolt esitatud kolimiskulude summas 300 euro väljamõistmise, s.o kahju hüvitamise, nõudega juhtis kohus hageja tähelepanu Riigikohtu 08.01.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12 p-des 15-16 märgitule, mille kohaselt võib hageja VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt ka Riigikohtu 20.03.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-12, p 27): 1) kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); 2) kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav; 3) hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); 4) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitseeesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); 5) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); 6) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kohus oli 3 2-16-5839 seisukohal, et hagejal tuleb lähtudes ülaltoodust hagiavalduses selgelt välja tuua ning tõendada oma kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid (sh kahju suurust), samuti esitada kohtule oma kahjunõude aluseks olevad tõendid. Hagejal tuli iga tõendi osas kohtule arusaadavalt ka selgitada, mida hageja sellega tõendada soovib. Kohus rõhutas, et juhul, kui hageja nõue ei vasta ülaltoodud eeldustele, siis võib kohtu hinnangul antud hageja nõue osutuda perspektiivituks. Vaatamata ülaltoodule ei ole hageja hagiavalduse täpsustuses välja toonud ega ka tõendanud oma kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid (sh kahju suurust), samuti ei ole esitanud kohtule oma kahjunõude aluseks olevaid tõendeid. Kohtu hinnangul ei ole seega hageja hagis välja toonud asjaolusid, mille õigsust eeldades oleks võimalik pidada tõenäoliseks, et hageja on väidetava kostjapoolse rikkumise tõttu kandnud nimetatud kolimiskulusid. Kohus leiab, et hageja hagi tuleb seega
lg 2 p 1 alusel jätta menetlusse võtmata täiendavalt ka osas, milles hageja palub kohtult välja mõista kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitise, s.o kolimiskulud, summas 300 eurot.
lg 1 järgi esitada aga üksnes juhul, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi, mida tuleb hagejal kohtule hagiavalduses ka põhjendada. Vaatamata eeltoodule ei ole aga hageja ka neid nimetatud puudusi oma 02.06.2016 menetlusdokumendis kõrvaldanud. Hageja on esitanud kohtule uuesti sama hagi nõude, st palunud tunnistada kostja 31.03.2016 nõue üürilepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks ja avaldus üürilepingu erakorralise ülesütlemise kohta tühiseks. Samuti ei ole hageja ka põhistanud kohtule oma tuvastushuvi võimaliku tuvastusnõude esitamiseks ning avaldanud vaidlusaluse võlgnevuse summa suurust, mille puudumist hageja tuvastada soovib. Seega on hageja poolt esitatud hagiavalduse resolutsiooni 5. punkt kohtule endiselt ebaselge. 10. Lisaks eeltoodule tuli hagejal lähtuvalt oma nõuete täpsustamisest hagiavalduses välja tuua ka (korrektne) hagihind (
Hageja on küll 02.06.2016 menetlusdokumendis nimetanud hagihinnaks 1271,62 eurot, kuid seejuures ei ole hageja selgitanud kohtule selle kujunemist. Kuivõrd ülaltoodust nähtuvalt on hagiavalduse nõuded endiselt ebaselged, siis ei ole ka kohtul endal võimalik käesoleval juhul korrektset tsiviilasja hinda kindlaks määrata ning sellelt tasutavat riigilõivu summa suurust kontrollida. Samas juhib kohus tähelepanu, et isegi kui eeldada hageja poolt 02.06.2016 menetlusdokumendis märgitud hagihinna 1271,62 euro õigsust, siis on hageja tasunud kohtule hagiavalduse esitamisel ka vähem riigilõivu. Kohus selgitab, et riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 järgi tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. Vastavalt RLS lisale 1 tuleb tsiviilasja hinnaga kuni 1500 eurot tasuda riigilõivu 200 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on aga hageja tasunud kohtule 29.03.2016 4 2-16-5839 riigilõivu summas 175 eurot (200 euro asemel). Seega on hageja hagihinnalt 1271,62 eurolt tasunud kohtule ka vähem riigilõivu summas 25 eurot. 11. Juhindudes
lg 1 p-dest 9, 10 ja lg 2 p-dest 1, 2 ning
Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (
Kuna dokumendid on hageja poolt esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid tagastada. Kohus selgitab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine ei võta hagejalt õigust esitada kohtule uut nõuetekohast hagiavaldust. 12. Hageja kannab
lg 1 järgi menetluskulud.
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 13.
lg 1 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldust ei võeta menetlusse. Vastavalt
lg-le 4 tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Seega tuleb hagejal tasutud riigilõivu tagasi saamiseks esitada kohtule sellekohane taotlus ning märkida, kellele ning millisele kontonumbrile riigilõiv tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.