4-16-1810/25

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2016 Tartu (kirjalikus menetluses) Väärteoasja number 4-16-1810 Kohtukoosseis Mati Kartau Väärteoasi Norik Grigorjani süüdistuses LS § 201 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. aprilli 2016 otsus Apellatsiooni esitaja Menetlusalune isik Norik Grigorjan Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur, vanemväärteomenetleja Dmitri Narolin Menetlusalune isik Norik Grigorjan isikukood 38909270369 elukoht XXX esindaja RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. aprilli 2016 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis
4. septembril
5. Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates
6. septembrist
7. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud ja menetluse käik
8. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna väärteoprotokolli kohaselt juhtis Norik Grigorjan
9. märtsil 2016 kell 13.29 Narvas Peterburi mnt 1 juures mootorsõidukit Jaguar XP reg nr XXX , omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, kuna juhtimisõigus oli kohtuotsusega karistusena ära võetud alates
10. jaanuarist 2016 kuni
11. aprillini 2016, pannes sellega toime liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.
12. PPA Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Dmitri Narolini
13. märtsi 2016 kohtualluvusse saatmisega määrusega edastati väärteomaterjalid Viru Maakohtule, et kohaldada N. Grigorjani suhtes aresti. Maakohtu otsus
14. Viru Maakohtu
15. aprilli 2016 otsusega tunnistati N. Grigorjan süüdi LS § 201 lg 2 järgi ja karistati 8 päeva arestiga, millest loeti kantuks 1 päev. Ärakandmisele kuuluva aresti 7 päeva kandmise aja alguseks loeti peale kohtuotsuse jõustumist tema arestikambrisse ilmumise päev.
16. Kuna N. Grigorjan osales ainult esimesel kohtuistungil ja järgnevatele ei ilmunud, kuigi oli neist teadlik, ning taotles kaitsja osavõttu, siis arutati asja VTMS § 90 lg 1 alusel ilma tema ja kaitsjata. Tema poolt soovitud kaitsja adv Vladimir Sadekov kinnitas, et tal pole kokkulepet sõlmitud. Esimesel istungil N. Grigorjanile selgitati, et kui tal ei õnnestu kaitsjat saada, peab ta ise ikkagi järgmisele istungile tulema, kuid seda ta ei teinud ja taotlust uue kaitsja saamiseks ei esitanud. VTMS § 90 lg 1 kohaldamise põhjendused on ammendavalt välja toodud maakohtu otsuse lk 2-
18. Maakohtus N. Grigorjan põhjendas rikkumist asjaoluga, et ta ei olnud teadlik mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisest. Ta eeldas, et juhtimisõigus võeti 3 kuuks ära alates
19. oktoobrist 2015, s.o Viru Maakohtu otsuse kuulutamise kuupäevast, mitte aga alates selle otsuse jõustumisest
20. jaanuaril
22. Maakohus leidis, et kuivõrd ta oli isiklikult esitanud apellatsiooni Viru Maakohtu
23. oktoobri 2015 kohtuotsuse peale, siis oli talle teada, et tuleb oodata nimetatud otsuse jõustumist. Maakohtu hinnangul ei kasutanud ta oma menetlusõigusi heauskselt ning põhjustas ise olukorra, kus ta ei olnud teadlik juhtimisõiguse äravõtmise jõustumise täpsest kuupäevast. Juhul kui ta suhtunuks oma menetlusõigustesse heauskselt ja tähelepanelikult ning oleks tutvunud tema suhtes tehtud otsustustega, olnuks ta teadlik, et temalt on alates
24. jaanuarist 2016 mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud. Taolistel asjaoludel on tegemist KarS § 18 lg 3 mõttes hooletusest toimepandud teoga, mis on üks ettevaatamatuse liikidest. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Eeltoodud põhjendused on üksikasjalikult välja toodud maakohtu otsuse lk 4-
26. Karistust mõistes leidis kohus (otsuse lk 5), et N. Grigorjani ei ole võimalik mõjutada edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma rahatrahviga ning talle tuleb mõista karistuseks arest. Teda on varem korduvalt erinevate liiklusalaste rikkumiste eest karistatud nii rahatrahvi kui arestiga, kuid need ei ole teda mõjutanud hoiduma uute rikkumiste toimepanekust ega suunanud teda hoolikamalt käituma. Ainuüksi 2015 aastal on tema suhtes tehtud 6 väärteootsust seoses liiklusalaste rikkumistega. See näitab, et tema näol on tegemist isikuga, kes teadlikult ja järjepidevalt eirab liiklusnõudeid ning seab seeläbi ohtu kaasliiklejate tervise ja vara. Kui lähtuda üksnes N. Grigorjani retsidiivsusest ja menetluse esemeks oleva teo objektiivsetest asjaoludest, siis maakohtu arvates vääriks kõnealune rikkumine maksimaalsele lähedast karistust. Samas ei saa aga karistuse määra osas jätta tähelepanuta, et tegu oli pandud toime hooletusest. Seetõttu pidas maakohus põhjendatuks mõista karistus alla sanktsiooni keskmise määra – 8 päeva aresti. Esitatud apellatsioon
27. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni N. Grigorjan, kes palub asendada talle mõistetud aresti üldkasuliku tööga. Ta leiab, et kuna ei olnud teadlik mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise täpsest 2 kuupäevast ja arvas, et see hakkas kehtima otsuse tegemisest, s.o alates
28. oktoobrist 2015, siis tema arvates 3 kuud sai täis
29. jaanuar 2016 ning peale seda oli tal jälle juhtimisõigus olemas. Seetõttu on arest liiga karm karistus. Lisaks sellele on talle arusaamatu, miks maakohus käesolevat asja arutas ilma tema ja kaitsja osavõtuta, kuigi ta taotles kaitsjat.
30. Tartu Ringkonnakohtu
31. augusti 2016 määrusega anti võimalus kohtuvälise menetleja esindajale esitada oma seisukoht apellatsiooni kohta. Kohtuvälise menetleja esindaja D. Narolin vastas, et on nõus kirjaliku menetlusega ja maakohtu otsuse põhjendustega. Ringkonnakohtu seisukoht
32. Tartu Ringkonnakohus jätab Viru Maakohtu
33. aprilli 2016 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.
34. Algul ringkonnakohus käsitleb väidetavat väärteomenetlusõiguse rikkumist ja seejärel mõistetud karistust.
35. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt väärteomenetlusõiguse rikkumist.
36. VTMS § 90 lg 1 kohaselt kui menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning nad on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist või kui edasilükkamise taotlus ei ole rahuldatud, arutatakse asja ilma menetlusaluse isikuta või tema kaitsjata.
37. Esimesel kohtuistungil
38. märtsil 2016 N. Grigorjan taotles oma väidetava lepingulise kaitsja adv V. Sadekovi osavõttu. See taotlus rahuldati, istung lükati edasi ja N. Grigorjanile selgitati, et kui tal ei õnnestu kaitsjat saada, peab ta ise ikkagi järgmisele istungile tulema (lk 23 pöördel). N. Grigorjan andis allkirja, et on teadlik järgmisest istungist
39. märtsil 2016 (lk 25).
40. Järgmine istung
41. märtsil 2016 lükati edasi, sest N. Grigorjan ei ilmunud ja mitteilmumise põhjust ei teatanud. Maakohus võttis telefoni teel ühendust adv V. Sadekoviga, kes palus asja arutamise edasi lükata, sest tal pole veel konkreetset lepingut N. Grigorjaniga (lk 27). Kaitsjale sobiv uus aeg oli
42. märts 2016 ja see ka määrati järgmiseks istungi ajaks.
43. Asja sisulise arutamise istungile
44. märtsil 2016 N. Grigorjan ei ilmunud ning mitteilmumise põhjust isiklikult ei teatanud. Samas N. Grigorjan oli istungi ajast teadlik, seda näitab kellegi A.P. e-kiri, millest nähtub, et hetkel N. Grigorjan ei ole Eestis. Lisaks sellele soovib ta endale uut kaitsjat leida. Kirja lõpus on märgitud, et otsusest selles asjas või võimalikust asja arutamise edasilükkamisest saab N. Grigorjani teavitada ainult telefoni teel (lk 32). Enne istungit maakohus võttis telefoni teel ühendust adv V. Sadekoviga, kes kinnitas, et mingit lepingut tal selles asjas N. Grigorjaniga sõlmitud ei ole. Maakohus leidis, et kuna N. Grigorjan oli istungitest teadlik, tal oli piisavalt aega endale kaitsja leida, ta ise ei võtnud kohtuga ühendust, et veelkord taotleda edasilükkamist, siis on alus asi sisuliselt ilma tema osavõtuta VTMS § 90 lg 1 alusel ära arutada (lk 34 pöördel).
45. Ringkonnakohus eeltoodu alusel leiab, et maakohus järgis väärteomenetlusõiguse sätteid ning õigustatult kohaldas VTMS § 90 lg 1 põhimõtteid (vt ka käesoleva otsuse punkt 4).
46. Maakohus on N. Grigorjanile mõistetud karistuse liiki ja määra igakülgselt põhjendanud (vt käesoleva otsuse punkt 7) ning ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega. N. Grigorjan ei ole maakohtult taotlenud aresti asendamist üldkasuliku tööga. Kuna isikut on korduvalt sarnaste süütegude eest karistatud, siis ei oleks karistuse asendamine üldkasuliku tööga ka karistuse preventiivsete kaalutlustega kooskõlas. Karistuse mõistmisel juba arvestati, et tegu oli pandud toime hooletusest. Seetõttu pidas maakohus põhjendatuks mõista karistus alla sanktsiooni keskmise määra – 8 päeva aresti. Ringkonnakohus ei leia alust seda karistust veelgi vähendada. 3
47. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 1 jääb maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Mati Kartau Kohtunik 4