← Eesti

2-16-357/11

Obsah (8)§ 187§ 173§ 162§ 174§ 138§ 175§ 177§ 178

2-16-357 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 08. aprill 2016.a, Tallinn, Tartu mnt kohtum

§ 187lg 6).

Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg 4 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

  1. Hagiavaldus ja Harju Maakohtu 25.01.2016 kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud 11.03.2016 (tl 27). Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
  2. Kohus peab põhjendatuks märkida, et perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 28.11.2013 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 166, so „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt on alates 01.01.2016 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 430 eurot. Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammäärast ja
  3. a moodustab see summa 215 eurot. Hageja elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hageja isa ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Lähtudes eeltoodust tuleb XXXXvälja mõista igakuine elatis miinimumsummas (½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) hageja kasuks tema ülalpidamiseks alates hagi esitamisest 11.01.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega.
  4. Käesolevas asjas palub hageja kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt alates 11.01.
  5. 2 2-16-357 PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 28.11.2013 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 166, so „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt on alates 01.01.2015 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 390 eurot. Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammäärast ja
  6. a moodustas see summa 195 eurot. Hageja esitas kohtule hagiavalduse 11.01.
  7. Seega on hageja õigustatud saama elatist tagasiulatuvalt ajavahemiku 11.01.
  8. a kuni 10.01.
  9. a eest. Kohus leiab, et hageja nõue tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele ning kohus peab põhjendatuks kostjalt välja mõista hageja kasuks elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku 11.01.2015 kuni kohtule hagiavalduse esitamisele eelnenud päevani 10.01.2016 (sealhulgas) eest summas 2 346,45 eurot (arvutuskäik: ajavahemik 11.01.2015.a. kuni 31.01.2015.a. 195/31x21=132,1 eurot; ajavahemik 01.02.2015.a. kuni 31.12.2015.a. 195x11=2 145 eurot; ajavahemik 01.01.2016.a. kuni 10.01.2016.a. 215/31x10=69,35 eurot). 5.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagiavalduse, tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulude tema enda kanda. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja 01.04.2016 menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja menetluskuluks kulu lepingulisele esindajale (õigusabikulu) summas 400 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja käesoleva menetluse raames osutanud õigusabiteenust kokku 4 tunni ulatuses tunnitasumääraga 130 eurot. Hageja on esitanud taotluse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja ei ole hageja menetluskulude osas seisukohta esitanud.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades ning arvestades ka, et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, ei ole põhjendatud hageja poolt märgitud ulatuses õigusabikulu. Hageja on kohtule esitanud 2-leheküljelise hagiavalduse koos lisadega, mistõttu kohus leiab, et põhjendatud ei ole hageja õigusabikulu kostjalt väljamõistmiseks suuremas ulatuses kui 200 eurot (koos käibemaksuga).

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud, seega märgib kohus käesolevas kohtumääruses, et menetluskulude hüvitamisega viivitamisel tuleb kostjal tasuda hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 3 2-16-357 Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.