← Eesti

2-16-219/16

Obsah (4)§ 405§ 5§ 163§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 11. mai 2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-219 Tsiviilasi

) § 442 lg 10). Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse 2-16-219 avalikuld teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused Hageja esitas

  1. jaanuaril 2016 hagiavalduse elatise surendamiseks. Hagiavalduse kohaselt on hageja seadusliku esindaja Xxxxja Xxxxühine laps Xxxxsündinud
  2. aprillil
  3. Harju Maakohtu
  4. juuni
  5. a otsusega tsiviilasjas nr 2-09-2635 on mõistetud kostjalt hageja kasuks välja elatis 2500 krooni (159 eurot 78 senti) kuus. Kohtulahendi alusel tasutav elatis ei vasta enam lapse vajadustele. Hageja palub kohtult välja mõista elatis miinimummääras ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja
  6. veebruari
  7. a selgituse kohaselt on elatisevõlg 5206 eurot ning kostja väidab järjepidevalt, et on kas töötu või saab miinimumpalka. Lapsel on raske allergia ning tema ülalpidamiskulud on ravivajadusest tulenevalt tavalise lapse omast suuremad. Hageja ema on määratud
  8. aprillini 2018 lapse ametlikuks hooldajaks, kuna laps vajab pidevat järelevalvet oma haiguse üle. Hageja emal on määratud
  9. jaanuarini 2017 töövõimetus 40% ning ta kasvatab ka alla kolmeaastast last. Hageja ema hetkel ei tööta ning tema igakuised sissetulekud on töövõimetuspension 158 eurot, lapse invaliidsuspension 69 eurot, hooldaja toetus 19 eurot 20 senti, peretoetus 128 eurot (alates
  10. juunist 2016 100 eurot) ning kostjalt saadav elatis 160 eurot. Kostja vastuväited Kostja vaidles
  11. jaanuari
  12. a vastuses hagile osaliselt vastu. Kostja maksab igakuiselt elatist 160 eurot. Kostja on alates
  13. jaanuarist 2016 töötu. Kostja elab koos elukaaslasega, tema liikumisvõimetu isaga ning oma teise alaealise lapsega, keda kostja peab samuti üleval pidama. Hagist nähtuvalt on kostja varaline seis oluliselt halvem, kui lapse praegusel leibkonnal, mistõttu jääks kostja teine laps hagi täielikul rahuldamisel materiaalselt halvemasse seisu. Kostja palus mõista välja elatis 190 eurot.
  14. veebruari
  15. a vastuses leidis kostja, et lapse kulud on osaliselt kaetud riiklikest toetustest. Hageja esindaja saab lapse ülalpidamiseks 229 eurot ja lisaks peretoetuse, mis kokku moodustab tunduvalt üle hetkel kehtiva elatise miinimummäära. Lapsel ei ole enam nii tugevaid haigussümptomeid, kui hageja esindaja väidab ja tema ravivajadus on vähenenud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. 2

(5)2-16-219 Käesoleva asja hind on 496 eurot 98 senti. Kohus leiab, et asja võib lahendada lihtmenetluses

§ 405

lg 1 alusel.

§ 405

lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole.

§ 5

lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse

  1. detsembri
  2. a määruse nr 139 järgi on
  3. jaanuarist 2016 töötasu alammäär 430 eurot kuus, millest 1/2 on 215 eurot. Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks, et Xxxxon Xxxxisa. Hageja seadusliku esindaja Xxxxja kostja Xxxxühine laps Xxxxon sündinud
  4. aprillil 2002 (tl 4). Hageja palub suurendada kostjalt Harju Maakohtu
  5. juuni 2009 otsusega tsiviilasjas nr 2-092635 väljamõistetud elatist miinimummäärani. Kostja märgib, et tema ainus sissetulek on hetkel töötuskindlustushüvitis. Eesti Töötukassa
  6. märtsi
  7. a teatisest nähtuvalt saab Xxxxtalle Eesti Töötukassa
  8. veebruari
  9. a otsusega määratud töötuskindlustushüvitist
  10. jaanuarist 2016
  11. oktoobrini
  12. Veebruaris 2016 oli kostjale tasutud hüvitis 53 eurot 34 senti ja märtsis 257 eurot 81 senti. Maksu- ja Tolliameti
  13. aprilli teatise kohaselt (tl 43) oli Xxxxsissetulek
  14. aprillist 2015 kuni
  15. märtsini 2016 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist kokku 3950 eurot 27 senti. Hageja palub jätta vähendamata elatise suurust alla miinimumi. Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tagamaks lapse arenguks piisavad vahendid. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kohus on seisukohal, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt nt Riigikohtu
  16. oktoobri
  17. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-124-15, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu
  18. aprilli
  19. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või 3

(5)2-16-219 olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus selgitas kostjale
  1. aprilli
  2. a kirjas, et tuginedes väitele, et elatist tuleb välja mõista alla miinimummäära tulenevalt teisest ülalpeetavast, tuleb kostjal kohtule ära näidata, millised on Xxxxigakuised kulud ja kes neid kulusid kannab. Kohtu antud tähtajaks kostja Xxxxkulude ja nende kandmise kohta täpsustusi ei esitanud. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud mõjuva põhjuse olemasolu PKS § 102 lg 2 kohaselt ning kohtu hinnangul ei ole elatise väljamõistmine alla miinimummäära sellel alusel põhjendatud. Kostja vastusest ei nähtu kohtule, miks kostja ei tööta. Riigikohtu tsiviilkolleegium on
  3. oktoobri
  4. a otsuses nr 3-2-1-118-12 (p 15) rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülapidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Eelöeldut tuleb arvestada ka PKS § 105 lg 3 kohaldamisel. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kostja on tuginenud hagi osalise rahuldamata jätmise taotlemisel asjaolul, et osa lapse vajadustest on kaetud riiklike toetustega. Kohtu hinnangul on võimalik vähendada väljamõistetavat elatist tulenevalt Riigikohtu seisukohast, mille kohaselt tuleb kohtul elatise suurust määrates arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega (vt Riigikohtu
  5. mai
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16;
  7. detsembri
  8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 15). Riiklike peretoetuste seaduse § 16 lg 4 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 50 eurot. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 190 eurot. Väljamõistetud elatis vastab igakordsele elatise miinimummäärale, millest on maha arvestatud pool riigi tasutavast lapsetoetuse summast. Kohtuotsuse tegemise ajal on riiklik lapsetoetus 50 eurot kuus. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus Kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud (

§ 163lg 2).

Kohus on rahuldanud hagi ulatuses, mida on 27. jaanuari 2016 vastuses pakkunud kompromissina välja kostja. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb

§ 163lg 2 alusel jätta hageja kanda.

Toimiku materjalide põhjal on alust arvata, et kostjal ei saa hüvitatavaid menetluskulusid olla, kostja ei ole taotlenud ka menetluskulude hüvitamist. Seetõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. 4

(5)2-16-219 Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.