← Eesti

4-16-5370/16

4-16-5370 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2016, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-16-5370 Kohtukoosseis Eesistuja Andres Parmas, liikmed Ivi Kesküla ja Orvi Tali Väärteoasi Viljar Grupmanni väärteoasi liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
  2. augusti
  3. a otsus Kaebuse esitaja Menetlusalune isik Viljar Grupmann (ik 39111284916), apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
  4. augusti
  5. a otsus muutmata ja menetlusaluse isiku Viljar Grupmanni apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Menetlusalusel isikul on võimalik väärteomenetluses kassatsiooni esitamiseks taotleda kaitsjat riigi õigusabi seaduses sätestatud korras. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Politseiprefektuur koostas
  7. juunil 2016 väärteoprotokolli, mille kohaselt Viljar Grupmann juhtis samal päeval kell 02:27 Tallinnas Sõle tänaval mootorsõidukit Opel Astra, kuigi tal ei olnud vastava kategooria juhtimisõigust. Sellega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1 keelu – mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 201 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. 1 1
  8. Kohtuväline menetleja edastas väärteoasja maakohtule taotlusega kohaldada V. Grupmanni suhtes karistusena aresti. VTMS § 90 lg 1 alusel arutati väärteoasja ilma menetlusaluse isiku osavõtuta.
  9. Harju Maakohtu
  10. augusti
  11. a otsusega tunnistati V. Grupmann süüdi talle etteheidetavas teos ja karistati LS § 201 lg 1 järgi arestiga 15 päeva. 3.
  12. Kohtuotsuse kohaselt tõendavad väärteo toimepanemist süü omaksvõttu sisaldavad menetlusaluse isiku ütlused väärteoprotokollis, isikusamasuse tuvastamise protokoll ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub, et
  13. juuni
  14. a seisuga ei olnud V. Grupmannil mootorsõiduki juhtimisõigust. Tegu on õigusvastane ja süüline. 3.
  15. Karistuse valikul tuleb arvestada, et V. Grupmanni puhul on tegemist korduva õigusrikkujaga. Teda on karistatud kriminaalkorras, samuti on tal kümme kehtivat väärteokaristust, neist kuuel korral on teda karistatud LS § 201 järgi ehk mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kellel ei ole juhtimisõigust. Seega on tegemist väljakujunenud käitumisviisiga. Varasemad karistused ei ole mõjutanud menetlusalust isikut väärtegude toimepanemisest hoiduma. Määratud rahatrahvide täitmise kohta andmeid ei ole, juba kolmel korral on V. Grupmannile määratud karistuseks arest. Seega on põhjendatud seisukoht, et karistused isikule mõju ei avalda ja talle tuleb kohaldada karistusena aresti, sest kinnipidamiskohas viibides ei saa V. Grupmann kaasliiklejad ohustada. 3.
  16. Vastavalt KarS §-le 48 võib kohus mõista väärteo eest aresti kuni kolmkümmend päeva. Karistuse keskmine määr on seega 15 päeva. Karistust kergendavaks asjaoluks saab pidada teo kahetsemist. Samas tuleb arvestada, et korduv juhtimisõiguseta sõitmine väljendab põhimõttelist üleolekut ühiskonnas kehtivate kohustuste suhtes. V. Grupmanni käitumist iseloomustab ükskõiksus tema tegudele antud karistusõigusliku hinnangu suhtes. Seetõttu tuleb määrata arest sanktsiooni keskmises määras, s.o 15 päeva. APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  17. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni V. Grupmann, kes taotleb asendada talle mõistetud karistus rahatrahviga. Menetlusalune isik kinnitab, et tasub rahatrahvi koheselt. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt kaotab V. Grupmann vabaduskaotusliku karistuse kandmisel töökoha ja seega ka sissetuleku, mille puudumisel ei ole tal võimalik tasuda varasemaid rahatrahve ega end ülal pidada. V. Grupmann kinnitas, et nõustub väärteoasja arutamisega kirjalikus menetluses.
  18. Apellatsioonile esitas
  19. septembril 2016 vastuse kohtuväline menetleja, kes palub jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Vastuse kohaselt näitab isiku käitumine tema ükskõikset ja üleolevat suhtumist liiklusohutusse, teistesse liiklejatesse ning võimalikku saabuvasse tagajärge. Mootorsõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta on väga levinud, samas võivad sõiduki juhtimisel tehtavatel vigadel olla väga rasked tagajärjed, mistõttu nõutaksegi juhtimisõiguse saamiseks vastava õppe 2 2 läbimist ja eksamite sooritamist. Karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamisel tuleb arvestada ka V. Grupmanni käitumist, kes on korduvalt samalaadse süüteo eest karistatud, kuid rikkus jällegi seadust. Arvestades teo olemust ja isiku senist käitumist on aresti kohaldamine proportsionaalne, mõjutamaks V. Grupmanni õiguskuulekale eluviisile. Muud karistused ei ole isikule oodatud mõju avaldanud. Kohtuväline menetleja nõustus samuti kirjaliku menetlusega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  20. Ringkonnakohus, tutvudes esitatud apellatsiooniga ja väärteoasja materjalidega ning kohtuvälise menetleja vastusega, leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata, sest maakohtu seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. 6.
  21. VTMS § 146 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja esitatud kaebuse (apellatsiooni) piires, välja arvatud juhul, kui ilmneb väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine või materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on raskendatud menetlusaluse isiku olukorda. Praeguses väärteoasjas vaidlustab menetlusalune isik maakohtu otsust vaid talle mõistetud karistuse osas. Menetlusalune isik ei viita menetlusõiguse rikkumisele või materiaalõiguse ebaõigele kohaldamisele, kuid palub tühistada maakohtu otsus talle mõistetud karistuse osas, võimaldamaks tal jätkata töötamist uuel töökohal. Ringkonnakohus ei näe alust apellatsiooni piiridest väljumiseks. Eeltoodust tulenevalt käsitleb kriminaalkolleegium apellatsioonis sisalduvaid väiteid. 6.
  22. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu otsusest nähtuvad üksikasjalikud põhjendused, miks tuleb V. Grupmanni karistada LS § 201 lg 1 järgi arestiga ja mis põhjusel on välistatud menetlusaluse isiku suhtes tema põhiõigusi vähem riivava karistusliigi kohaldamine. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigustatult viidanud isiku varasemale käitumisele, s.o korduvatele samalaadsetele rikkumistele ja rahatrahvide maksmata jätmisele. Samuti ei ole V. Grupmanni mõjutanud väärtegude toimepanemist lõpetama talle mõistetud arestid. Kriminaalkolleegium nõustub ka kohtuvälise menetleja vastuses väljendatud seisukohtadega, mille kohaselt mootorsõiduki juhtimine ilma vastava juhtimisõiguseta on laialt levinud süütegu, millel võivad olla rasked tagajärjed, sest isik osaleb suurema ohu allika valdajana liikluses, kuigi tema vastavaid oskusi ja sobivust selleks tegevuseks ei ole kontrollitud. Alates
  23. jaanuarist 2015 on sõiduki süstemaatiline juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt karistatav kuriteona, millest võib järeldada, et ka seadusandja on pidanud seda rikkumist oluliseks. 3 3 6.
  24. V. Grupmann viitab sellele, et aresti täitmise tagajärjena võib ta kaotada töökoha. Kriminaalkolleegium märgib, et kuigi isiku õiguskuuleka käitumise tagamisel on vaieldamatult oluline püsiva töökoha olemasolu, ei saa see siiski mõjutada isiku süüle ja preventiivsetele kaalutlustele vastava karistuse mõistmist. Samuti ei ole töökoha saamine iseenesest aluseks isikule mõistetud aresti täitmisele pööramise edasilükkamiseks. Lisaks märgib ringkonnakohus, et isiku väited selle kohta, et ta asub täitma seniseid rahatrahve, on seni jäänud paljasõnaliseks, ühtegi tõendit kohtule selle kohta esitatud ei ole.
  25. Seega leiab kriminaalkolleegium, et vaidlustatud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus esitatud apellatsiooni rahuldamata ja Harju Maakohtu
  26. augusti
  27. a otsuse muutmata ja tühistamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.