Obsah (5)

§ 90§ 14§ 55§ 50§ 45

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-16-162 Otsuse tegemise kuupäev 17.10.2016 ja koht Kohtunik Kohtuasi Tartu Mare Priks S.S. kaebus Tallinna Vangla v

§ 90

lg 3) 05.06.2013-11.06.2013 kambris 127 – suletud (

§ 14lg 3; VSk

E § 8 lg 4) 12.06.2013-03.07.2013 kambris 216 – avatud 4 h 04.07.2013-29.08.2013; 07.10.2013-09.10.2013 kambris 226 – avatud 4 h 30.08.2013-06.10.2013; 10.10.2013-04.12.2013 kambris 235 – avatud 4 h. 2 Vastustaja on märkinud, et vahistatut hoitakse ööpäev läbi lukustatud kambris vangistusseaduse (

) § 90 lg 3 alusel , välja arvatud aeg, mil vahistatu töötab või õpib, kaebajale on võimaldatud päevas l tund värskes õhus viibimist.

§ 55

lg 2 sätestab, et kinnipeetavatele võimaldatakse jalutuskäik värskes õhus 1 tund päevas. Vastustaja märgib, et Euroopa Inimõiguste Kohus on üldjuhul leidnud , et põrandapind alla 3 m2 võib olla problemaatiline, kuid leidub ka näiteid, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et isiku paigutamine alla 3m2 põrandapinnale on igal juhul isiku õiguste rikkumine. Vastustaja viitab kuni 31.12.2013 kehtinud vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 6 lg 6, mille kohaselt võis põrandapinda olla 2,5 m2 kinnipeetava kohta. WC pinda ja mööbli alust pinda ei tule üldpinnast maha arvata. Vangla on märkinud, et Tallinna Vangla kambrites on sundventilatsioon ning kinnipeetavatel on võimalik kambri õhuhulka reguleerida akna küljes asuva õhutusava kaudu. Kambrites olev osaliselt avatav aken võimaldab ruume hõlpsasti ventileerida, samuti tagab Tallinna Vangla kambrites olev aken loomuliku valguse kambris. Kambrites on keskküte, mis tagab kütteperioodi ajal ühtlase temperatuuri ja kuivatab õhku. Vangla on viidanud

§ 50

lg 2, mille kohaselt on duši kasutamise võimalus kinnipeetaval 1 kord nädalas, samuti on olemas veekeedukannu kasutamise võimalus sooja vee tegemiseks kambris. Vastustaja märgib, et kambrites, kus kaebaja viibis, oli nii aken kui valgustid, mis tagasid valguse kambris. Vangla märgib, et pesu saab pesta ka pesumaja vahendusel ning kinnipeetav saab vanglas kasutada vangla riietust, mille pesemise ja kuivatamise eest hoolitseb vangla, mistõttu ei pea kambris pesu pesema. Vastustaja märgib, et kõiki kinnipidamistingimusi tuleb hinnata kogumis ning kaebaja on teadlik kinnipidamistingimustest. Vastustaja leiab, et kaebajale ei ole tekitatud sellist mittevaralist kahju, mis õigustaks rahalise hüvitise väljamõistmist. Samas ei ole kaebaja rakendanud esmaseid õiguskaitsevahendeid, et kahju ära hoida. Kaebaja ei ole esitanud vanglale varasemalt pöördumisi kinnipidamistingimuste kohta. Kokkuvõttes märgib vangla, et Tallinna Vangla ei ole tuvastanud, et vangla tegevus oleks olnud õigusvastane, samuti ei nähtu kuidas vangla tegevuse tulemusena on kaebajale kahju tekitatud, mistõttu taotletakse jätta kaebaja mittevaralise kahju hüvitamise nõue rahuldamata ning kaebaja menetluskulud jätta kaebaja enda kanda. Täiendavalt märgib vangla, et kaebaja kannab kolmandat korda vanglakaristust ning on teadlik vangla tingimustest. Kohtu seisukohad, põhjendused ja otsustus 1.Kohus, tutvunud asja materjalidega asub seisukohale, et kaebus mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ei kuulu rahuldamisele ja seda alljärgnevatel asjaoludel. 2.Kahju hüvitamise kaebust lahendades, tuleb tuvastada, kas kaebajale on kahju tekkinud ning kas avalik-õiguslikus suhtes tekkinud toiming, millega väidetavalt on kahju tekkinud, on õigusvastane ning kas esineb põhjuslik seos õigusvastase toimingu ja tekitatud kahju vahel. 3.Kaebaja on taotlenud mittevaralise kahju hüvitamist 2.20 eurot päeva eest, kokku 225 päeva eest 500 eurot, mil ta oli sunnitud olema ebainimlikes tingimustes Tallinna Vanglas perioodil 24.04.2013-04.12.

1. Kohus peab vajalikuks märkida, et kaebajal on summa kokkuarvutamisel tekkinud arvutusviga, mis aga antud hetkel ei oma tähtsust. 3 4.Kohus on seisukohal, et mittevaralise kahju hindamisel tuleb hinnata kaebaja poolt märgitud perioodi ja selles sisalduvaid päevi iseseisvalt ja kinnipidamistingimusi kogumis, et mittevaralist kahju välja mõista. Kaebaja hinnangul oli kaebaja isiklik ruum Tallinna Vangla erinevates kambrites sedavõrd väike, et see alandas tema inimväärikust ning puudus privaatsus. Kaebaja taotleb sellega tekitatud mittevaralise kahju rahalist hüvitamist. Lisaks on kaebaja seisukohal, et kamber oli niiske ja rõske, kuna kambris tuli pesta ja kuivatada pesu, kambri õhuakendel olid perforeeritud metallplaadid, mis takistasid õhuvahetust, ventilatsioon oli puudulik, suvel oli kambris ülemäära soe, kambris oli halb valgustus ning kambris puudus soe vesi. Kaebaja meelest on rikutud tema suhtes EIÕK artikkel 3 nõuet. 5.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 järgi võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kohus märgib, et siseriikliku kohtupraktika kohaselt, mis toetub EIK seisukohtadele, võib isikul olla kinnipidamistingimustest tulenevalt õigus mittevaralise kahju rahas hüvitamisele juhul, kui kinnipidamisega kaasnev isikuõiguste riive ületab kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme (RKHK
2. märtsi 2010 otsus asjas nr 3-3-1-93-09, p 11).
3. Vastustaja on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole kaebaja kinnipidamisega Tallinna Vanglas riivatud kaebaja õigusi sedavõrd intensiivselt, et see oleks käsitatav kaebaja isikuõiguste rikkumisena ja tooks kaasa rahalise hüvitise. Vastustaja seisukohalt ei ole Tallinna Vangla kaebaja suhtes õigusvastaselt käitunud, kuna on järginud vaidlusalusel ajal kehtinud vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 6 lg 6 sätestatud minimaalse põrandapinna (2,5 m2) nõuet iga kinnipeetava kohta.
4. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikkel 3 sätestab keelu kedagi piinata, ebainimlikult või alandavalt kohelda või karistada. 8.Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) pädevuses on Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse Konventsiooni (EIÕK) artikkel 32.
5. kohaselt EIÕK tõlgendamine ja kohaldamine. EIÕK artikkel 3 kohaldamisel on korduvalt selgitatud kinnipidamistingimuste, sealhulgas kinnipeetavate kasutuses oleva isikliku ruumi tähendust isiku õiguste kaitse tagamisel ning EIÕK artikkel 3 rikkumise tuvastamise kriteeriume. EIK on rõhutanud, et kinnipidamistingimuste mõju hindamisel tuleb arvestada tingimustega kogumis, pidades silmas kinnipidamise kestust, selle mõju isiku vaimsele ja füüsilisele tervisele jms. Kinnipeetava kasutuses oleva isikliku ruumiga seoses on EIK asunud seisukohale, et soovitav minimaalne põrandapind on 4 m2 isiku kohta. Juhul, kui põrandapinda isiku kohta on vähem kui 3 m2, tuleb ülerahvastatust pidada sedavõrd tõsiseks, et selline olukord iseenesest kujutab EIÕK art 3 rikkumist.
6. Sama seisukohta on EIK korranud asjas Tunis vs Eesti, hinnates isiku kinnipidamist Tallinna Vanglas ning see on samades tingimustes mis olid kaebajal. 10.Käesoleva asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja olnud 24.03.2013-04.12.2013 perioodil 66 päeval kambrites, kus oli ühe isiku kohta põrandapinda alla 3 m2, kokku viibis kaebaja nimetatud perioodil kambrites 127, 132, 216, 226 ja 235 - 225 päeva (tl 39-41). Lähtudes siseriiklikust kohtupraktikast, tuleb arvesse võtta seda, kui palju ning kui pika perioodi jooksul kaebaja isiklik ruum kambris oli alla 3 m
7. Antud asjas on põhiosa kinnipidamisajast kaebaja viibinud kambrites, kus oli põrandapinda üle 3 m2, samas alates 12.06.2013 on kaebaja olnud avatud tsoonis kus kambriväline liikumine oli 4 tundi päevas. Kohtupraktika kohaselt tuleb tualetialune pind ja mööblialune pind arvestada kambripinna arvestamisel põrandapinna sisse. Kui isik oli vanglas 2,5 – 3 4 m2 pinnal kambris vahistatuna, on võimalikuks peetud mittevaralise kahju hüvitamist, sealhulgas on märgitud, et kahju määramine on kohtu individuaalne otsustus ja arvesse tuleb võtta muid asjaolusid. Kohus analüüsib kinnipeetu aega, mil kaebaja viibis kambrites, kus oli põrandapinda alla 3 m
8. Kohus märgib, et alates 24.04.2013-30.05.2013 oli kaebaja kambris, kus oli ühe isiku kohta 2,65 m2 põrandapinda, mis oli kestvusega natuke üle kuu ning hilisemalt oli põrandapinda 2,83 m2 vaheldumisi põrandapinnaga mis oli 3 m2 ja enam isiku kohta. Selline põrandapinna muutus pidi kaebaja väidetavaid kannatusi leevendama ja sellel ei saanud olla kuigi intensiivne mõju. Lisaks ei ole kaebaja pöördunud varasemalt vangla poole vähese põrandapinna tõttu, et tema õigused on ohustatud ning kaebaja on karistust kandnud ka varasemalt mitmel korral vanglas, olles seega teadlik vanglatingimustest. Ajal, mil kaebaja viibis suletud tsoonis, oli tal tagatud ühetunnine jalutuskäik vabas õhus. 11.Kohtupraktika kohaselt kui isik oli kambris kinnipeetav ja tavarežiimil , ei ole tal õigust kahju hüvitamisele kui muid õigusi ei ole rikutud, kuna sellisel juhul on kinnipeetavatel piisav aeg liikumiseks väljaspool kambrit. Vangla on märkinud, et olukorda, kus kõik sektsiooni kinnipeetavad on kambriuste lahtioleku ajal korraga koridoris, ei esine peaaegu kunagi, seega ei ole õige ka kaebaja väide, et koridorid on ülerahvastatud, samas saavad kinnipeetavad avatud kambrites olles külastada spordisaali. 12.Vangla on märkinud, et vaidlusalusel perioodil on kaebuse esitajal võimaldatud regulaarselt lühiajalisi kokkusaamisi, samuti osales kaebaja riigikeeleõppes, mis kestis neli kuud ja tunnid toimusid kolm korda nädalas. Kõik need tegevused toimusid teistes ruumides ning kaebaja sai olla väljaspool kambrit. 13.Mis puudutab perioodi, mil kaebajal oli põrandapinda kambris alla 3 m2 isiku kohta, nõustub kohus vanglaga, et see suhteliselt lühiajaline periood ei saanud kaebajale tekitada selliseid kannatusi, mis tooks kaasa rahalise hüvitise, eriti kui ei esine muid aluseid peale väikese põrandapinna, mis võiksid õigustada kahju hüvitamist. 14.Mis puudutab esmaste õiguskaitsevahendite rakendamise taotluse mitte esitamist vanglale, on kohus seisukohal, et kui kaebaja olekski esitanud vanglale taotluse paigutada teda kambrisse, kus isiku kohta on põrandapinda 3 m2 , siis ei oleks saanud kaebaja soovitud tulemust, kuna vangla on asunud seisukohale, et vaidlusalusel perioodil võis põrandapinda olla kinnipeetava kohta 2,5 m
9. Eeltoodu alusel ei pea kohus põhjendatuks kambri põrandapinnast lähtuvalt kaebajale mittevaralise kahju väljamõistmist. 15.Kaebaja on märkinud, et kambrites, kus ta viibis, oli niiske ja rõske, puudus soe vesi ning ventilatsioon ja valgustus oli halb. Tallinna Vangla on välja toonud asjaolud, et kambrites on sundventilatsioon ning kinnipeetaval on võimalik kambris õhuhulka reguleerida akna küljes asuva õhutusava kaudu, kambrites on keskküte, mis kuivatab õhku ja tagab normaalse temperatuuri kambris. Kohus märgib, et isegi kui suvel on kambrites ülemäära soe, ei saa siin rääkida vangla süüst. Vangla on märkinud, et suveperioodil on eemaldatud kuumuse leevendamiseks üldkasutatavates koridorides aknaklaasid, et tagada parem tuulutus. Samas on vangla andnud igasse kinnisesse kambrisse ventilaatori ja on võimaldanud üks kord nädalas kambri vahistatutele hommikuti ja õhtuti lisajalutuskäiku ning antud on ka lisaks kambri vahistatutele 1,5 liitrit mineraalvett päevas. Avatud osakonnas on lubatud hoida kambri ust avatuna. Seega on vangla teinud endast oleneva. Asja materjalide kohaselt on vangla kambri akendele paigaldatud perforeeritud metallist plaadid, mis on paigaldatud julgeoleku tagamiseks vanglas, kuna see välistaks vangide omavahelist suhtlemist ning takistab esemete üleandmist kinnipeetavatel akende kaudu ning samas akendel olevad piirded ei takista õhu juurdepääsu kambritesse, perforeeritud plaadid on vanglatingimustes vajalikud. Analoogseid asju lahendades on tuvastatud, et kambrites viiakse läbi ka õhuniiskuse taseme kontrolli ning sisekliima mõõtmise tulemusena on märgitud, et õhuniiskus vastab vanglas normile. 5 Kohus möönab, et ajal, mil kõik kambris viibijad üheaegselt pesu pesevad, võib tekkida kambris niiskust ja rõskust, kuid pesu pesemise ja kuivatamise aja osas võivad kinnipeetavad jõuda kokkuleppele, et see ei toimuks samaaegselt kõikidel kinnipeetavatel. Vangla on lisanud, et kinnipeetavatel on võimalus taotleda vanglariietust, mille pesemise eest hoolitseb vangla. Pesuvahetus toimub kaks korda kuus ja lisaks saab kasutada ka vangla pesumajateenust. Kohus märgib, et ükski vangistust reguleeriv õigusakt ei näe ette milline peab olema vangla kambris valgustus, vaid tulenevalt

§ 45

lg 1 kohaselt peab kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele. Kambrites on olemas nii aken kui ka laevalgustid, mistõttu elutegevuseks vajalik valgus on tagatud. Kohus märgib, et lugeda ja kirjutada saaks kaebaja päevasel ajal, mil on kambris valgem. Kuivõrd kaebaja silmad on kurnatud kambri halvast valgusest, on see kaebaja paljasõnaline väide. Mis puudutab sooja vee kasutamist ja pesemise võimaldamist kaebajale, märgib kohus, et kinnipeetavatel on tagatud pidevalt kambris külm vesi ning vee soojendamiseks on võimalik taotleda veekeedukann kambrisse, kambris on kaebajal kasutada hügieenivahendid. Lisaks lubatakse kinnipeetaval duši kasutamist. Tulenevalt

§ 50

lg 2 kohaselt võimaldatakse üks kord nädalas, samuti vanglasse vastuvõtmisel võimaldatakse kinnipeetavale saun, dušš või vann. Tallinna Vanglas on lubatud kinnipeetavatel käia duši all üks kord nädalas graafiku alusel. Ühestki seadusesättest ei tulene, et kambris peaks kinnipeetavatel olema soe vesi ning duši all saaks kinnipeetav käia oma tahte kohaselt. Kokkuvõttes ei ole kohus käesolevas asjas tuvastanud, et vangla oleks rikkunud kaebaja õigusi ja põhjustanud kaebajale kannatusi ja rikkunud kaebaja inimõigusi või EIÕK artikkel 3 seonduvalt kambritingimustega, mis puudutavad sooja vee puudumist kambris, halba ventilatsiooni ja vähest õhku kambris, kambri valgustust ja liigniiskust. Seega ei esine käesolevates väidetes aluseid, mis põhjustaks mittevaralise kahju väljamõistmist. 16.Vastavalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Riigikohus on tõlgendanud seda sätet selliselt, et inimväärikust alandavaks saab pidada isiku selliseid kannatusi, mis ületavad kinnipidamisega kaasnevate kannatuste vältimatu taseme. Kinnipidamistingimuste hindamisel tuleb arvestada kinnipidamistingimuste kumulatiivset mõju ja ajavahemikku, mille jooksul isikut konkreetsetes tingimustes kinni peeti (RKHKo 15.03.2010, 3-3-193-09). 17.Kohtul puudub põhjus kahelda vastustaja poolt kambrite tegeliku pindala kohta esitatud andmete ja muude esitatud andmete õigsuses. 18.Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kaebus tervikuna mittevaralise kahju hüvitamise nõudes jääb rahuldamata. 19.Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast. 20.Menetluskuludest Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jääb kaebaja poolt kantud riigilõiv tema enda 6 kanda. Tallinna Vangla ei ole omapoolselt menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Menetluskulud jäävad poolte kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik 7