3-15-2278/12

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-2278 Otsuse kuupäev

1. detsember 2015 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi Remo Ainsare kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebaja – Remo Ainsar Vastustaja – Tartu Vangla Resolutsioon
2. Jätta kaebus rahuldamata.
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
4. jaanuar
5. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
6. Tartu Halduskohtusse saabus 10.09.2015 Remo Ainsare kaebus, milles ta nõudis Tartu Vangla kohustamist isiklike küünetangide väljastamiseks, ühiskasutatavate küünetangide väljastamise keelamist, 4-5 kuud ilma juuksuriteenuseta olemise õigusvastasuse tuvastamist, sellega inimväärikuse alandamise tuvastamist ning sellega tekitatud kahju hüvitamist. Ühtlasi taotles ta enda riigilõivu tasumisest vabastamist kaebuse esitamisel.
7. 18.09.2015 tagastas Tartu Halduskohus kaebuse kohustamis- ja keelamisnõuete osas, luges tuvastamisnõude hõlmatuks hüvitamisnõudega, rahuldas kaebaja menetlusabi taotluse, võttis kaebuse hüvitamisnõude osas menetlusse ning andis vastustajale tähtaja kaebusele kirjalikult vastamiseks.
8. Tartu Vangla palub oma 09.10.2015 kirjalikus vastuses kaebusele jätta see rahuldamata.
9. Tartu Halduskohus määras 12.10.2015 asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses, andis menetlusosalistele täiendavate menetlusdokumentide esitamiseks tähtaja kuni 03.11.2015 ning teatas, et kohtuotsus tehakse asjas teatavaks 03.12.
10. 1
11. 27.10.2015 saabusid Tartu Halduskohtusse R. Ainsare täiendavad seisukohad. Kaebuse põhjendused
12. Kaebaja sõnul ei saanud ta Tartu Vanglas käia juuksur üle 4 kuu. Samuti kaotasid ametnikud ära tema habemelõikuri, mistõttu ei saanud ta ajada habet. Õiguskantsler on 16.07.2012 andnud hinnangu, mille kohaselt seab enam kui 2,5 kuu pikkune juuksuriteenuse ooteaeg kahtluse alla inimväärsete elutingimuste miinimumnõuete tagamise vanglas. Vangistusseaduse (VangS) § 50 lõike 3 kohaselt kindlustatakse kinnipeetav juuste eest hoolitsemiseks juuksuriteenusega. Vangla on haiguste leviku osas kõrge riskitasemega keskkond ning ebapiisavad võimalused isikliku hügieeni eest hoolitsemiseks suurendavad seda riskitaset veelgi. R. Ainsare hinnangul on Tartu Vangla alandanud tema inimväärikust sellega, et ta ei saanud üle 4 kuu juuksuriteenust kasutada.
13. Oma 26.10.2015 koostatud täiendavates seisukohtades märgib R. Ainsar, et sai viimati juuksuriteenust kasutada 26.06.2015 ehk neli kuud tagasi. Ta selgitab, et juuksuriteenuse kasutamine märgitakse vanglas märkmikusse üles, mistõttu on vanglal olemas andmed selle kohta. Ajavahemikul 17.12.2014 – 08.08.2015 puudus tal võimalus pesta juukseid tihemini kui kord nädalas ning samuti puudus tal kamm. R. Ainsare sõnul ei ole ta keeldunud juuksuriteenusest, vaid talle pole teatatud, kui juuksur on olnud E2 eluosakonnas. Seetõttu nõuab ta hüvitist 50 eurot. Vastustaja vastuväited
14. Tartu Vangla selgitab, et E2 eluosakonnas oli võimalik juuksuriteenust kasutada veebruaris 2015 ning seejärel 20.04.
15. Vanglal puuduvad andmed, miks R. Ainsar nimetatud päeval juuksuris ei käinud. Samas on juuksuriteenuse kasutamine tema vaba valik. Oma kirjalikes pöördumistes kaebas R. Ainsar habemeajamise võimaluste üle või uuris juuksuriteenuse kasutamise võimalikku aega, kuid ta ei avaldanud soovi koheselt juuksuri juurde saamiseks ega kaevanud selle üle, et seda pole talle võimaldatud. R. Ainsarele oli tagatud võimalus panna selga puhas pesu, käia duši all ning kasutada kraanist tulevat vett muul ajal. Seega ei saanud ainult tavapärasest pikemad juuksed põhjustada talle liigseid kannatusi. Juuksuriteenus on mõeldud isikliku hügieeni tagamiseks, mitte esteetilise väljanägemise saamiseks. Väited haiguste leviku kohta on kohatud, kuna R. Ainsar ei ole nakatunud ühtegi haigusesse ega ka levitanud ühtegi haigust. Kohtu seisukoht
16. VangS § 50 lõike 3 kohaselt kindlustatakse kinnipeetavat juuste eest hoolitsemiseks juuksuriteenusega. Vangistusseadus ega muud vangistust reguleerivad õigusaktid ei täpsusta, kui pika ajavahemiku jooksul tuleb vanglal kinnipeetavale juuksuriteenust võimaldada. Vastustaja ei vaidle vastu, et on kohustatud juuksuriteenust korraldama ning et kaebaja on seda teenust mitmeid kordi kasutanud. Vastustaja on seisukohal, et kaebajale juuksuriteenuse kasutamise võimalus on loodud ja ei ole alust rääkida selle puudumisest.
17. Kohus nõustub õiguskantsleri seisukohaga, mida ta avaldas oma 16.07.2012 soovituses nr 7-4/120512/1203375 Tallinna Vanglale selle kohta, et mõistlik ja põhjendatud on meessoost isikutel, kelle juuksed kasvavad umbes 1,25 cm kuus ning kes kannavad eelduslikult lühikesi soenguid, kasutada juuksuriteenust iga 2 kuu tagant. Samas oli õiguskantsler seisukohal, et kui 2 kinnipeetavale on tagatud piisavad võimalused isikliku hügieeni eest hoolitsemiseks, ei ole vajadus juuksuriteenust kasutada nii pakiline. Teisisõnu ei ole võimalik kohtul anda kindlat ajalist kriteeriumit, kui tihti tuleks inimväärikuse tagamiseks juuksuriteenust võimaldada. Tingimustes, kus isikul on võimalik hügieeni eest tihemini hoolitseda, on see aeg kahtlemata pikem kui tingimustes, kus hügieeni eest hoolitsemine on raskendatud.
18. Tartu Vangla on selgitanud, et kaebaja viibis E2 osakonnas ja seal osutati juuksuriteenust veebruaris ja järgmine võimalus oli 20.04.2015 ning 26.06.2015 (tl 6 pöördel). Vastustaja osutab juuksuriteenust jooksvalt eluosakondade järjekorras ja ta teatas 08.06.2015 kaebajale, et hetkel on alustatud juuksuriteenuse osutamist elusektsioonis tähisega E1 ja järgneb kohe E
19. Kaebaja pöördus 19.05.2015 vangla poole selgitustaotlusega, milles ta tundis huvi, millal on elusektsioonis E2 juuksur. Ta ei avaldanud, et ta sai viimati juuksuri juurde veebruaris ja et liiga pika ajavahemiku vältel ta ei saanud juuksuri juurde (tl 5). On kindlaks tehtud, et E2 osakonnas juuksuriteenust oli võimalus kasutada 20.04.2015, kuid vanglal puuduvad andmed, kas kaebaja kasutas juuksuriteenust ja kui ei kasutanud, siis mis põhjusel, sest vangla juuksuriteenuse kasutamise kohta süsteemselt andmeid ei kogu.
20. Kohus leiab, et kui kaebaja oma juukseid juuksuriteenuse osutamise päeval veel ei soovinud lõigata, on see tema enda vaba valik ja sellegipoolest tal ei ole õigust vastustajalt nõuda juuksuriteenust väljaspool teatud järjekorda. Enne kahju hüvitamise taotluse esitamist kaebaja ei ole pöördunud kordagi vastustaja poole, et ta ei ole pika aja jooksul juuksuriteenust saanud. Kaebaja pöördus vangla poole 3 korda, et pole saanud habet ajada, et ta ei ole saanud habemelõikurit kasutada ning et kuna on järgmine juuksuriteenuse kuupäev (tl 6 pöördel).
21. Kuigi kaebaja väidab, et tal ei olnud 20.04.2015 juuksuriteenust kasutada, ei ole asjas selle kohta tõendeid esitada. Kohus nendib, et kaebajal on keeruline tõendada oma väidet, et nimetatud päeval talle juuksuriteenuse kasutamise võimalust ei pakutud. Samas ei ole võimalik ka vanglalt eeldada, et igale kinnipeetavale juuksuriteenuse pakkumist protokollitaks. Seega rakendub asjas tavaline halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 59 lõikes 1 sätestatud tõendamiskoormus. Oma 10.06.2015 pöördumises vangla direktori poole kaebaja kirjutab, et ta käis juuksuris “viimati jaan/veeb“. Seega ei nähtu ka sellest, et tal polnud 20.04.2015 juuksuriteenust kasutada. Kuna kaebaja ei ole tõendanud oma väidet, et talle 20.04.2015 juuksuriteenuse kasutamise võimalust ei pakutud, peab kohus lähtuma eeldusest, et seda tehti, nii nagu vastustaja väidab. Seega on tuvastatud, et kaebajal oli võimalus juuksuriteenust kasutada 20.04.2015 ja 26.06.2015 ning nende vahe oli 2 kuud ja 6 päeva. Selline vahe on üldjuhul mõistlik ning seda ei saa pidada inimväärikust alandavaks.
22. E2 osakond on kinnine ja olmeküsimustes kinnipeetaval on õigus pöörduda vanglateenistuse ametniku poole vastavalt Tartu Vangla kodukorra punktile 11.1.1 ja kaebaja seda kasutas 30.04.2015, 08.05.2015 ning 19.05.2015, kuid mitte seoses juuksuriteenuse mitteosutamisega. Kohus leiab, et juuste hügieeni tagab nende pesemine, mitte ainult lõikamine. Lühemaid juukseid on lihtsam hooldada kui pikemaid ja kohus nõustub vastustajaga, et vanglas juuste lõikamine ei ole ettenähtud üksnes esteetilise väljanägemise saamiseks, vaid esmajoones elementaarse hügieeni tagamiseks, ja seega on piisav juuksuriteenust osutada 2-3 kuu tagant. Seega kohus leiab, et ei ole tõendatud, et kaebaja suhtes vastustaja käitus õigusvastaselt ja seega puudub alus kahjunõude rahuldamiseks.
23. Kaebaja taotleb kahju hüvitamist selle eest, et ta ei saanud kasutada üle nädala aja habemelõikurit. Vastustaja teatas, et kahju hüvitamise taotluse lahendamisel ei leidnud tuvastamist, et kaebaja oleks pöördunud vangla poole sooviga kasutada habemeajamistarbeid 3 või siis esitanud kaebuse, et talle neid soovi esitamisel ei väljastatud. Kohus on seisukohal, et ilmselgelt ei ole põhjust pidada nädala jooksul habeme mitteajamist juhtumiks, mis tekitab isikule tema väärikust alandavaid kannatusi. Seega jätab kohus hüvitamisnõude ka selles osas rahuldamata. Järelikult jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata.
24. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Hristoforova kohtunik 4