Obsah (4)

§ 111§ 112§ 110§ 249

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse lahendamise kohta Kohtuasja number 3-16-2182 Määruse kuupäev 04.11.2016 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi M.L. taotlu

) § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. Vastavalt

§ 111

lg-le 1 antakse taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. M.L. vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtub, et tema

§ 112

lg 1 p 1 alusel taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (30.06.2016 – 30.10.2016) laekumiste ja mahaarvamiste pinnalt arvestatud kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek ei võimalda riigilõivu tasumist. Viidatud perioodil on M. L. sissetulek olnud vaid 4 eurot, millest kuuluksid mahaarvamisele põhjendatud ja vajalikud kulud. Kohus on seisukohal, et menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. Kuigi esitatud taotlust ei saa pidada eriti perspektiivikaks, asub kohus seisukohale, et menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt tuleb see lahendada sisuliselt. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus M. L.

§ 110lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest taotluse esitamisel.

3.

§ 249

lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

§ 249

lg 2 sätestab, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Tartu Vangla on vastuseks kohtunõudele 03.11.2016 teatanud, et 31.10.2016 toimus M. L. individuaalse täitmiskava täitmise vestlus, mille käigus oli muu hulgas teemaks M. L. soov läbida teistkordselt taastava õiguse sotsiaalprogrammi Tee. Inspektor-kontaktisik Marina Ilumets selgitas M. L. sotsiaalprogrammidesse määramise korda ja juhtis tähelepanu asjaolule, et M. L. on juba läbinud vangistuses taastava õiguse sotsiaalprogrammi Tee täies mahus, nagu nähtub riikliku kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registrisse Tallinna Vanglas programmi läbiviija poolt tehtud sissekandest. Samuti puudub informatsioon selle kohta, et M. L. on programmi raames jäänud tegevused pooleli. Seetõttu puudub vanglal alus suunata M. L. samasse programmi korduvalt ja ei vasta tõele M. L. väide, et tal on vaja programmi jätkata. Tartu Vangla pole M. L. programmis osalemise sooviga seonduvalt välja andnud haldusakti. Tartu Vangla edastas kohtule M. L. pöördumised, mis ta on esitanud vanglale seonduvalt programmis osalemisega.

1. Kohus leiab, et M. L. esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlust ei ole võimalik rahuldada. Esiteks ei eksisteeri ühtegi haldusakti, mis oleks Tartu Vangla poolt välja antud seonduvalt M. L. sooviga osaleda sotsiaalprogrammis ning mille kehtivust või täitmist saaks kohus esialgse õiguskaitse korras peatada. 31.10.2016 M. L. ja inspektor-kontaktisiku vestluse käigus väljendatud keeldumine M. L. osalemiseks sotsiaalprogrammis ei ole haldusakt, vaid on toiming. Teiseks nähtub vangla 03.11.2016 vastusest, et M. L. on sotsiaalprogrammi juba läbinud ning kohtul puudub alus selles vangla väites kahelda. Isegi kui vastaks tõele, et M. L. on programmi raames jäänud mingid tegevused pooleli, siis ei saaks kohus kohustada vanglat jätkama kinni peetava isiku suhtes mingit sotsiaalprogrammi. Tegemist on vangla kaalutlusotsusega ning üldjuhul ei saa kohus vanglale sellist konkreetset ettekirjutust teha. Samuti puudub M. L. subjektiivne õigus nõuda mingi konkreetse sotsiaalprogrammi läbimist. M. L. esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlusest ei nähtu ka see, millised kahjulikud tagajärjed talle esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel saabuksid.
2. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus M.L. esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik 2