TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS menetluse lõpetamise kohta Kohtuasja number 3-16-1935 Määruse kuupäev 31.10.2016 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi I.A. kaebus Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise nõudes Resolutsioon Edasikaebamise kord
- Lõpetada haldusasja nr 3-16-1935 menetlus;
- Menetluskulud jätta poolte endi kanda;
- Kohtumäärus saata kaebajale ja vastustajale. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud ja menetluse käik
- Tartu Vanglas kinni peetav isik I.A. esitas 27.09.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist kohtu äranägemisel. Kahju oli kaebajale väidetavalt tekitatud ebaproportsionaalse kartserikaristuse määramisega. Tallinna Vangla 03.08.2015 otsusest kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise kohta nr 537/15/158-2 nähtus, et kaebaja pöördus 01.06.2015 vangla poole mittevaralise kahju hüvitamise taotlusega. Kaebaja viibis 07.03.2014 – 21.03.2014 ja 21.03.2014 – 31.03.2014 käskkirjade nr 236-d ja 335-d alusel kartseris ja leidis, et temale määratud karistus oli kümne päeva ulatuses ebaproportsionaalne, sest temal on praeguseks tuvastatud puue diagnoosiga F60.
- Kaebaja taotles hüvitist summas 63,90 eurot ning märkis, et pidi kartseris päevasel ajal viibima ilma voodivarustuseta, tal puudus võimalus vaadata televiisorit, sportida ning vabalt ringi liikuda ja suhelda.
- Tartu Halduskohtu 03.10.2016 määrusega jäeti I.A. kaebus käiguta. Lisaks muudele puudustele tuvastas kohus, et I.A. kahju hüvitamise kaebus oli kohtule esitatud tähtaega ületades. Kaebus oleks tulnud esitada hiljemalt 02.09.2015, kuid see esitati kohtule alles 27.09.
- Kaebajale anti võimalus kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. 10.10.2016 saabus kohtusse I. A. vastus 03.10.2016 kohtumäärusele. Vastuses palutakse kaebuse esitamise tähtaeg ennistada põhjusel, et kaebajal on diagnoositud psüühikahäire. 19.10.2016 määrusega võeti I.A. kaebus menetlusse ning vastustajal paluti esitada omapoolne seisukoht I. A. kaebetähtaja ennistamise taotlusele. 24.10.2016 kohtusse saabunud vastuses palub vastustaja jätta kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. Kohtu seisukoht
- Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. HKMS § 47 lg-le 2 võib kohtueelse menetluse läbimise korral kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Kaebajale tehti kohtueelset menetlust lõpetav lahend teatavaks 03.08.
- Kohtule 27.09.2016 esitatud kaebus on seega esitatud tähtaega ületades, sest kaebuse esitamise viimaseks päevaks oli 02.09.
- HKMS § 71 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebetähtaegade ennistamise aluseks võivad olla nii objektiivset kui subjektiivset laadi asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.
- a määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08). Mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru nt kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.
- a määrus haldusasjas nr 3-3-1-30-13, p 12 ja 16.01.
- a määrus haldusasjas nr 3-3-175-08, p 17). Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 01.10.
- a määrus haldusasjas nr 3-3-1-57-02, p 19). Kaebaja on kaebetähtaja ennistamise alusena välja toonud enda isiksusehäire. Kohtu hinnangul on terviseprobleemi ettekäändena kasutamine otsitud põhjus. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et väidetav terviseprobleem ei ole takistanud kaebajal korduvate avalduste ja kaebustega vastustaja ning kohtute poole pöördumist. Puudub mõistlik alus eeldada, et kaebaja terviseprobleem oleks mõjutanud tähtaja ületamist üksnes osades asjades. Näiteks haldusasjas nr 3-15-2641 on Tallinna Vangla tagastanud 09.10.2015 I. A. kahju hüvitamise taotluse läbivaatamatult ning kaebaja on seejärel pöördunud 30 päeva jooksul (16.10.2015) kaebusega kohtu poole. Eeltoodust tulenevalt ei kvalifitseeru kaebaja väidetav terviseprobleem tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Tulenevalt õiguskindluse põhimõttest peab tähtaja ületamisel olema hilinemise põhjus seda kaalukam, mida enam on tähtaega ületatud. Käeoleval juhul on kaebaja ületanud kaebetähtaega enam kui aasta aega. Tähtaja ennistamise taotlusest ei nähtu, et esineks sedavõrd kaalukas ja mõjuv põhjus, mis tingiks tähtaja ennistamise käesolevas asjas.
- Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks, kuna käesoleva asja materjalidest ei nähtu, et esineksid objektiivsed või subjektiivsed takistused, mis õigustaksid tähtaja ennistamist. Kuna puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks, siis puudub 2 vajadus kaaluda vastanduvaid õigushüvesid (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.
- a määrus haldusasjas nr 3-3-1-30-13, p 12) ning kaebuse esitamise ennistamise taotlus jääb rahuldamata.
- Vastavalt HKMS § 152 lg 1 p-le 2 ja HKMS § 124 lg-le 2 lõpetab kohus määrusega käesoleva asja menetluse, kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik 3