Obsah (9)

§ 475§ 477§ 122§ 125§ 132§ 172§ 173§ 174§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Kohtujurist Andrea Lega Määruse tegemise aeg ja koht 20.06.2016.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-3150 Tsiviilasi Politsei-

§ 475lg 1 p-st 15 hagita menetluses.

Vastavalt

§ 477

lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

§ 477

lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja kohtutäituri seisukohaga, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avalduse rahuldamiseks alused puuduvad.
2. TMS § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Avaldaja esitas 29.01.2016.a kaebuse kohtutäituri 20.01.2016.a otsusele. Kohtutäitur Elin Vilippus tegi 18.02.2016.a otsuse, millega jättis avaldaja kaebuse rahuldamata. Avaldaja märgib, et sai kaevatava otsuse kätte 18.02.2016.a ning esitas 26.02.2016.a Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Elin Vilippus´e 18.02.2016.a otsusele täiteasjas nr 1022/2015/
3. Seega on kaebus esitatud õigele maakohtule ning tähtaegselt.
4. Kohus selgitab, et kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku kaebusest ning käesolevas avalduses esitatud nõudest. Kohus selgitab, et kohtutäituri otsuse õiguspärasusele hinnangu andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte. 3
5. Avaldaja leiab, et sundtäitmisega ühinemiseks ei pea olema mittevõlgnikust abikaasa avaldust ja see ei ole TSM § 149 lg 1 seatud üheks eelduseks. TMS § 149 ei anna kohtutäiturile kaalutlusõigust avalduse vastuvõtmisest keeldumiseks. Võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekut ei saa nõuda kohtutäiturilt, kes soovib sundtäitmisega ühineda, kuivõrd kõne all olevaid asjaolusid on juba kontrollinud see kohtutäitur, kes on juba kinnisasja arestinud. Ka ei ole nõusoleku võtmine võimalik põhjusel, et sundtäitmisega ühinemise avalduse teinud kohtutäitur ei tee kinnisasjaga ühtegi toimingut, välja arvatud võlgniku vara ja keelumärgete kontroll kinnistusraamatust. Mittevõlgnikuks olevalt abikaasalt nõusoleku võtmise eesmärgiks on kaitsta selle isiku varalisi ja abikaasa õigusi. Arvestades asjaolu, milleks on mõlema abikaasa suhtes sama täitedokumendi ja sama ühisvara suhtes läbiviidav täitemenetlus, välistab kaebaja arvates igal juhul nõusoleku küsimist seonduvalt kohtutäitur Hille Kudu täiteasjaga. Kinnisasi realiseeritakse tervikuna ja ühegi abikaasa varalise õigused ei jää TMS-ga ettenähtud kaitseta.
6. Avaldaja palub tühistada Harju kohtutäitur Elin Vilippuse 18.02.2016 otsus täiteasjas nr 022/2015/862, millega keelduti kohtutäitur Hille Kudu avalduse vastuvõtmisest sundtäitmisega ühinemiseks. Kohtutäitur leiab, et kaebus tuleks jätta rahuldamata.
7. Puudub vaidlus alljärgnevate asjaolude üle. Kohtutäitur Hille Kudu menetluses on täiteasi nr 035/2014/1184, kus võlgnikuks on XXXXning täitedokumendiks Politsei- ja Piirivalveameti väärteootsus nr 2510,14,
8. Kohtutäitur Elin Vilippus’e menetluses on abikaasade XXXXja XXXXsuhtes algatatud täitemenetlused, täiteasjad nr 022/2015/862 ja 022/2015/
9. Mõlemas täiteasjas on täitedokumendiks Harju Maakohtu 08.08.2014.a lahend tsiviilasjas nr 2-14-
10. Täiteasjade menetluse raames on kohtutäitur muuhulgas pööranud sissenõude abikaasade XXXXja XXXXühisvara hulka kuuluvale kinnisasjale registriosa numbriga 2285301 (asukohaga Paekaare 54-4, Tallinn). 09.12.2015.a esitas kohtutäitur Hille Kudu kohtutäitur Elin Vilippus’ele avalduse sundtäitmisega ühinemiseks TMS § 149 alusel. 20.01.2016.a jättis kohtutäitur Elin Vilippus kohtutäitur Hille Kudu avalduse rahuldamata, kuivõrd avaldus oli esitatud abikaasade XXXXja XXXXühisomandisse kuuluva kinnisasja suhtes toimuva sundtäitmisega ühinemiseks. Avaldusele ei olnud lisatud mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustavat täitedokumenti ega võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekut.
11. Analüüsimaks kohtutäitur Elin Vilippus’e otsuse seaduspärasust, tuleb välja selgitada, kas abikaasade ühisomandisse kuuluva kinnisasja suhtes toimuva täitemenetlusega ühinemiseks ühe abikaasa suhtes toimuva täitemenetlusega, on vajalik võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekut.
12. TMS § 14 lg 1 järgi saab kohtutäitur pöörata sissenõude abikaasade ühisvarale üksnes juhul, kui võlgnikuks mitteolev abikaasa on sellega nõus või kui täitmisel on mõlemat abikaasat kohustust täitma kohustav täitedokument. Täiteasjades nr 022/2015/862 ja 022/2015/863 on täitmisel mõlemat abikaasat kohustust täitma kohustav täitedokument. Täiteasjas nr 035/2014/1184 on täitmisel vaid XXXX’i kohustav täitedokument. Teise abikaasa nõusolekuta saab ühisvarale sissenõude pöörata üksnes siis, kui täitmisel olevast täitedokumendist tuleneb mõlema abikaasa ühine kohustus sama võlausaldaja vastu. XXXX’i suhtes sundtäidetava nõude pööramiseks abikaasade ühisvarale on vajalik XXXX’i nõusolek. Asja materjalidest nähtuvalt nimetatud nõusolek puudub. Kohus ühineb kohtutäituri seisukohaga, millest tulenevalt ei anna üks mõlemat abikaasat kohustav täitedokument kõikidele sissenõudjatele õigust pöörata ka oma nõue täitmisele abikaasade ühisvarale, olukorras, kus selleks puudub abikaasa nõusolek. 4
13. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-164-13 p-s 12 märkinud, et TMS § 149 lg 1 esimene lause ei näe kinnisasja arestinud kohtutäiturile tõesti ette diskretsiooniruumi, otsustamaks selle üle, kas lubada avalduse esitanud isikul osaleda menetluses või mitte ning kinnisasja arestinud kohtutäitur peab ühinemisavalduse esitanud kohtutäituri avalduse rahuldama (vt erandite kohta määruse p-s 13 viidatud kohtupraktikat). Sama lahendi p-s 13 selgitas Riigikohus muuhulgas, et kohtutäituri vahendusel esitatavale TMS § 149 järgsele avaldusele tuleb lisada samasugused dokumendid nagu TMS § 23 järgsele täitmisavaldusele. Eelnimetatud lahendi loogikast nähtub, et kohtutäituril on kohustus kontrollida TMS § 149 järgse avalduse alusel täitemenetluse läbiviimise või täitedokumendi täitmise üldisi eeldusi. Seega olukorras, kus sissenõue on pööratud abikaasade ühisvarale, peab kohtutäitur kontrollima ka TMS § 14 lg-s 1 sätestatud eelduste esinemist. Kui eeldused ei ole täidetud, on kohtutäituril õigus jätta ühinemise taotlus rahuldamata. Abikaasade ühisvarale sissenõude pööramiseks võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusoleku saamise järgselt on kohtutäituril võimalik esitada uus avaldus täitemenetlusega ühinemiseks. Kohtutäitur on õigesti märkinud, et tema ülesandeks ei ole asuda kõrvaldama ühinemisavalduses esinevaid puudusi, s.t võlgnikuks mitteolevalt abikaasalt nõusolekut küsima. Puuduste kõrvaldamine on siiski ühineja kohtutäituri kohustuseks.
14. Kohus lisab, et nimetatud kinnisasja enampakkumisel võõrandamise tulem ei ole automaatselt 50% ulatuses kummagi abikaasa lahusvaraks. Tegemist on jätkuvalt poolte ühisvaraga ning kohtutäituril puudub õigus täita ühisvara arvelt ühe abikaasa isiklike kohustusi (s.o käesoleval juhul XXXX’i kohustusi kohtutäitur Hille Kudu menetluses olevas täiteasjas nr 035/2014/1184). Kohtutäitur saaks tulemist rahuldada XXXX’i täiteasjas nr 035/2014/1184 sundtäidetavad kohustused üksnes XXXX’i nõusolekul.
15. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta Politsei- ja Piirivalveameti kaebus kohtutäitur Elin Vilippus´e 18.02.2016.a otsusele täiteasjas nr 1022/2015/862 rahuldamata.
16. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Tsiviilasja hinna määramine
17. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus.

§ 125

sätestab, et tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks.

§ 132

lg 1 sätestab, et mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 3 500 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 23. Menetluskulude osas tuleb juhinduda

§-dest 172 ja 173.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt

§ 173

lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest 5 peab kandma. Kuna avaldaja kaebus jääb rahuldamata, määrab kohus, et kõigi menetlusosaliste menetluskulud jäävad avaldaja kanda. 24.

§ 174

lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine takistab käesolevas asjas menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist. Kohus saab läbiviidud menetluse tulemusel avalduse sisuliselt lahendada, kuid menetluskulude kindlaksmääramine takistaks avalduse suhtes menetlust lõpetava kohtumääruse tegemist, kuna kohtule ei ole avaldusi esitatud.

§ 174

lg 4 sätestab, et kui maakohus menetlust lõpetava kohtumääruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

§ 177

lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks menetlust lõpetavas kohtumääruses, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumisest. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

§ 177

lõikes 2 sätestatud korras, eeldusel, et keegi menetlusosalistest seda kohtult taotleb. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 6