← Eesti

2-16-4987/5

2-16-4987 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 19. mai 2016.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaj

) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 28.11.2013 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 166, so „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt on alates 01.01.2016 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 430 eurot. Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammäärast ja

  1. a moodustab see summa 215 eurot. Hagejate elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hagejate isa ja seega on hagejad õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Lähtudes eeltoodust tuleb XXXX´ilt välja mõista igakuine elatis miinimumsummas (½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) hagejate kasuks nende ülalpidamiseks alates hagi esitamisest 30.03.2016 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega.
  2. Käesolevas asjas paluvad hageja kostjalt elatise väljamõistmist alates 01.03.2016.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagejad esitasid kohtule hagiavalduse 30.03.

  1. Seega on hagejad õigustatud saama elatist tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.03.
  2. a kuni 29.03.
  3. a eest. Kohus leiab, et hagejate nõue tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele ning kohus peab põhjendatuks kostjalt välja mõista iga hageja kasuks elatise tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.03.2016 kuni kohtule hagiavalduse esitamisele eelnenud päevani 29.03.2016 (sealhulgas) eest summas 201,13 eurot (arvutuskäik: ajavahemik 01.03.2016.a. kuni 29.03.2016.a. 215/31x29=201,13 eurot).
  4. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lgst 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõutud elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu ning ka tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et pooled oleks menetluses kandnud muid kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrama. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.