Obsah (6)

§ 96§ 97§ 99§ 101§ 109§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 26. mai 2016.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-5521 Tsiviilas

) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks.

§ 96

kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt

§ 97p-st 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Vastavalt

§ 99

lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. 6. Tulenevalt

§ 101

lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg 1 kohaselt on alates

1. jaanuarist 2016 kuutasu alammääraks 430 eurot (RT I, 22.12.2015, 51). Nimetatud sätte 2 kohaselt ei või 2016.a. alaealisele lapsele väljamõistetav elatis ühelt vanemalt olla väiksem kui 215 eurot.
2. 07.04.2016 esitatud hagis (tl 2) palub hageja kostjalt välja mõista igakuine elatis Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras, so 215 eurot kuus. Kohus märgib, et kuna hageja palub elatise välja mõista miinimumsuuruses, ei ole hagejal vaja lapse ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi tõendada (vt RK lahend 3-2-1-37-11 p 12).
3. Kostja vastuväite kohaselt kinkis kostja 11.05.2009 hageja esindajale eluruumi aadressil XXXX, kuna hagejal ja hageja esindajal ei olnud kusagil elada. Kostja eeldas, et kuna laps elab emaga, siis hoolitseb ema saades eluruumi tasuta, lapse huvide eest. Kostja ja hageja esindaja leppisid enne tehingu tegemist kokku, et kostja kingib eluruumi oma lapse ülalpidamise katteks.
4. Kohus märgib, et tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 200 lg -st 1 ei saa ülalpidamise nõuet tasaarvestada ning

§ 109

kohaselt on kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamise kohustuse täitmine tulevikus või piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult, on tühine. Seega kokkulepe, milles pooled on kokku leppinud tasaarvestada elatise nõuet korteri kinkega, siis selline kokkulepe on kohtu hinnangul tühine (VÕS § 200 lg 1,

§ 109). Samuti on elatise nõude ja kinkelepingu pooled erinevad.

Asja materjalide kohaselt Tallinna notar Anneli Alekandi juures 11.05.2009 sõlmitud kinklepinguga ( tl 16 jj) kinkis kostja korteriomandi asukohaga XXXX Tallinn hageja seaduslikule esindajale XXXX, mistõttu ei ole see kokkuleppe hageja suhtes ka siduv. Kohus selgitab, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajadust rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Samuti pole kostja kohtule tõendanud TsMS § 230 lg 1 alusel oma väidet, et hageja kulud on kaetud riigi poolt makstava peretoetusega summas 50 eurot kuus. 10.

§ 102

lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra; mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 11. Kostja vastuväite kohaselt on ta võimeline maksma elatist igakuiselt 70 eurot kuus (tl 11). Kohus on seisukohal, et asjaolud, mis on kostja poolt välja toodud, ei anna alust hageja nõude vähendamiseks. Seda, et kostjal on sissetulek töötasu alammääras ning sellest tulenevat võimekust maksta lapsele elatist alla

-s sätestatud miinimumsumma, ei vabasta kohtu hinnangul iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Kohus lähtub Riigikohtu tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 (p 15) antud juhistest, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Kostja on tööealine ja töövõimeline isik, kes võib hankida lisaks teise töökoha, tal ei ole peale hageja rohkem ülalpeetavaid. Kostja ei ole kohtu hinnangul teinud ilmselt kõike endast olenevat, et tagada lapse ülalpidamiskohustuse täitmine piisavas ulatuses.

1. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-33-11 märkinud, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära 3 suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise.
2. Riigikohus rõhutab otsuses nr 3-2-1-118-12, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Piisava sissetuleku puudumisel tuleb leida vahendid ka muu vara arvel. Vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike.
3. Seadusega sätestatud miinimumsummas elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamist sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Nimetatud seisukohta toetab Riigikohus otsuse nr 3-2-1-7-05 p-s 20 põhjendades, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegeliku statistilise uurimise tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.
4. Tulenevalt eeltoodust kohus rahuldab hagi. Välja mõista XXXX´ilt elatis XXXX kasuks igakuiselt summas 215,00 eurot alates 07.04.2016 kuni XXXX täisealiseks saamiseni. Kohus selgitab, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine, mistõttu ei ole põhjendatud elatise välja mõistmine hageja seadusliku esindaja kasuks.
5. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. RLS § 22 lg 1 p 2 kohaselt on elatise nõudmise hagi riigilõivuvaba. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 4