← Eesti

2-16-11441/6

Obsah (9)§ 440§ 444§ 468§ 173§ 168§ 174§ 177§ 138§ 175

Tsiviilasi nr 2-16-11441 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 12. september 2016, Tartu kohtumaja teg

) § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuna kostja on 06.09.2016 vastuses hagi õigeks võtnud, rahuldab kohus Boris Chistyakovi hagi. 5.

§ 440

lg 3 sätestab, et kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kuivõrd kostja on võtnud hagi õigeks eelmenetluses, lahendab kohus asja kirjalikus menetluses. 6.

§ 444

lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Viidatud sättele tuginedes jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa. 7. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab Boris Chistyakovi hagi Ave Kooli vastu ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 6806,77 eurot. 8.

§ 468

lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 9.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 168lg 6 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

10.

§ 174

lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised kulud (lepingulise esindaja kulud). Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 600 eurot, millest 450 eurot on riigilõiv ja 150 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses

§ 175lg 1 mõttes.

Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude suurust kindlaks määrates hageja nõude olemust (käendaja regressinõue põhivõlgniku vastu), tsiviilasja keerukust ja mahtu (vähekeerukas ja vähemahukas, hagi õigeksvõtmine eelmenetluses) ning hagiavalduses esitatud õiguslikke põhjendusi. Nimetatud summa kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.