KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Määruse tegemise aeg ja koht 17.11.2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-2287 Haldusasi A.N.i (N.) taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamis

) § 204 lg 2, § 252 lg 7). ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtusse saabus 15.11.2016 A.N.i esialgse õiguskaitse taotlus, milles A. N. soovib, et esimese üksuse sektsioonis 1-4, kus tema viibib, oleksid uksed avatud kell 6:0022:00 nagu kolmandas, neljandas ja viiendas üksuses. A. N. leiab, et tegemist on tema diskrimineerimisega. Taotlusega koos on esitatud ka menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
2. Tallinna Halduskohus pöördus 15.11.2016 kohtunõudega Tallinna Vangla poole ning palus vanglal teatada, kas A. N. on vanglale esitanud taotluse ja vaide, milles ta soovib, et esimese üksuse sektsioonis 1-4, kus tema viibib, oleksid uksed avatud kell 6:00-22:00 nagu kolmandas, neljandas ja viiendas üksuses.
3. Tallinna Vangla teatas 16.11.2016 vastuses, et kõnealuse sisuga A. N.i pöördumisi Tallinna Vangla dokumendiregistris ei ole registreeritud. KOHTU PÕHJENDUSED 4.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt võib esialgse õiguskaitse määruse tegemiseks 3-16-2287 taotluse esitada pärast haldusorganile vaide esitamist, koos kaebusega või pärast kaebuse esitamist. Praegusel juhul ei ole A. N. Tallinna Vanglale esitanud taotlust, milles avaldanud soovi, et vangla esimese üksuse sektsioonis 1-4, kus tema viibib, oleksid uksed avatud kell 6:00-22:00 nagu kolmandas, neljandas ja viiendas üksuses. Seega on ilmne, et A. N. on kohtule esitanud taotluse ajal, kui tema esitatud nõude osas puudub vaidemenetlus (või halduskohtumenetlus), mille raames kohtult esialgset õiguskaitset taotleda. Kuivõrd selline puudus ei ole (praegusel hetkel) kõrvaldatav, puudub vajadus esialgse õiguskaitse taotluse käiguta jätmiseks (

§ 55lg 1).

Seega ei ole esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning kohus jätab selle läbi vaatamata (

§ 55lg 2, § 178 lg 1).

1. Kohus selgitab täiendavalt, et vangistusseaduse § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada kaebus vangla haldusakti või toimingu peale tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglale ning vangla on selle tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Eelnevast tulenevalt tuleb kaebajal esmalt taotlusega pöörduda vangla poole ning juhul, kui Tallinna Vangla ei tee taotluse lahendamisel kaebajale rahuldavat otsust, on kaebajal võimalus esitada oma õiguste kaitseks vaie vanglale. Kui vangla on kaebaja vaide tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud, on kaebajal õigus esitada kaebus kohtule. Seega ei muudaks olukorda ka see, kui taotlust tõlgendada puudustega kaebusena.
2. Kuna kohus esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt ei lahenda, jätab kohus ka menetlusabi taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik 2