TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-15-2752 Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2016, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi Piiriääre Puhkemaja OÜ

“Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord” (edaspidi määrus nr 25) alusel toetust (taotluse viitenr 664015650234) maasoojuspumba, päikeseenergiasüsteemide ja statsionaarsete seadmete ostmiseks ja paigaldamiseks.

1. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA, ka vastustaja) peadirektori 11.09.2015 käskkirja nr 13-6/1069 p-ga 62 jäeti rahuldamata kaebaja taotlus, kuna taotlus sai paremusjärjestuses alla 30 hindepunkti (20 hp), mis ei võimaldanud taotlust eelarvevahendite puudumisel rahuldada. 07.10.2015 esitas kaebaja PRIA-le vaide. PRIA jättis 02.11.2015 vaideotsusega nr 13-30.3/15/473-1 vaide rahuldamata.
2. 03.11.2015 saabus Tartu Halduskohtusse Piiriääre Puhkemaja OÜ kaebus PRIA peadirektori 11.09.2015 käskkirja nr 13-6/1069 p 62 ja 02.11.2015 vaideotsuse nr 13-30.3/15/473-1 tühistamiseks.
3. 04.11.2015 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud. 20.11.2015 saabus kohtusse PRIA vastus kaebusele (tl 15-16).
4. 06.01.2016 kohtumäärusega otsustas kohus lahendada asja kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid taotlusi ja seisukohti. Täiendavaid dokumente menetlusosalised ei esitanud. KAEBAJA VÄITED
5. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja käskkiri ja vaideotsus ei ole põhjendatud ega seaduslikud. PRIA taotluse rahuldamata jätmise põhjus ei ole asjakohane ja põhineb vääral arusaamisel, et PRIA-l puudub kohustus teha vastavasisulist järelpäringut hindepunktide aluseks oleva
6. majandusaasta aruande esitamisele. Kaebaja hinnangul on dokumendi puududes PRIA-l kohustus teavitada taotlejat puudusest ning anda mõistlik tähtaeg puuduolevate dokumentide esitamiseks. Samuti ei nõustu kaebaja PRIA käsitlusega ilmse vea osas. Kaebaja defineerib ilmset viga kui selgesti märgatavat puudust taotluses. PRIA oleks pidanud kohaldama haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 15 lg-t
7. Kaebaja väitel on PRIA rikkunud ka nõustamiskohustust. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
8. Vastustaja ei nõustu kaebusega ja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja vastuväidete kohaselt jäeti hindepunktid andmata hindamiskriteeriumite 6, 7 ja 9 eest, kuna nende hindamisel tuleb lähtuda äriregistrile esitatud majandusaasta aruannetest. Osaliselt hindepunkte kriteeriumite eest anda ei ole kriteeriumite sisust tulenevalt võimalik (arvesse lähevad kas mõlema majandusaasta näitajad või siis taotluse esitamise aastale vahetult eelnev aasta). Vastustaja on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tegemist ilmse veaga taotluses, mille puhul PRIA oleks pidanud HMS § 15 lg 2 kohaselt tegema järelepärimise ning andma tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Majandusaasta aruandes olevaid näitajaid arvestatakse nii taotluse hindamisel kui vastavaks tunnistamisel. Käesoleval juhul takistas majandusaasta aruannete puudumine äriregistris taotluse sisulist läbivaatamist. Vastustaja väidab, et PRIA ei ole rikkunud nõustamiskohustust, kuna varasematel programmperioodidel on taotlejatel võimaldatud puuduvate taotlusdokumentide hilisemat esitamist, kuid uuel programmperioodil (2014-2020) on nõuded selles osas karmistunud, mis ei võimalda enam hilisemat taotlusdokumentide esitamist. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
9. Asja materjalidest nähtuvalt taotles kaebaja

alusel toetust maasoojuspumba, päikeseenergiasüsteemide ja statsionaarsete seadmete ostmiseks ja paigaldamiseks. Vastustaja jättis taotluse toetuse saamiseks rahuldamata, kuna taotlus sai paremusjärjestuses alla 30 hindepunkti (20 hp), mis ei võimaldanud taotlust eelarvevahendite puudumisel rahuldada. Hindepunktid jäeti andmata hindamiskriteeriumite 6, 7 ja 9 eest, kuna nende hindamisel tuli lähtuda äriregistrile esitatud majandusaasta aruannetest. Samas ei olnud kriteeriumite sisust tulenevalt võimalik anda osaliselt hindepunkte kriteeriumite eest, kuna arvesse läksid kas mõlema majandusaasta näitajad või siis taotluse esitamise aastale vahetult eelnev aasta. 9. Kaebaja väide, et kuna 2013. majandusaasta aruanne oli taotluse esitamise hetkeks äriregistrist kättesaadav, siis olid tal

§ 2

lg 2 p-s 8 sätestatud tingimused osaliselt täidetud ja hindepunkte oleks saanud anda osaliselt või teha päring dokumendi esitamiseks. Kohus sellise väitega nõustuda ei saa. 10.

§ 2

lg 2 p 8 kohaselt peavad äriühingust taotleja taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kahe majandusaasta aruanded olema taotluse esitamise hetkeks äriregistrist kättesaadavad. Vaidlust ei ole menetlusosalistel selles, et kaebaja esitas PRIA-le taotluse toetuse saamiseks 20.04.2015 ja sel kuupäeval oli äriregistrist kättesaadav kaebaja 2013. majandusaasta aruanne. E-äriregistri väljavõttest nähtuvalt (tl 12) sisestas kaebaja oma 2014. majandusaasta aruande küll 20.04.2015, kuid see ei olnud taotluse esitamise ajal PRIA-le kättesaadav nii nagu nõuab

§ 2lg 2 p 8.

Nimetatu esitamise aeg on äriregistris fikseeritud 23.07.2015 10:28, seega on tõendatud, et taotleja

1. majandusaasta aruanne oli äriregistrist kättesaadav alates 23.07.2015, seega 3 kuud määruses sätestatust hiljem. Kaebaja möönab kaebuses ka ise, et
2. majandusaasta aruanne esitati äriregistrile kogemata hiljem.
3. Oluline on asjaolu, et PRIA hindab

seletuskirja kohaselt vastavate äriregistrile esitatud aruannete alusel toetuse taotleja vastavust toetuse saamiseks esitatud nõuetele.

§ 14

lg 1 kohaselt hindab PRIA põllumajandustootjate esitatud taotlusi määruse lisa punktides 1-9 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel. Kuna taotlejale esitatud nõue oli täitmata, st majandusaasta aruanne ei olnud taotluse esitamise hetkeks äriregistrist kättesaadav, siis ei saanud PRIA hinnata ka neid kriteeriume, milliste andmed tulenevad majandusaasta aruandest ning taotlus sai 20 hindepunkti s.o alla nõutava lävendi. 12. Kaebaja seisukoht, et dokumendi puududes on PRIA-l kohustus teavitada taotlejat puudusest ning tal tuleb anda mõistlik tähtaeg puuduolevate dokumentide esitamiseks, ei ole antud juhul põhjendatud ja õige. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) § 1 lg 2 näeb ette, et Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades Euroopa Liidu õigusaktide ja ELÜPS erisusi. ELÜPS § 8 sätestab, et ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamise käigus esitatud taotlust, maksetaotlust ja muud selle seaduse alusel ettenähtud teadet võib muuta, täiendada ja osaliselt või täielikult tagasi võtta Euroopa Liidu määrustes sätestatud juhtudel ja korras. Taotluse mõiste on toodud

§ 9lõikes 1.

1. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013,
2. detsembrist 2013, ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008 art 59 p 6 näeb ette, et komisjoni poolt art 62 lõike 2 punkti h alusel ettenähtud juhtudel võib toetuse- ja maksetaotlusi või muid teatisi ja taotlusi pärast nende esitamist korrigeerida ja kohandada, kui pädev asutus tuvastab ilmseid vigu. Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 809/2014 17.07.14, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 rakenduseeskirjad seoses ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi, maaelu arengu meetmete ja nõuetele vastavusega kohaselt on ilmne viga üldjuhul selline viga, mis ei takista taotluse sisulist läbivaatamist.
3. Kohus nõustub vastustajaga, et käesoleval juhul ei ole tegemist ilmse veaga taotluses, mille puhul oleks PRIA pidanud HMS § 15 lg 2 kohaselt tegema järelepärimise ning andma tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Majandusaasta aruandes olevaid näitajaid arvestatakse nii taotluse hindamisel kui vastavaks tunnistamisel. Käesoleval juhul takistas majandusaasta aruannete puudumine äriregistris taotluse sisulist läbivaatamist PRIA-s.
4. Seadusandja ei ole ka

rakendussätetes (erinevalt põllumajandusministri 20.01.2015 määruse nr 7 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ , edaspidi määrus nr 7, §-s 16 sätestatust) näinud ette võimalust majandusaasta n-ö asendamiseks juhul kui äriühingu taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta aruanne ei ole äriregistrile esitatud ja aruande esitamise tähtaeg ei ole möödunud. Määruse nr 7 alusel oli taotluste esitamise tähtaeg 09.02.2015 – 23.02.2015 (sellest ka rakendussätte vajadus määruses nr 7).

alusel toetustaotluste esitamise tähtaeg oli 13.04.2015 kuni 20.04.2015 ja määruse nr 7 §-s 16 sätestatud võimalust enam ei ole.

1. Kui äriühingul on äriseaduse alusel õigus ja kohustus esitada majandusaasta aruanne äriregistrile kuus kuud pärast majandusaasta lõppu, siis toetuse taotlemisel peab ta arvestama määruses nr 25 sätestatud nõudega majandusaasta aruannete kättesaadavus kohta (äriseaduses ei ole keelatud ettenähtust varasem majandusaasta aruande esitamine äriregistrile).
2. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et vastustaja on rikkunud nõustamiskohustust.

§ 2lg 2 p 8 rõhutab taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet.

Vastustaja vastuväidete kohaselt on varasematel programmperioodidel taotlejatel võimaldatud puuduvate taotlusdokumentide hilisemat esitamist, mis omakorda tingis menetlustähtaegade pikenemise ja nende taotlejate huvide mittearvestamise, kelle poolt esitatud taotlused olid korrektsed, kuid uuel programmperioodil (tegemist on uue Eesti maaelu arengukava 2014-2020 meetmega) on nõuded selles osas karmistunud. Seega ei ole taotleja viide Riigikohtu halduskolleegiumi otsusele nr 3-31-90-04 kohtu arvates käesoleval juhul kaasuse asjaolusid ja uue programmperioodi nõudeid arvestades asjakohane. 18. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et vaidlustatud otsuse tühistamiseks puudub alus, järelikult jätab kohus kaebuse rahuldamata. 19. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik