lg-le 1 soovib maksuhaldur lükata tõendamiskoormust kaebajale, olles ise eelnevalt viivitanud maksumenetluse läbiviimisega, et saavutada olukord, kus isikul ei oleks võimalik ennast kaitsta. Olukorras, kus maksuhaldur on ebamõistlikult 3 viivitanud maksumenetluse läbiviimisega ning maksukohustuslasel ei ole õiguspärase tegevuse tulemusena dokumendid säilinud, lasub MTA-l kohustus välistada täielikult kõik kahtlused täiendava maksusumma määramise õigusvastasuse osas. Kaebaja soetas Korteriomandi 30.05.2006 korteriomandi müügilepingu, hüpoteegi kustutamise kinnistamisavaldused, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel /I kd tl 36-41/. Viidatud leping käibemaksuga seonduvat ei käsitlenud. Kaebajale teadaolevalt ei esitatud talle ka eraldi korteri müügi arvet, vaid korteri eest tasumine toimus 30.05.2006 müügilepingu alusel. Kaebaja on veendunud, et ei arvanud korteri soetamisel maha sisendkäibemaksu. MTA alustas vaidlusaluse korteriga seotud tehingute maksustamise õigsuse kontrolli 15.08.2014, st enam kui kaheksa aastat ja kaks kuud pärast korteri soetamist.
§-st 58 tulenevalt on maksukohustuslane kohustatud säilitama tehingute ja väljamaksetega seotud ning muid maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente vähemalt seitse aastat dokumendi saamisele või koostamisele järgneva aasta
MTA ei ole käesoleval juhul tõsikindlalt suutnud tõendada, et Syndicate Holding OÜ vaidlusaluse korteri soetamisel sisendkäibemaksu maha arvas. MTA-l on vastavasisulised kahtlused, mis tuginevad kaudsetele tõenditele, mis ei välista sisendkäibemaksu mahaarvamist. Samas ei nähtu Maksuotsusest aga ühtegi tõendit ega asjaolu, mis kahtlusteta kinnitavad 4 sisendkäibemaksu mahaarvamise korteri soetamisel ja välistavad, et korteri soetamisel sisendkäibemaksu mahaarvamist ei toimunud. MTA viitab Maksuotsuse lk 9 kahele peamisele asjaolule, mis peaksid kaudselt tõendama, et kaebaja on korteri soetamisel sisendkäibemaksu maha arvanud. Esmalt märgib maksuhaldur, et korteri ostuarve sisaldab käibemaksu. Kaebaja ei ole maksumenetluse käigus korteri ostuarvet maksuhaldurile esitanud (viidates seitsmeaastasele dokumentide säilitamise kohustusele), samas on esitatud muid korteri kuluarveid alates
§-st 56 tulenevat kaasaaitamiskohustust, esitades maksuhaldurile maksumenetluse käigus kõik nõutud säilinud dokumendid. Oluline on siinkohal märkida, et notariaalne müügileping ei sisalda viiteid käibemaksule. Maksuhaldur on maksumenetluse käigus müüja endiselt raamatupidajalt saanud väidetavalt korteri müügiarve /I kd tl 43/, mille õigsust ja tegelikkusele vastavust ei ole võimalik kaebajal kontrollida ja kinnitada. Isegi kui müüja kaebajale vastava arve esitas, ei ole see kahjuks kaebaja raamatupidamises säilinud. Isegi kui eeldada, et maksumenetluse käigus kolmandalt isikult saadud arve on õige ning vastavasisuline arve esines ka kaebaja raamatupidamises, ei kinnita see sisendkäibemaksu mahaarvamist nimetatud arve alusel. Arvele on märgitud küll käibemaks, kuid see ei tõenda, et ostja on arvel kajastatud käibemaksu ka sisendkäibemaksuna maha arvanud. Sisendkäibemaksu mahaarvamise fakt vaidlusaluse arve alusel peaks leidma maksumenetluse käigus tõendamist. Seda saaks tõendada raamatupidamises sisendkäibemaksu kontol kajastatud andmete analüüsi või kõigi 2006. a mai ostuarvete analüüsi tulemusena. Käesoleval juhul ei ole aga vastavasisuliste analüüside tegemine võimalik, kuna lähtudes seitsmeaastasest dokumentide säilitamise kohustusest ei ole kaebajal säilinud 2006. a mai raamatupidamise algdokumendid ega ka raamatupidamise registrid. Kaebaja hinnangul ei tõenda ka Syndicate Holding OÜ 2006. a mai KMD-l kajastatud sisendkäibemaksu andmete võrdlus sama aasta teiste kuude sisendkäibemaksu andmete võrdlusega tõsikindlalt ja vaieldamatult, et kaebaja korteri soetamise sisendkäibemaksu maha arvas. Kuna MTA alustas kontrollimenetlust enam kui kaheksa aastat pärast deklaratsiooni esitamist ning kaebajal ei ole lähtuvalt
§-st 58 ja RPS § 12 lg-st 1 algdokumendid ja raamatupidamisregistrid säilinud, puudub ka võimalus kontrollida, millistel arvetel kajastatud käibemaksu on
§-st 58 ja RPS § 12 lg-st 1 tulenevalt on algdokumentide ja raamatupidamise registrite säilitamise kohustus seitse aastat. Vastustaja Maksu- ja Tolliamet vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et see on põhjendamata. paludes jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja jääb kõigi varem maksuhalduri poolt avaldatud seisukohtade juurde. Seoses kaebusega avaldab vastustaja alljärgnevat. Kaebaja ei ole sisuliselt põhjendanud, milles seisnes maksumenetluse läbiviimise ebamõistlik viivitamine (kaebuse p 2.1). Antud juhul alustati kaebaja maksuarvestuse kontrollimist 2014 aasta maikuus, mis lõppes sama aasta detsembris Maksuotsuse tegemisega. Seega kestis maksumenetluse vaid 7 kuud. Maksumenetluses konkretiseerib õigust asja kiirele ja efektiivsele lahendamisele
Mõistliku menetlusaja kriteeriumile peab vastama mis tahes menetlus ning seda ka juhul, kui seadus ei sätesta konkreetset tähtaega menetlustoimingute sooritamiseks või menetluse läbiviimiseks (vt Riigikohtu halduskolleegiumi, edaspidi RKHKo, 21. septembri 2011. a otsus nr 3-3-1-5-11, p 24). Vastustaja on seisukohal, et käesoleval juhul on maksuhaldur igati järginud
Eelneva jätkuks ja seoses asjassepuutuvate dokumentide puudumisega kaebajal MTA kõigepealt meenutab, et maksuhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega (
Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda (
lg 1).
lõigete 1 ja 2 järgi on maksukohustuslane kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. Maksukohustuslane peab arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta, annab seletusi, esitab deklaratsioone ja muid tõendeid ning säilitab neid seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. Kui seadus sätestab tõendi kohustusliku liigi, saab maksukohustuslane kasutada tõendamisel ainult seda liiki tõendit.
lg 1 kohaselt peab maksukohustuslane raamatupidamisarvestust raamatupidamise seaduses sätestatud juhtudel ja korras ning sama paragrahvi lg 3 kohaselt tuleb raamatupidamis- ja maksuarvestust korraldada nii, et mõistliku aja jooksul on võimalik saada ülevaade tehingute toimumisest ning maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest, sealhulgas tuludest, kuludest, varast ja kohustustest.
kohaselt lähtub maksuhaldur maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel eelkõige 6 maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonidest (§ 85 lõige 1), maksukohustuslase raamatupidamisarvestusest ja muust tema poolt enda tegevuse kohta peetud arvestusest. Kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses, kogub ta täiendavaid tõendeid. Erinevalt kaebajast on vastustaja eeltoodu põhjal seisukohal, et ennekõike tuleb maksukohustuslasel endal pidada arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta, säilitada ja vajadusel esitada tõendeid selliste asjaolude kohta. Kauba või teenuse soetamise otstarve peab olema kas ilmselge või peab otstarve või kasutamine olema kontrollitav. Näiteks tavapäraste kantseleitarvete mõistlikus koguses soetamise otstarbe ja kasutamise kohta tõendite kogumine ja säilitamine oleks ülemäärane, sest otstarve ja kasutamine ettevõtluseks on ilmselged. Ettevõtja jaoks ebaharilike, põhjendatud kahtlust tekitavate või suure maksustamisväärtusega tehingute asjaolude kohta tõendite kogumine ja säilitamine on aga kontrollitavuse tagamiseks maksukohustuslase kohustus (vt ka RKHKo otsus kohtuasjas nr 3-3-1-43-09, p 14). Arvestades soetatud korteri väärtust oli ilmselt tegemist samaaegselt nii ebahariliku, suure maksustamisväärtusega tehinguga, mille kohta tõendite kogumine ja säilitamine oli igal juhul kontrollitavuse tagamiseks kaebaja kohustus. Sõltumata asjaolust, kas maksukohustuslane valdab maksukohustuse seisukohast tähendust omavat teavet või mitte, nähtub avaldatud sätetest, et maksuhaldur kogub sellegipoolest tõendeid omal algatusel. Nii on ka käesolevas asjas maksuhaldur kolmandate isikute poole pöördunud. See põhimõte kehtib ka olukorras, kus maksukohustuslaselt nõutavad tõendid on (väidetavalt) hävinud, mida kinnitab
lg 1, mille järgi maksuhaldur võib tuvastada tasumisele kuuluva maksusumma määramise aluseks olevad asjaolud hindamise teel. Hindamine on lubatud, kui maksu määramiseks vajalikud kirjalikud tõendid on puudulikud, ebapiisavad, mitteusaldusväärsed, hävinud või kadunud ja muude tõenditega ei ole võimalik maksukohustuse aluseks olevaid asjaolusid tuvastada. Kuna aga käesoleval juhul oli muude tõenditega võimalik maksukohustuse aluseks olevaid asjaolusid tuvastada, ei olnud ka hindamine vajalik. Olgugi, et kaebajal väidetavalt puudub (või ei ole säilinud) korteri soetamisega seotud arve, millel kajastus ka vaidluse all olev käibemaksusumma, on tehingu käibemaksuga maksustamist 04.11.2014 kinnitanud OÜ Metavara (endine ERK Kinnisvara OÜ) raamatupidaja M. L. selgitades, et A.H.Tammsaare pst 22d oli kinnisvara uusarendusprojekt ja kõik korteriomandid müüdi 2005-2006. a käibemaksuga. Samuti edastas selle kohta 12.11.2014 ka Syndicate Holding OÜ-le 30.06.2006 väljastatud arve nr 26015, millel on näha, et kinnisasja hind 1 390 000 krooni sisaldas käibemaksu (vt Maksuotsuse p 1.1 lk 5-6). Puudub mõistlik kahtlus sõltumatult kolmandalt isikult saadud andmete õigsuses ja seetõttu on asjakohatu väita, et maksuhalduril on vaid kahtlus, mis tugineb kaudsetel tõenditel (vt kaebuse p 2.6). Kuna kaebaja ei suuda või ei taha meenutada, millest koosnes kaebaja korteri soetamise perioodil tekkinud mahaarvatav käibemaksusumma, siis on maksuhaldur põhjendatult lähtunud tehingu teiselt poolelt, müüjalt saadud andmetest. Märkimist väärib, et kaebaja ei ole ka ise kindel deklareeritud andmete õiguses, kuigi
Seetõttu on ka kohatu kaebaja poolt nüüd paljasõnaliselt väita, et arvele on märgitud küll käibemaks, kuid see ei tõenda, et ostja on arvel kajastatud käibemaksu ka sisendkäibemaksuna maha arvanud (kaebuse p 2.8). Kohustus tõlgendada pelgalt kaebaja seletust maksukohustuslase kasuks kahandaks praktiliselt nullini ka kaasaaitamiskohustuse väärtuse. Sisuliselt on kaebaja alusetult asunud maksuhaldurile ette heitma, justkui oleks makshaldur kaebaja teadlikult asetanud olukorda, kus Syndicate Holding OÜ-l puudub dokumentaalsete tõenditega võimalus tõendada, et korteri soetamisel ei ole sisendkäibemaksu maha arvatud. Sellega vastustaja ei nõustu. Kuna kaebuse esitaja ei olnud suuteline andma maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta teavet, pidas maksuhaldur võimalikuks menetlust läbi viia asjas leiduvate muude tõenditega ja kogus tõendeid ise juurde. Vastustaja 7 leiab, et vajalikul määral teabe andmata ja tõendite esitamata jätmine ei saa asetada kaebuse esitajat soodsamasse seisu võrreldes isikutega, kes valdavad samas olukorras teavet ja esitavad tõendeid. Kaebuse esitaja peab arvestama kõigi tagajärgedega, mis seadus sel puhul ette näeb. Kusjuures kaebaja ei ole oma kaebuses maksuhaldurile heitnud ette ka uurimispõhimõtte rikkumist. See tähendab, et sellisel juhul läheb maksuotsuse tegemise korral tõendamiskoormus üle kaebuse esitajale. Vastustaja rõhutab, et
Riigikohus on oma praktikas asunud järjekindlalt seisukohale, et maksukohustuslane peab suutma tõendada tehingute tegelikku toimumist ja tõendamiskoormuse üleminekul kujutab tõendamatus olukorda, kus maksukohustuslane ei ole suutnud tõendada talle soodsat maksuõiguslikku asjaolu. Lisaks ülaltoodule ja mis puudutab veel säilitamistähtaega, siis hoopis kaebaja eksib kui leiab, et temapoolne dokumentide säilitamiskohustus on möödunud, kuna tehingust on möödunud 7 aastat. Vastustaja osundab, et
§-s 57 ettenähtud 7-aastane dokumentide säilitamiskohustus on lühim võimalik tähtaeg, mitte pikim nagu kaebaja näib ekslikult arvavat. Seda kinnitab ka sätte sõnastus „/…/ vähemalt seitsme aasta jooksul /…/“.
seletuskirjas märgitakse, et „vastavalt §-s 58 sätestatule on maksustamise seisukohast tähendust omavate dokumentide säilitamistähtaeg 7 aastat, arvates dokumentide koostamise või saamise või toimikusse viimase sissekande tegemisele järgneva kalendriaasta
lg 1 alusel Syndicate Holding OÜ-le üle läinuks, kuna ei saa eeldada, et isik säilitab raamatupidamisdokumente piiramata aja. Olukorras, kus seadusest tulenev dokumentide säilitamise tähtaeg on möödunud, kuid maksuhaldur soovib sellise perioodi osas siiski maksukohustust läbi viia, peab maksuhaldur täiendava maksusumma määramiseks tõsikindlalt dokumentaalselt ja kahtlusteta tõendama, et kaebaja on maksuseadusi rikkunud. Piisavaks ei saa pidada sellekohaste kahtluste olemasolu. Seega peab maksuhaldur käesoleval juhul dokumentaalselt tõendama, et kaebaja on Korteriomandi soetamisel sisendkäibemaksu oma
kohaselt on maksukohustuslane kohustatud teatama maksuhaldurile kõik maksustamise seisukohast tähendust omavad asjaolud ja esitama asjakohased dokumendid ja tõendid. Käesoleval juhul ongi kaebaja selliselt käitunud. Samas dokumentide säilitamise kohustus on õigusaktides ajaliselt piiratud. Nii
-st kui ka RPS-st tulenevalt on maksukohustuslane kohustatud üldjuhul säilitama raamatupidamisdokumente seitse aastat. Pärast nimetatud aja möödumist puudub isikul kohustus dokumentide säilitamiseks ja nende puudumist ei saa isikule ka kuidagi ette heita. Maksukohustuslaselt ei saa eeldada kõigi vanade raamatupidamisdokumentide säilitamise kohustust põhjusel, et maksuhaldur võib soovida kümne või viiekümne aasta pärast kontrollida toona toimunud tehinguid. Maksuhalduri viide RKHKo lahendile haldusajas nr 3-3-1-43-09 ei ole käesoleval juhul asjakohane. Samuti ei ole asjakohane ka vastustaja arutelu dokumentide säilitamise teemal neil juhtudel, kui on tegemist ettevõtluses ebahariliku või suure väärtusega tehinguga. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja on Korteriomandit kasutanud oma ettevõtluses. Samas ka 9 ettevõtluse jaoks ebahariliku või suure maksustamisväärtusega tehingu puhul ei saa eeldada, et isik säilitaks raamatupidamisdokumente pikema perioodi, kui õigusaktides nõutud. Vastupidist seisukohta ei nähtu ka viidatud Riigikohtu lahendist. Kaebaja ei pea siinkohal otstarbekaks põhjalikult käsitleda küsimust, milline on ERK Kinnisvara OÜ väidetava endise raamatupidaja M. L.´i pädevus anda selgitusi ja kinnitada ERK Kinnisvara OÜ ja kaebaja vahel toimunud tehingut. Kaebaja hinnangul puudub raamatupidajal, kes ei ole äriühingu seaduslik ega volitatud esindaja, vastavasisuline pädevus. Isegi kui jätta eeltoodu tähelepanuta, on vastustaja väide vale, justkui M. L. oleks maksuhaldurile esitanud ERK Kinnisvara OÜ arve. Vastustaja on kaebajale edastanud üksnes arvutiekraani pildi, kus väidetavalt kuvatakse ERK Kinnisavara OÜ arvet. Kaebaja kordab juba kaebuse p-s 2.8 rõhutatut, et isegi kui asuda seisukohale, et M. L.´ilt saadud arvutiekraani pildil kajastatu näol on tegemist tõesti ERK Kinnisvara OÜ arvega, ei tõenda see Syndicate Holding OÜ poolset sisendkäibemaksu mahaarvamist nimetatud arve alusel. Asjaolu, et arvel on kajastatud käibemaks, ei anna alust väita ega tõendada, et isik on arvel kajastatud käibemaksu sisendkäibemaksuna oma maksudeklaratsioonis maha arvanud. Seega ei tõenda ka käesoleval juhul ERK Kinnisvara OÜ arvel kajastatud käibemaks, et kaebaja kajastas seal sisalduvat käibemaksu oma 2006. a mai KMD-s ja arvas selle sisendkäibemaksuna maha. Kaebajale jääb mõistetamatuks vastustaja väide vastuse lk 3 teises lõigus, kus maksuhaldur märgib “/.../ kaebaja ei ole ka ise kindel deklareeritud andmete õigsuses, kuigi
Tegemist on põhjendamata väitega ja kaebuse teksti meelevaldse tõlgendusega. Kaebaja on üheselt veendunud
lg 4 deklaratsioonis kajastatud andmete õigsuse eeldusele on kaebaja arve nr 26015 alusel sisendkäibemaksu maha arvanud. Kusjuures tuleb rõhutada, et müüjal puuduvad mistahes mõistlikud motiivid asjas ebaõigete andmete esitamiseks. Ülaltoodust tulenevalt ei ole kaebaja Maksuotsuses toodud seisukohti ümber lükanud ega omalt poolt tõendanud selliseid asjaolusid, mis tooksid talle maksuõiguslikult soodsama tagajärje. Muus osas jääb vastustaja kõigi varem maksuhalduri poolt avaldatud seisukohtade juurde. KOHTU PÕHJENDUSED 1. Nähtuvalt asja materjalidest on Maksuotsus käeolevaks ajaks jäänud kehtima ja on vaidlustatud Syndicate Holding OÜ poolt üksnes käibemaksu osas. Sealjuures on vaidluse keskne küsimus selles, kas kaebaja on Korteriomandi soetamisel maha arvanud sisendkäibemaksu või mitte, sest sellest sõltub, ka kaebajal on kohustus korteri müümise kuu KMD-l sisendkäibemaksu korrigeerida ja täiendavalt käibemaksu tasuda. 11 Syndicate Holding OÜ väiteil kaebaja ei ole A. H. Tammsaare pst 22d-6, Pärnu, asuva korteri soetamisel sisendkäibemaksu maha arvanud, ning sellest tulenevalt puudub tal ka vajadus sisendkäibemaksu korrigeerimiseks ja täiendava käibemaksu tasumiseks. Kaebaja ei nõustu selles osas Maksuotsuses toodud MTA seisukohtade ja lõppjäreldustega ning leiab, et need on tõendamata ja tuginevad vaid kahtlustele ja oletustele. Kaebaja on seisukohal, et olukorras, kus maksuhaldur alustab kontrollimenetlust ajal, mil maksukohustuslasel ei ole enam kohustust säilitada raamatupidamisdokumente ja registreid, tuleb täiendava maksusumma määramiseks täielikult välistada võimalus, et sisendkäibemaksu mahaarvamist korteri soetamisel ei ole toimunud, ning niisugusel juhul ei ole kaebajal
MTA ei nõustu ühegi kaebaja etteheitega maksumenetlusele ega Maksuotsusele, leides, et kaebus on põhjendamatu. MTA leiab, et maksuhaldur on kogunud asjas piisavalt tõendusteavet ja on teinud Maksuotsuses nendest õiged järeldused. Vastustaja hinnangul kaebaja ei ole Maksuotsuses toodud seisukohti ümber lükanud ega omalt poolt tõendanud selliseid asjaolusid, mis tooksid talle maksuõiguslikult soodsama tagajärje. MTA on kokkuvõtlikult seisukohal, et Maksuotsus on õiguspärane ja motiveeritud, mistõttu puudub alus selle tühistamiseks. 2. Vastavalt
lg-le 1 maksuteates või maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslase poolt on maksuhalduril tõendamiskoormus nende tõendite osas, mida valdab ainult maksuhaldur. Tulenevalt HKMS § 59 lg-st 1 menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 63 kohaselt põhistamine on faktilise väite selgitamine kohtule selliselt, et kohtu hinnangul on väide usutav. Põhistamiseks võib menetlusosaline kasutada nii tõendeid kui ka teavet, mis ei ole seaduses sätestatud menetlusvormis. Kohus, analüüsinud asjassepuutuvaid õigusnorme, asjakohast kohtupraktikat, hinnanud poolte kirjalikke seisukohti ning kõiki asjas kogutud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, ei ole tuvastanud maksumenetluses niisuguseid menetlusnormide rikkumisi, mis oleksid võinud viia vastustaja valedele järeldustele/oleks mõjutanud asja otsustamist (HMS § 58). Samuti ei ole kohus tuvastanud Maksuotsuses motiveerimispuudusi, mis oleksid teinud võimatuks kaebajal haldusaktist arusaamise ja selle vaidlustamise ning kohtul nimetatud haldusakti sisulise kontrollimise (mis ongi haldusakti motiveerimise eesmärk). Kohus on kokkuvõtlikult seisukohal, et Maksuotsus on nii formaalselt kui ka materiaalselt õiguspärane haldusakt, mis ei saa rikkuda kaebaja õigusi, ning Syndicate Holding OÜ kaebus ei ole põhjendatud. Antud juhul kaebaja väited on paljasõnalised ja ta ei ole suutnud tõendada, et „maksusumma määrati valesti“. Sealjuures kohus nõustub täielikult MTA põhjenduste ja järeldustega Maksuotsuses (Kontrollakt on selle lahutamatu lisa), aga samuti ka vastustaja põhjaliku argumentatsiooniga kohtumenetluses. Antud juhul kohus lähtub HKMS § 165 lg-st 2, mille kohaselt, kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Poolte seisukohad on toodud käesolevas kohtuotsuses praktiliselt terviklikult, sealjuures varustatud kohtu poolt viidetega poolte osundatud tõendite paiknemiskohale kohtutoimikus. Olukorras, kus kohus jagab täielikult MTA seisukohti, puudub kohtul vajadus igale kaebaja väitele veel oma sõnadega sisult sama vastata. Neil asjaoludel kohus piirdub üksnes mõningate rõhutustega. 12 Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et MTA venitas kontrolli alustamisega ajani, mil kaebajal ei ole tulenevalt algdokumentide säilitamise tähtajast võimalik enam asjakohaseid tõendeid esitada. Teatavasti asus MTA vastavalt 26.05.2014 e-kirjale kontrollima Syndicate Holding OÜ aprilli 2014 käibemaksu tagastusnõude põhjendatust ning selle raames tekkis vajadus kontrollida ka äriühingule kuuluva Korteriomandi ettevõtluses kasutamist ja korteriomandiga seotud tehingute maksustamise õigsust. Vastustaja on õigesti märkinud, et 7aastane dokumentide säilitamiskohustus on lühim võimalik tähtaeg, mitte maksimaalne, nagu kaebaja ekslikult arvab.
§-s 58 on sätestatud, et kui seadus ei sätesta teist tähtaega, on maksukohustuslane kohustatud säilitama tehingute ja väljamaksetega seotud ning muid maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente vähemalt seitsme aasta jooksul dokumendi koostamisele või saamisele, toimiku või dokumentide kogumiku puhul viimase sissekande tegemisele järgneva aasta
lg-st 1 tõendid maksumenetluses on kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult, riigi-, valla- või linnaasutuselt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda.
lg 2 nõuab, et maksuotsusest peab selguma, kuidas tasumisele kuuluv maksusumma või tagastusnõude suurus on määratud. Maksukohustuslase esitatud tõendite täielik või osaline arvestamata jätmine maksusumma või tagastusnõude suuruse määramisel tuleb maksuotsuses motiveerida. Kohtu hinnangul on maksuhaldur neid nõudeid järginud. Ta on täitnud uurimiskohustust korralikult ja saanud kolmandatelt isikutelt asjassepuutuvaid tõendeid/andmeid. Vastustaja on kõiki asjas kogutud tõendeid ja teavet analüüsinud ning hinnanud neid kogumis ja koosmõjus ning on lõpuks teinud nende alusel kohtu hinnangul loogilised ja õiged järeldused, mis on põhjalikult toodud Maksuotsuse p-s 1.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.