3-16-1542/12

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-16-1542 Määruse kuupäev

1. oktoober 2016 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Igor Abdulajevi kaebus Tallinna Vangla vastu 31.05.2013-24.09.2013 põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Menetlusosalised Kaebaja – Igor Abdulajev Vastustaja – Tallinna Vangla Resolutsioon
2. Jätta rahuldamata taotlus kaebetähtaja ennistamiseks.
3. Lõpetada menetlus haldusasjas 3-16-
4. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
5. Tartu Halduskohtu menetluses on Igor Abdulajevi kaebus alusetu vabaduse võtmisega perioodil 31.05.2013-24.09.2013 põhjustatud mittevaralise kahju hüvitamiseks.
6. Tartu Halduskohus andis 22.09.
7. a määrusega kaebajale võimaluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Menetlusse võetud nõude osas läbis kaebaja kohustusliku kohtueelse menetluse ning sai kohtueelset menetlust lõpetava Tallinna Vangla 27.07.
8. a vastuse nr 5-37/15/149-5 kätte 28.07.
9. Kaebuse esitamise tähtaeg nimetatud nõude osas saabus 27.08.
10. Kaebaja on esitanud kaebuse Tartu Halduskohtule 31.07.2016, s.o enam kui 11 kuud pärast kaebetähtaja möödumist.
11. I. Abdulajev esitas 27.09.2016 Tartu Halduskohtule taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, arvestades kaebaja isiksusehäiret.
12. Tallinna Vangla esitas 03.10.2016 Tartu Halduskohtule seisukoha, milles palus jätta I. Abdulajevi taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetada haldusasja menetlus. Kaebaja ei ole esitanud põhjendusi, mis tingiksid kaebuse esitamise tähtaja ennistamise. Terviseprobleem, mille kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluses põhjusena välja toob, ei ole olnud takistuseks Tallinna Vanglale ja kohtutele pöördumiste esitamisel. Puuduvad tõendid ja ei ole eluliselt usutav, et kaebaja oli võimeline nõudeid tähtaegselt esitama üksnes valikuliselt. Kohtu seisukoht
13. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg-le 2 võib kohtueelse menetluse läbimise korral kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Antud juhul on kohtueelset menetlust lõpetavaks lahendiks Tallinna Vangla 27.07.
14. a vastus nr 5-37/15/149-5, millega jäeti kaebaja kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. Kaebaja sai nimetatud otsuse kätte 28.07.
15. Järelikult lõppes kahjunõude esitamise tähtaeg 27.08.
16. Kaebaja on esitanud kaebuse Tartu Halduskohtule 31.07.2016 (kuupäev ümbrikul). Seega on kaebus esitatud enam kui 11 kuulise hilinemisega.
17. Vastavalt HKMS § 71 lg-le 1 kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebetähtaegade ennistamise aluseks võivad olla nii objektiivset kui subjektiivset laadi asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.
18. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08). Mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru nt kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.
19. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-30-13, p 12 ja 16.01.
20. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08, p 17). Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 01.10.
21. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-57-02, p 19).
22. Kaebaja on kaebetähtaja ennistamise alusena välja toonud enda isiksusehäire. Kohtu hinnangul on terviseprobleemi ettekäändena kasutamine otsitud põhjus. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et väidetav terviseprobleem ei ole takistanud kaebajal korduvate avalduste ja kaebustega vastustaja ning kohtute poole pöördumist seoses käesolevas asjas kirjeldatuga samal ajaperioodil aset leidnud probleemidega. Puudub mõistlik alus eeldada, et kaebaja terviseprobleem oleks mõjutanud tähtaja ületamist üksnes osades asjades, milles vaidluse all olnud perioodid olid kattuvad. Eeltoodust tulenevalt ei kvalifitseeru kaebaja väidetav terviseprobleem tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks.
23. Tulenevalt õiguskindluse põhimõttest peab tähtaja ületamisel olema hilinemise põhjus seda kaalukam, mida enam on tähtaega ületatud. Käeoleval juhul on kaebaja ületanud kaebetähtaega enam kui 11 kuud. Tähtaja ennistamise taotlusest ei nähtu, et esineks sedavõrd kaalukas ja mõjuv põhjus, mis tingiks tähtaja ennistamise käesolevas asjas.
24. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks, kuna käesoleva asja materjalidest ei nähtu, et esineksid objektiivsed või subjektiivsed takistused, mis õigustaksid tähtaja ennistamist. Kuna puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks, siis puudub vajadus kaaluda vastanduvaid õigushüvesid (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.
25. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-30-13, p 12) ning kaebuse esitamise ennistamise taotlus jääb rahuldamata.
26. Vastavalt HKMS § 152 lg 1 p-le 2 ja HKMS § 124 lg-le 2 lõpetab kohus määrusega käesoleva asja menetluse, kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik 2