← Eesti

2-14-57098/160

KOHTUMÄÄRUS Tsiviilasja number 2-14-57098 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. märts 2016, Tallinn Kohtukoosseis Kohtunikud Ülle Jänes, Margo Klaar, Indrek Parrest Tsiviilasi

) §-des 93 ja 94 sätestatule ning avaldus on esitatud

§ 82lg 3 järgides.

Häälte määramisel ei hinnata võlausaldaja nõude selgust. Samuti ei anna OOO-le „Buruktalski nikelevõj zavod“, G.S.G. Metal AS ning VG ja NG vastuväiteid alust jätta pangale hääled andmata või määrata neid halduri pakutust väiksemas ulatuses. Asjaolu, et panga nõude tagatiseks on Venemaal asuv kaup (metallisulamid), ei anna alust jätta pangale hääli andmata või vähendada häälte arvu. Metalli omandiõiguse üle toimub kohtuvaidlus. Seega pole teada, kas pank saab rahuldada oma nõude tagatiskauba arvel. Samuti pole võimalik prognoosida, kui suures ulatuses võiks toimuda panga nõude rahuldamine tagatiskauba arvel. VG, NG ja G.S.G. Metal AS nõuete puhul on tegemist tingimuslike nõuetega. Eeltoodud võlausaldajate puhul on tegemist solidaarvõlgnikega, kellel võib juhul, kui AS Swedbank nõue rahuldatakse, tekkida regressnõue pankrotivõlgniku vastu. Võlausaldajad ei saa sama nõuet samas ulatuses esitada, kuivõrd sellises ulatuses nõuet ei ole tekkinud ning nõude tekkimine pole ka tõenäoline (

§ 82lg 2).

OOO “Buruktalski nikelevõj zavod“ määruskaebus OOO “Buruktalski nikelevõj zavod“ palub maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus määras AS-le Swedbank 27 161 947 häält ning määrata pangale 0 häält. Kaebuse esitaja jääb varem esitatud seisukoha juurde, et pankrotimenetluse eesmärkide ja seaduse mõttega on vastuolus, kui võlausaldaja nõue ei ole ühest küljest piisav selleks, et selle alusel tuvastada ja välja kuulutada võlgniku maksejõuetus, kuid samas on piisav selleks, et muudel (s.o vastava nõudega mitteseotud) alustel ja põhjendustel võlgniku maksejõuetuse väljakuulutamise korral omada hääli (sh eriti absoluutset häälteenamust) võlgniku võlausaldajate üldkoosolekul. Kui 2

(6)kohus siiski leiab, et pangale saab hääli määrata, saaks häälte arvu määramisel lähtuda panga nõudest üksnes selles osas ja ulatuses, mis on õiguslikult põhjendatud. 02.12.2014 seisuga oli panga viivisenõue 216 364, 12 eurot, kuid 30.09.2015 seisuga esitas pank viivisenõude 9 361 095, 74 eurole. Viivist on arvestatud ka perioodi eest, mil seda teha ei oleks tohtinud ega saanud. Harju Maakohus tegi 17.10.2014 panga 09.09.2014 pankrotiavalduse alusel määruse, millega määras võlgnikule ajutise halduri ja seadis võlgniku varale käsutuskeelu. Seega alates 17.10.2014 puudus võlgnikul võimalus mistahes võlgnevuse tasumiseks pangale ning selline tagajärg saabus panga poolt kohtule esitatud avalduse alusel ja lahendamise tulemusena. Harju Maakohus kuulutas 02.12.2014 panga avalduse alusel välja võlgniku pankroti, mille tagajärjel lõppes võlausaldajatel õigus arvestada nõuetelt viivist (

§ 35lg 1 p 6).

Kuigi ringkonnakohus tühistas 10.03.2015 määrusega maakohtu 02.12.2014 määruse, ei mõjutanud see viivise arvestamise lõppemist, kuna sama avalduse alusel ja sama menetluse raames kuulutati 30.09.2015 pankrot uuesti välja. Sisuliselt on tuvastatud võlgniku maksejõuetus alates 02.12.2014 ning see järeldus ei ole muutunud.

§ 35

lg 1 p 6 ning VÕS § 6 lg 2 ja § 101 lg 3 valguses on välistatud panga õigus nõuda viivist perioodi 17.10.2014 - 30.09.2014 eest või alternatiivselt vähemalt perioodi 02.12.2014 - 30.09.2015 eest. Limiidilepingu alusel moodustab viivisenõude summa päevas kokku 22 215, 45 USA dollarit. Perioodis 17.10.2014 - 30.09.2015 on kokku 348 päeva, perioodis 02.12.2014 - 30.09.2015 on 302 päeva. Seega on panga viivisenõue limiidilepingu alusel õigusliku aluseta vastavalt 7 730 976, 60 USA dollari ulatuses või vähemalt 6 709 002, 40 USA dollari ulatuses. Raamlepingu alusel moodustab viivisenõue päevas kokku 3212, 53 USA dollarit. Seega on panga viivisenõue raamlepingu alusel õigusliku aluseta vastavalt 1 117 960, 40 USA dollari ulatuses või vähemalt 970 184, 06 USA dollari ulatuses. Seega on panga viivisenõue limiidilepingu ja raamlepingu alusel kokku õigusliku aluseta 7 898 720, 80 euro (8 848 937 USA dollari) ulatuses või vähemalt 6 854 580, 30 euro (7 679 186, 46 USA dollari) ulatuses, mille eest ei oleks haldur ega maakohus saanud pangale hääli määrata. Lisaks on panga viivisenõuded ebaproportsionaalselt suured võrreldes põhinõudega. Mõistlik on vähendada viivist seadusjärgse määrani, millest lähtuvalt tuleks määrata pangale ka hääled. Sellisel juhul oleks panga viivisenõue kokku 1 370 603, 97 eurot. Seega tuleks panga hääli vähendada ka nimetatud põhjusel ja ulatuses vähemalt 7 990 491 hääle võrra. Panga viivisenõude üle saab vaielda nõuete tunnustamise menetluses, kuid nõude täpset sisu ja viivisearvestust põhjalikult kontrollimata ei tohiks määrata võlausaldajale hääli viivisenõude alusel, mis on arvestatud seadusjärgsest viivisemäärast ca 7 korda kõrgema määra alusel, kusjuures valdav enamus panga viivisenõudest on tekkinud võlgniku eelneva pankrotimenetluse ajal. Panga intressinõue ei ole jälgitav ega õiguslikult põhistatud, mistõttu poleks tohtinud pangale selles ulatuses hääli määrata. Pank on nõudeavalduses üksnes märkinud, et tal on intressinõue kokku 200 072, 36 eurot, kuid selle summa kujunemine ei ole jälgitav ning arvestus on puudulik. Panga menetluskulude hüvitamise nõue on spekulatiivne ning õiguslikult põhistamata, mistõttu poleks tohtinud pangale selles ulatuses hääli määrata. Esiteks väidab pank, et tema kulude hüvitamise nõue on 10% limiidilepingu ja raamlepingu kogunõudest (ca 24,6 mln eurot). Panga arvutuskäik nõude summa osas on täielikult meelevaldne ning põhjendamatu. Pank ei ole viidanud ühelegi faktilisele asjaolule või õiguslikule alusele, millest selline nõudeõigus ja sellises ulatuses saaks üldse tekkida. Teiseks väidab pank, et ta on võlgnikuga seotud kohtumenetluste tõttu 30.09.2015 seisuga tasunud õigusabikulusid 389 772, 04 eurot. Eluliselt ei ole usutav ega tõendatud, et panga menetluskulud saaksid võrreldes tänaseks kantud menetluskuludega kasvada ca 6 korda. Lisaks ei ole panga väidetavad menetluskulud muutunud sissenõutavaks, sest kohtud ei ole 2 469 267, 94 eurot panga kasuks välja mõistnud. Äärmisel juhul on võimalik juba väidetavalt tekkinud kulude osas (389 772, 04 eurot) hääli anda. 3

(6)Panga nõue on kogu ulatuses tingimuslik, kuna selle saab rahuldada ning suure tõenäosusega see rahuldatakse väljaspool pankrotimenetlust. Panga nõude tagatiseks on Venemaal asuv kaup (metallisulamid), mille omandiõiguse üle toimub kohtuvaidlus. Venemaa esimese astme kohus on juba teinud lahendi, milles on tunnistanud panga omandiõigust, kuid kohtulahend ei ole jõustunud, kuna sellele esitas apellatsioonkaebuse kaebaja. Arvestades, et pank saab oma nõude tõenäoliselt rahuldatud väljaspool pankrotimenetlust, s.o tõenäoline on nõude rahuldamine pandi arvel, on panga nõuded tingimuslikud, mistõttu poleks tohtinud talle hääli määrata. Pank on ebaõige valuutakursi järgi oma nõudeid suurendanud ning saanud seeläbi ebaõigesti rohkem hääli. Kuivõrd tegeliku tasumise aega ei ole võimalik määratleda, tuleb lähtuda VÕS § 93 lg 4 teise lause esimesest alternatiivist, s.o vahetuskursist, mis kehtis võlgniku kohustuse sissenõutavaks muutumise ajal. Näiteks limiidilepingu ülesütlemise ajal 19.08.2014 oli Eesti Panga kodulehel avalikult avaldatud andmete kohaselt vahetuskurss 1 EUR = 1,3354 USD. 02.12.2014, mil esialgselt kuulutati pankrot välja, oli vahetuskurss 1 EUR = 1,2424 USD. Pank lähtus nõudeavalduses õigusliku aluseta 30.09.2015 vahetuskursist 1 EUR = 1,1203 USD. G.S.G. Metal AS, NG ja VG määruskaebused G.S.G. Metal AS palub maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus määras G.S.G. Metal AS-le 0 häält 15 994 313, 13 euro nõudes ning osas milles määras AS-le Swedbank 27 161 947 häält ning määrata G.S.G. Metal AS-le 15 994 313, 13 häält ja AS-le Swedbank 0 häält. NG palub maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus määras NG-le 0 häält, ning osas, milles määras AS-le Swedbank 27 161 947 häält, ning määrata NG-le 15 994 313, 13 häält ja ASle Swedbank 0 häält. VG palub maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus määras VG-le 0 häält ning osas, millega määras AS-le Swedbank 27 161 947 häält ning määrata VG-le 15 994 313, 13 häält ja ASle Swedbank 0 häält. G.S.G. Metal AS, NG ja VG esitasid sarnaste põhjendustega määruskaebused, mille kohaselt pankrotiseadusest ei tulene, et tingimuslike nõuetega võlausal-dajatele tuleb jätta hääleõigus andmata. Hääletamisel tuleb tingimusliku nõudega võlausaldajale hääled määrata esitatud nõude ulatuses, toimides sarnaselt olukorras, kus tunnustamata nõuetega võlausaldajatele antakse samuti hääleõigus, kuivõrd võib tekkida olukord, kus menetlust on juhitud võlausaldajale soovimatul viisil. Kaebajate nõuded ei ole sellised, mida ei oleks võimalik ilmselgelt rahuldada. Nõuete tõenäolisust tõendab asjaolu, et AS Swedbank on põhivõlgniku OÜ Alberta Trade nõude pankrotimenetluses sisse nõudnud ning on garantii alusel esitanud nõude ka G.S.G. Metal AS vastu (asi nr 2-14-58759). Kuivõrd nii OÜ Alberta Trade kui ka G.S.G. Metal AS suhtes on kohus hagi tagamise määrusega peatanud tsiviilvaidluste ajaks nõuete realiseerimise AS Swedbank poolt, on tõenäoline, et pank esitab nõude käenduslepingu alusel NG ja VG vastu. Eeltoodust tulenevalt puudus alus kaebajate nõuete välistamiseks häälte arvu määramisel ning seega kohaldas kohus ebaõigesti

§ 82

lõiget 2, kui jättis kaebajatele häälte arvu määramata 15 994 313, 13 euro nõudes. AS-le Swedbank tuleb jätta hääled andmata. Maakohus jättis tähelepanuta asjaolu, et kohus on peatanud tsiviilasja nr 2-14-61399 menetluse ajaks OÜ Alberta Trade poolt AS-le Swedbank laenulepingust ja raamlepingust tulenevate nõuete realiseerimise OÜ Alberta Trade vastu. Sellest tulenevalt ei ole AS Swedbank nõue sissenõutav ning talle ei ole võimalik määrata hääli võlausaldajate üldkoosolekul. Vastus AS Swedbank vaidleb määruskaebustele vastu. 4

(6)Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 ja § 659 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks määruskaebustele märgib ringkonnakohus järgmist. Vastavalt

§ 82

lg-le 3 määrab iga võlausaldaja häälte arvu haldur tema käsutuses olevate dokumentide alusel. Pankrotihaldur ja maakohus on õigesti hinnanud AS Swedbank esitatud nõudeavaldust ja sellele lisatud tõendeid. Kui võlausaldaja nõudeavalduses on esitatud nõude sisu, alus ja suurus ning avaldusele on lisatud tõendavad dokumendid, ei saa häälte arvu määramisel otsustada, kas nõue on vaieldav ega jätta sel põhjusel hääli määramata. Dokumentide põhjal oli maakohtul alust eeldada, et AS-l Swedbank oli õigus limiidilepingut üles öelda, mistõttu on ka kolleegiumi hinnangul õige panga arvestus viivise ja intressi kohta.

§ 35

lg 1 p 6 kohaselt lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt pankroti väljakuulutamisega. Harju Maakohtu 02.12.2014 määrus pankroti väljakuulutamise kohta on tühistatud ja õiguslikult kuulutati pankrot välja alles 30.09.

  1. Seega on pank põhjendatult lähtunud võlgnevuse arvestuses nimetatud kuupäevast, mitte ajutise halduri määramisest või maakohtu 02.12.2014 määrusest. Kuna panga nõue tuleneb limiidilepingu ülesütlemise tagajärjel tekkinud kohustusest, ei ole tegemist tingimusliku nõudega. Tingimuslik on selline nõudeõigus, mille kehtivus sõltub mingist tingimusest (TsÜS § 102). Asjaolu, et pangal võib tulevikus olla võimalik saavutada võlgniku kohustuste täitmine tagatiste arvel, ei muuda nõuet tingimuslikuks. VÕS § 93 lg 4 annab kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldajale õiguse valida, kas ta nõuab tasumist kohustuse sissenõutavaks muutumise ajal kehtinud valuutakursi alusel või tegeliku tasumise ajal kehtiva kursi alusel. Seega polnud põhjust ka valuutakursi alusel panga nõuet vähendada. Samuti on põhjendatud panga nõue õigusabi- ja menetluskulude hüvitamiseks. Pank tugineb nõudeavalduses võlgnikuga sõlmitud limiidilepingule ja tagatisvõõrandamislepingule ning esitas andmed juba tekkinud õigusabikulude kohta. Pankrotihaldur on määranud AS Swedbank häälte arvu tema käsutuses olnud dokumentide alusel ning maakohus, lähtudes pankrotihalduri poolt määratust, on õigesti määranud panga häälte arvuks 27 161 947,
  2. G.S.G. Metal AS ei ole pankrotihaldurile esitanud dokumente, mille alusel saaks järeldada nõude olemasolu.

§ 82

lg 2 kohaselt annab tingimuslikust tehingust tulenev nõue hääleõiguse üksnes juhul, kui tingimuse saabumine on tõenäoline. G.S.G. Metal AS tugineb oma nõudeavalduses sellele, et ta on andnud OÜ Alberta Trade kohustuste tagamiseks AS-le Swedbank garantii. VÕS § 155 lg 5 kohaselt kui garantii andja on garantiist tuleneva kohustuse täitnud, on tal tagasinõudeõigus võlgniku vastu üksnes juhul, kui see tuleneb nendevahelisest suhtest. Sarnaselt on ka garantiikirja nr 1-29/07/11 punktis 7 kokku lepitud. Seega ei teki garantiiandjal võlgniku vastu automaatselt tagasinõudeõigust, sest sellise õiguse tekkimine peaks olema poolte vahel eraldi kokku lepitud. G.S.G. Metal AS ei ole esitanud tema ja võlgniku vahel sõlmitud lepingut, millest nähtuks, et G.S.G. Metal AS-l saaks võlgniku vastu tagasinõudeõigus tekkida. Samuti ei ole G.S.G. Metal AS esitanud dokumente, millest nähtuks, et ta on asunud põhivõlgniku kohustusi panga eest täitma, kuigi pank esitas garantii täitmise nõude juba 21.08.2014. Kuna AS Swedbank on esitanud pankrotimenetluses limiidilepingust tuleneva nõude, mille järgseid kohustusi tagab G.S.G. Metal AS garantiikiri, ei oleks pankrotiseadusega ka kooskõlas olukord, et sama nõude eest antakse hääli enam kui ühele isikule. Kuivõrd pank on põhilepingust tuleneva nõude võlgniku vastu esitanud, siis juhul kui G.S.G. Metal AS peaks pangale garantiisumma tasuma, läheb vastavas osas G.S.G. Metal AS-le üle panga nõue võlgniku vastu. 5

(6)Ka NG ja VG ei ole pankrotihaldurile esitanud dokumente, mille alusel saaks järeldada nõude olemasolu. Nimetatud isikud tuginevad nõudeavaldustes käendus-lepingule nr 11-045198-KÄ, millega käendatakse võlgniku laenulepingust tulenevaid kohustusi 18 000 000 USA dollari ulatuses. VÕS § 152 lg 1 alusel läheb põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. NG ega VG ei ole esitanud dokumente, millest nähtuks, et nad on asunud põhivõlgniku kohustusi panga ees täitma, kuigi pank esitas käenduslepingust tuleneva nõude juba 21.08.2014. Lisaks tuginevad nende nõuded võlgniku ja panga vahel sõlmitud lepingule, mille alusel on pank nõudeavalduse esitanud. Nagu eelnevalt öeldud, ei saa sama nõude alusel anda mitmekordselt hääli. Juhul kui NG ja/või VG peaks pangale käenduslepingust tuleneva summa tasuma, läheb vastavas osas neile üle panga nõue võlgniku vastu. Menetluskulude jaotus Kuna tegemist on hagita asjaga, siis TsMS § 172 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus kõik määruskaebuste esitamisest tingitud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ü. Jänes /allkirjastatud digitaalselt/ M. Klaar /allkirjastatud digitaalselt/ I. Parrest 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.