3-15-257/8

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-15-257 Otsuse kuupäev

1. detsember
2. a Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Karli Peelbaumi kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamiseks 3000 eurot seoses väärikust alandavates tingimustes saatmisega. Menetlusosalised Kaebaja Karli Peelbaum Vastustaja Tartu Vangla Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon
3. Jätta kaebus rahuldamata.
4. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
5. jaanuar
6. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kaebus ja menetlusosaliste seisukohad
7. Tartu Vangla kinnipeetav Karli Peelbaum esitas 13.11.
8. a vanglale kahju hüvitamise taotluse (tl 21), mis jäeti Tartu Vangla poolt 09.01.
9. a osaliselt läbi vaatamata ja ülejäänud osas rahuldamata (tl 22-23). 12.01.
10. a esitas Karli Peelbaum Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes, seoses 17 korral ebainimlikes tingimustes etapeerimisega. Koos kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
11. 12.02.
12. a võttis kohus oma määrusega kaebuse menetlusse ning vabastas kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.
13. Kaebaja esitatud kaebuse kohaselt etapeeriti teda Tartu Vangla poolt 17 korral ebainimlikes tingimustes. Kaebaja sõnul on Tartu Vangla tunnistanud, et kaebajat etapeeriti 0,5m2 suuruses boksis, mis on Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikast tulenevalt käsitletav kui väärikust alandav. Kaebaja nõuab mittevaralist hüvitist ebainimliku ja inimväärikust alandava kohtlemise eest kokku 6000 eurot. Kaebaja peab Tartu Vangla selgitusi naeruväärseteks ning viitab oma 1 kaebuses, et tingimused mis esinevad ühistranspordis nagu lennuk, buss või sõiduauto on oluliselt mugavamad kui Tartu Vangla oma vastuses loodud mulje.
14. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja inimväärikust ei ole alandatud tema saatmisel ja palus jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata (tl 19) Vastustaja esitatud vastusest nähtub, et kaebaja on esitanud taotluse kahju hüvitamiseks Tartu Vanglale seoses 19 korral ebainimlikes tingimustes etapeerimisega. 09.01.2015.a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmisega jäeti osaliselt haldusmenetluse seaduse § 43 lg 4 p 4 alusel läbi vaatamata taotlus osas, kus kaebajat etapeeriti 25.06.2012.a Tallinna vanglasse ja 01.11.2013.a Lääne Prefektuuri Rapla kambrist lääne Prefektuuri Paide kambrisse põhjendusega, et nimetatud kuupäevadel ei teostanud Tartu Vangla saatmisosakond etapeerimist kaebaja suhtes ning ei kuulu haldusmenetluse seaduse § 14 lg 6 p 2 alusel hindamiseks vastustaja pädevusse. Vastustaja kinnitas, et kaebajat transporditi ning ta viibis saatemasina kambrites 17 korral. Tartu Vangla saatemasina ühekohaliste kambrite mõõtmed 85x60 cm ehk 0,51m
15. Justiitsministri 30.05.2006 määruse nr 17 „Vangla saatemeeskonna ülesanded ja töökord“ § 11 kohustab üldjuhul saatmist teostama alamsõidukiga, milleks Tartu Vangla saatebussid ka on. Samas ei sätesta ükski Eestis kehtiv õigusakt täpselt, kui suured peavad olema saatebussi kambrid. Eeltoodust tulenevalt leiab Tartu Vangla, et lähtuda tuleks kambrite suuruse hindamisel vangistusseaduse (VangS) § 41 lõikest 1 tuleneva inimväärikuse austamise põhimõttest. Kohtu seisukoht
16. Kaebaja on kaebuses (tl 1) vaidlustanud 17 korral vastustaja poolt ühest vanglast teise (sh arestikambrisse) saatmise (toimetamise), mistõttu ei ole poolte vahel enam vaidlust 19 korral toimetamisega, nagu see oli algselt kohustuslikus kohtueelses menetluses kahju hüvitamise taotluse läbivaatamisel.
17. Nendest vaidlusalusest 17 korrast on kaebaja olnud 13 korral paigutatud üksinda ühekohalisse kambrisse, kusjuures 1 korral ca pool maad neljakohalises kambris üksinda. 4 korral oli kaebaja paigutatud neljakohalisse kambrisse, kas koos ühe, kahe või kolme kinnipeetavaga (tl 22p).
18. Kaebaja nõuab hüvitist tema saatmisel põhjustatud kannatuste eest. Kannatusi põhjustati tema sõnul ebainimlikult vähese põrandapinnaga. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lõikest 1 tulenevalt saab isik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seejuures kehtib RVastS § 7 lõikes 1 sätestatud üldreegel, mille kohaselt peab isiku õigusi olema rikutud avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega.
19. Halduskohus nõustub kaebajaga, et kehtivast õigusest ei tulene selgeid nõudeid saatebussi tingimustele. Justiitsministri
20. mai 2006 määrusest nr 17 „Vangla saatemeeskonna ülesanded ja töökord“ §-st 11 tuleneb, et saateülesande täitmine toimub üldjuhul alarmsõidukiga ning § 12 lg 1 sätestab, et saadetavate paigutamiseks on lukustatavad kambrid, kus on võimalik saadetavat jälgida vahetult või ust avamata elektrooniliselt. Nende nõuete täitmise üle käesoleval juhul vaidlus puudub. Täpsema regulatsiooni puudumisel tuleb kinnipeetavate saatmisel lähtuda VangS § 41 lõikes 1 sätestatud põhimõttest, mille kohaselt koheldakse kinnipeetavat viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei 2 põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega.
21. Kohus märgib vastuseks kaebajale, et kinnipeetava saatmine saatebussiga on iseenesest vangistusega paratamatult kaasnev ebameeldivus, sest esineb palju objektiivseid põhjusi, miks kinnipeetavat tuleb ühest vanglast teise kinnipidamisasutusse toimetada. On ilmselge, et maanteetransport on kinnipeetava saatmiseks Eesti tingimustes kõige otstarbekam. Samuti on ilmselge, et ka saatmise käigus peavad olema tagatud olulisemad vangistuse täideviimised põhimõtted ulatuses, milles see on saatebussis mõeldav ehk kinnipeetava üle peab olema võimalik teostada järelevalvet, peab olema võimalik järgida eraldihoidmise printsiipi jne.
22. Seega sõltub saatmiste õiguspärasus käesoleval juhul sellest, kas saatmisega tekitati rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad kinnipeetava saatmisega. Niisuguseid kannatusi või ebameeldivusi saavad põhjustada saatmisel eelkõige tingimused, mis on oluliselt ebamugavamad võrreldes analoogilise transpordiga vabaduses, arvestamata seejuures neid tingimusi, mis on otseselt põhjustatud asjaolust, et tegemist on kinnipeetava saatmisega. Kaebuse kohaselt transporditi kaebajat saatebussides, milles on ühe saadetava kohta põrandapinda 0,51 m
23. Kaebaja peab vastustaja vastuväiteid kaebusele naeruväärseteks, kuna kaebaja arvates on väga mugavad lennukid ja AS Sebe bussid, samuti oli mugav kaebaja kasutatud MB S 500 sõiduauto tagaistmel sõitmine. Kaebaja ei ole vaidlustanud vastustaja andmeid (tl 22 p), mille kohaselt kestsid kaebaja transportimised keskmiselt 2 tundi.
24. Kuigi kehtivas õiguses ei ole sätestatud miinimumnõudeid põrandapinnale saatebussis, saab kohtu hinnangul asuda seisukohale, et kui saatebussis on istekohale samas suurusjärgus ruumi nagu ühistranspordis kasutatavas reisibussis minimaalselt kohustuslik, ei saa saatebussi tingimused vastavas osas rikkuda kinnipeetava õigusi. Kohus ei pea asjakohaseks võrrelda saatebussi tingimusi sõiduauto tingimustega. Majandus- ja kommunikatsiooniministri
25. juuni 2011 määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1 koodi 906 punktis 1 on viidatud istmete ning nendevahelise kauguse mõõtmete osas direktiivile 2001/85/EÜ.
26. Direktiivi 2001/85/EÜ I lisa punktis 7.7.8.1.3 on sätestatud minimaalne lubatav ühe istuja ruumi laius 400 mm. Kuigi see on lubatud üksnes alla 2,35 m laiustel bussidel, on see siiski reisijate vedamiseks lubatud, mistõttu saab sellest käesoleval juhul lähtuda. Punktis 7.7.8.4.1 on sätestatud on sätestatud minimaalne kaugus seljatoest eesistuja seljatoeni 650 mm. Direktiivi 2001/85/EÜ III lisa jooniselt 13 nähtub, et istuva sõitja jalaruum peab ulatuma seljatoest vähemalt 700 mm kaugusele. Mõõtudest 400 mm ja 700 mm tekkiva ristküliku pindala on 0,28 m
27. Tõsi, sellisel viisil saadud ristkülik ei ole üksüheselt võrreldav saatebussi kambriga, kuna saatebussi kamber hõlmab osaliselt paratamatult ka ruumi, mis jääb seljatoe esikülje ning kambri tagumise seina vahele.
28. Kohtu hinnangul on selge, et saatebussi kambrid on piisavalt laiad, kuna ühele istujale mõeldud ruumi on nii ühe- kui neljakohalises kambris üle 400 mm. Käesolevas menetluses ei ole tuvastatud istme seljatoe kaugust kambri tagumisest või eesmisest seinast, kuid kohtul ei ole põhjust arvata, et seljatugi asub tagumisest seinast kaugel. Seega asub kohus seisukohale, et ka saatebussi kambrite pikkus 850 või 900 mm on piisavalt suur, et tagada 700 mm seljatoe esiküljest kambri eesmise seinani või vähemalt sellele ligilähedane ruum. Kuna seega on tuvastatud, et kaebajale on olnud tagatud saatebussi kambris pindala, mis on võrreldav Euroopa Liidu direktiiviga reisibussis minimaalselt nõutud ruumiga, ei saa sellises kambris saatmine põhjustada kaebajale iseenesest rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis kinnipidamisega paratamatult kaasnevad. 3
29. Seejuures on tõsi, et Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) on näiteks oma raportis CPT/Inf