Kohtu põhjendused ja selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 444 lg 4 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. Siiski peab kohus põhjendatuks märkida, et perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2015.a oli see 195 eurot ning alates käesolevast aastast on selleks 215 eurot). Hageja elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostjad on hageja vanemateks ning seega on hageja õigustatud kostjatelt ülalpidamist saama. PKS § 108 näeb ette, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Käesoleval juhul on hageja palunud kostjatelt välja mõista elatise alates 22.03.2015.a.
lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi 2 2-16-4577 tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hageja tagasiulatuva elatise nõue kuulub rahuldamisele. Mõlemalt kostjalt tuleb hageja kasuks tagasiulatuvalt ajavahemiku 22.03.2015.a kuni 21.03.2016.a eest välja mõista elatis 2393,43 eurot (62,90+1755+430+143,53). Samuti kuulub hagi rahuldamisele ülejäänud osas – mõlemalt kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis alammääras (½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) alates hagiavalduse esitamisest, s.o 22.03.2016.a kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohus jätab menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda
Juhindudes
lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Elatisega seonduva hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõutud elatise muutmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Antud juhul ei nähtu ka asja materjalidest, et pooled oleks menetluses kandnud kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille rahalist suurust peaks kohus kindlaks määrama. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.