) § 3401 lõiked 1 ja 2 näevad ette, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata.
lg 2 p 1 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Antud juhul on hageja esitanud kostja vastu 2-16-8458 lepingu rikkumisest tuleneva varalise ja mittevaralise kahju nõude, kuid ei ole vaatamata kohtu korduvatele selgitustele esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid sellise nõude rahuldamist. Juhul, kui ei eksisteeri asjaolusid, mis võimaldaksid lepingu rikkumisest tuleneva nõude rahuldamist, ei ole hagi rahuldamine võimalik. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes
¹ lg-le 2 ja
lg 2 punktile 1, keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest ning
Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (
lg 6).
lg 1 p 2 näeb ette, et menetlusabi antakse, kui on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Kooskõlas
lõikega 2 eeldatakse menetluses osalemise edukust siis, kui taotlus, mille esitamiseks menetlusabi taotletakse, on õiguslikult veenvalt põhjendatud ja faktiliselt põhistatud. Hageja on esitanud kohtule oluliste puudustega hagiavalduse, mida kohus ei saa menetlusse võtta. Seega ei saa hageja kavandatav menetluses osalemine olla edukas ning hageja menetlusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata
lg 1 punktis 2 toodud alusel.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt
lg 1 kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.