Obsah (9)

§ 173§ 174§ 477§ 138§ 144§ 175§ 176§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2016, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-7863 Tsiviilasi XXXXOÜ avaldus väljakuulutamise

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. PankrS § 15 lg 6 alusel tuleb menetluskulud jätta pankrotiavalduse esitaja kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Võlgnik esitas oma menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja kohaselt moodustuvad menetluskulud õigusabikuludest summas 1008 eurot, mis tuleneb ajakulust (tunnitasuga 120 eurot/tund, millele lisandub käibemaks) 7 tundi. Võlgnik kinnitab, et menetluskulu on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega (

§ 176lg 5).

Võlausaldaja ei ole esitanud võlgniku menetluskuludele vastuväited. 4 2-16-7863 Kohus leiab, et vaidlust ei ole asjaolus, et võlgnik on õigusabi kasutanud ja õigusabi kasutades kulu kandnud ning vastav kulu tuleb võlgnikule ka hüvitada, kuivõrd antud tsiviilasja menetluskulud tuleb jätta võlausaldaja kanda. Vaatamata sellele, et võlausaldaja ei ole esitanud võlgniku menetluskuludele vastuväiteid, hindab kohus ise menetluskulude põhjendatust. Riigikohus on oma 13. novembri 2013. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25 märkinud, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb

§ 175

lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus märgib, et Riigikohtu senises praktikas on õigusabikulude arvestamisel mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud vandeadvokaadi tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (

1. oktoobri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (
3. oktoobri
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-
5. Antud tsiviilasjas kohus ei leia, et tegemist oleks olnud keskmisest keerukama või mahukama asjaga ning arvestades, et võlgniku esindaja ei ole vandeadvokaat, ei ole põhjendatud tunnitasu 120 eurot + käibemaks. Põhjendatud tunnitasuks on 80 eurot + käibemaks. Õigusabile kulunud ajaks on märgitud kokku 7 tundi. Kohus leiab, et eelnimetatud ajakulu ei ole toimunud menetlust arvestades mõistlik ega põhjendatud. Võlgnik esitas vastuväitena sisuliselt üksnes tõendamatuse vastuväite. Põhjendatud ajakuluks peab kohus 3,5 tundi kõikidele toimingutele.

§ 177

lg 4 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastav taotlus on kohtule esitatud, mistõttu tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik 5