) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD XXXX ja XXXX esitasid 19.01.2016 kohtule hagi XXXX vastu elatise nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 22.01.2016. XXXX esitas 17.02.2016 vastuhagi tema isaduse vaidlustamiseks XXXX ja XXXX suhtes. Kohus võttis vastuhagi menetlusse 01.03.2016. Kohtuistung toimus 27.06.2016. XXXX ja XXXX(seadusliku esindaja XXXX kaudu) ja XXXX sõlmisid elatise nõudes kohtuistungil kompromissi ja avaldasid kohtule 2
lg 1 p 3 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 kohaselt, hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 4 kohaselt, kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
lg 2 p 2 kohaselt, pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Käesolevas tsiviilasjas on vastuhagi hageja esitanud avalduse menetluse lõpetamiseks seoses hagist loobumisega. Vastuhagi kostjad ei ole menetluse lõpetamise osas vastu vaielnud. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas tuvastanud
lg 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb esitatud hagist loobumine vastu võtta ja asjas menetlus lõpetada. Lähtudes eeltoodust võtab kohus vastu XXXX loobumise hagist ja lõpetab menetluse isaduse vaidlustamise nõudes. Tulenevalt
lg 4 jätab kohus isaduse vaidlustamise nõude menetluskulud vastuhagi hageja kanda. XXXX on 23.02.2016 tasunud riigilõivu 40 eurot, millest tuleb tagastada pool, s.o 20 eurot. XXXX ja XXXX on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on lepinguline esindaja osutanud vastuhagi kostjatele õigusabi kokku 3,05 tundi tunnihinnaga 115 eurot, millele lisandub käibemaks, so summas 420,90 eurot (350,75+70,15). Õigusabi osutamine sisaldas vastuhagiga tutvumist ja konsultatsiooni (1 tund), õiguslikku analüüsi ja vastuhagi vastuse koostamist (1,25 tundi, I kd, tlk 163-165) ning 3
lg 4 kohaselt, kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastuhagi hagejad on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses viivise väljamõistmist taotlenud. Kohus rahuldab ka XXXX ja XXXX viivisenõude. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäärale lisandub kaheksa protsenti aastas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 01.jaanuari 2016 oli 0,05%. (Ametlikud Teadaanded 01.01.2016, intressimäära teade). /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.