lg-le 1.
lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus on tuvastanud järgnevad asjaolud: − Hageja soovis osta kinnisasja aadressil XXXX, Tallinn. Kinnisvara ostuks kontakteerus hageja sms-i teel 30.07.2015 kinnisvarabürooga osaühing XXXX(edaspidi kostja) (tõend tl 58). − Samal kuupäeval 30.07.2015 teavitas kostja sms-i teel hagejat, et korteri XXXX broneerimine maksab 600 eurot ja esitas oma kontonumbri (tl 59). − Kostja teavitas sms-i teel hagejat 31.07.2015 et broneerimise raha ei ole veel kostja kontole jõudnud (tl 60). − Hageja kandis 600 eurot kostja arveldusarvele 31.07.2015 selgitusega „korteri broneeringu tasu XXXX“ (tl 34). Kostja kinnitas hagejale makse laekumist (tl 61). − Hageja teatas sms-i teel 12.08.2015 kostjale, et loobub korteri ostmisest (tl 64). − Hageja palus sms-i teel 14.08.2015 kostjal broneeringu tasu tagastada (tl 65). Hageja leiab, et hageja ja kostja vahel peeti lepingueelseid läbirääkimisi korteriomandi XXXX, Tallinn ostuks. Hageja hinnangul saab meilivahetusest ning raha ülekandmisest eeldada, et sisuliselt jõuti suulise kinnisasja ostu eellepinguni VÕS § 33 mõistes. Nimetatud sätte kohaselt on eelleping kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima eellepingus kokkulepitud tingimustel lepingu. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. AÕS § 119 kohaselt peab kinnisasja omandamise või võõrandamise tehing olema notariaalselt tõestatud, mistõttu oleks pidanud hageja ja kostja vahel sõlmitud nn eelleping olema samuti sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis, mida aga tehtud ei olnud. TsÜS § 83 lgi 1 kohaselt on tehingu sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. Antud juhul on tegemist seaduses ettenähtud vorminõude järgimata jätmisega ning samuti ei 2 2-15-122580 olnud pooled kokku leppinud, et tehingu ärajäämisel kostja ettemaksu ei tagasta. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Samuti tuleb nimetatud paragrahvi esimese lõike teise lause kohaselt tühise tehingu alusel saadu tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja leiab, et tulenevalt eeltoodust tuleb kostjal vastavalt VÕS §-le 1028 lg 1 kinnisasja ostuks sissemaksuna tasutud summa 600 eurot alusetu rikastumise sätete alusel tagastada. Hageja leiab, et kuna antud juhul hageja loobus kinnisvara ostu-müügi tehingust, ning kostjal kinnisvara ostmiseks peetud eelläbirääkimise käigus mingisuguseid kulutusi ei olnud ning samuti oli eelpool nimetatud kinnisvara kogu aeg erinevates kinnisvaraportaalides müügil ning seda kinnisvara ei olnud broneeritud, siis on hagejal õigus kostjalt alusetult saadud 600 eurot tagasi nõuda. Kostja leiab, et hageja nõue on alusetu, kuna hageja oli tasunud kostjale 600 eurot mitte ettemaksuna vaid korteri broneerimiseks, mida kostja ka tegi (st ei müünud korterit broneeringu ajal) kuni ajani, mil hageja andis kostjale teada, et ei osta ikkagi korterit. Kohus märgib, et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-70-07 sedastanud, et kinnisasja müügilepingu eellepingu sisuks on müüja kohustus võõrandada kinnisasi tulevikus ostjale. Kuna kinnisasja müügilepingu eelleping on suunatud kinnisasja omandamisele, on see VÕS § 33 lg 2, AÕS § 119 lg 1 ja TsÜS § 83 lg 1 alusel tühine, kui leping ei ole sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis. Kinnisasja broneerimislepingu sisuks on aga müüja kohustus jätta teatud ajaperioodi vältel broneerija kasuks kinnisasi võõrandamata ja tasu võidakse maksta üksnes kinnisasja broneerimise eest. Vastavalt TsÜS § 77 lg-le 1 võib tehingu teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Broneerimislepingule seadus kohustuslikku vorminõuet ette ei näe. Kohus leiab, et antud tsiviilasja lahendamiseks tuleb tuvastada, kas hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kinnisasja müügilepingu eelleping (nagu leiab hageja) või broneerimisleping (nagu leiab kostja). Kui hageja ja kostja sõlmisid korteri ostmiseks eellepingu, mille sõlmimisel tasus hageja ettemaksuks/sissemaksuks 600 eurot, tuleb hagi rahuldada kuna eelleping ei olnud nõutavas notariaalses vormis, mistõttu on see tühine ja tühise tehingu alusel saadu tuleb alusetu rikastumise sätete alusel tagastada. Kui aga hageja ja kostja sõlmisid broneerimislepingu, mille alusel tasus hageja kostjale broneerimistasuks 600 eurot ja kostja broneeris hageja kasuks korteri, ei ole alust hagi rahuldada. Pooltevaheline leping Kohus märgib, et hageja seisukoht hagis on, et hageja tasus kostjale korteri ostmiseks 600 eurot „ettemaksuna“ (või siis sissemaksuna) ja mitte broneerimistasuna. Hageja väidab hagiavalduses, et kostja palus hagejal maksta „ettemaksu“ summas 600 eurot ning et peale korteri ostmisest loobumist palus hageja kostjal tagastada „ettemaksuna“ makstud raha. Kohus leiab, et hageja vastavad väited on vastuolus kostja poolt esitatud tõenditega, mille ehtsust hageja ei ole vaidlustanud ja millelt nähtub sõnaselgelt, et kostja palus 30.07.2015 hagejal maksta broneeringutasu summas 600 eurot (tl 59) ning et peale korteri ostmisest loobumist 12.08.2015 palus hageja kostjal 14.08.2015 tagastada broneeringutasu (hageja enda sõnakasutus sms-
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
Kuivõrd hagi kuulub rahuldamata jätmisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et antud juhul takistaks menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramine kohtuotsuse tegemist, mistõttu ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /Digitaalselt allkirjastatud/ Hannes Olev Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.