lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused XXXX(hageja) esitas Harju Maakohtule 29.02.2016 hagiavalduse XXXX(kostja) vastu elatise suurendamise nõudes. Harju Maakohtu 17.02.2013 kohtulahendiga tsiviilasjas nr 2-13-54414 on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis summas 190 eurot kuus alates 01.11.2013 kuni XXXX täisealiseks saamiseni 20.05.2028. Hagiavalduses toob hageja välja, et elatis ühele lapsele ei tohi olla alla seaduses sätestatud elatise miinimummäära. Seega palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks elatise seaduses sätestatud miinimummääras s.o pooles Vabariigi Valituse kehtestatud kuupalga alammääras alates 01.04.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kostja vastuväited Kostja 06.04.2016 vastuse kohaselt ei ole kostjal vastuväiteid esitatud hagile. Kostja leiab, et kohus võib otsuse teha ilma tema kohalolekuta ning mõista hageja kasuks välja elatis summas 215 eurot kuus. Kohtu selgitused Kohus, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et XXXX hagi XXXX vastu elatise suurendamise nõudes kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 405 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.
kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps. PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning kohus võib elatise välja mõista kindla suurusena või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. 2 2-16-3172 Hageja elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hageja isa ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Harju Maakohtu 17.02.2013 lahendiga tsiviilasjas nr 2-13-54414 on varasemalt kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis summas 190 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja palub elatise suurendamist seaduses sätestatud miinimummäärani. Kohus on seisukohal, et eelduslikult on hageja kulutused võrreldes 2013 aastaga oluliselt kasvanud ning tõusvat elukallidust arvestades ongi seadusandja kehtestanud elatise minimaalse suuruse, mis perioodiliselt muutub ning alla mille ei või elatis ühele lapsele olla. 28.11.2013 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 166, so „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt on alates 01.01.2016 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 430 eurot. Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammäärast ja 2016. a moodustab see summa 215 eurot. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja nõue elatise suurendamiseks on esitatud seaduses sätestatud elatise miinimummääras, ei pea hageja oma vajaduste rahuldamise kulusid tõendama. Kostja on kohtule esitanud kirjaliku vastuse, mille kohaselt kostjal vastuväiteid elatise suurendamise nõudele ei ole. Kostja on nõus, et temalt mõistetakse hageja kasuks välja elatis summas 215 eurot.
lg 2 kohaselt võib korduvate kohustuste osas tehtud otsust muuta alates hagi esitamise ajast. Käesolevas tsiviilasjas on kohtule hagiavaldus esitatud 29.02.
Juhindudes
lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõutud elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu ning ka hagimaterjalidest ei nähtu, et hageja oleks menetluses kandnud muid kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille rahalise summa peaks kohus kindlaks määrama. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.