Obsah (6)

§ 477§ 331§ 173§ 172§ 175§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Merit Helm Määruse tegemise aeg ja koht 19. juuli 2016.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-7629 Tsiviilasi XXXXkaebus kohtutäitur Elin Vil

) § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt

§ 477

lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Nimetatud sätte lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

§ 477

lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.

1. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Käesolevas tsiviilasjas on XXXX13.05.2016.a esitanud kaebuse kohtutäitur Elin Vilippuse 02.05.2016.a otsusele täiteasjades nr 022/2015/7243 ja 022/2015/
2. Avaldaja on esitanud kohtule e-kirjavahetuse, mille kohaselt on avaldaja saanud kohtutäituri otsuse kätte 03.05.2016.a (tl 15). Kaebus on esitatud seega õigele kohtule ja on tähtaegne. 7.

§ 331

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohtu hinnangul ei põhjustanud kohtutäituri poolt hilinenult seisukoha esitamine menetluse lahendamise viibimist, mistõttu on põhjendatud võtta kohtutäituri 10.06.2016.a seisukoht käesoleva tsiviilasja juurde.

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ning kohtutäituri kirjaliku seisukohaga, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et esitatud avaldus rahuldamisele ei kuulu. 3
2. TMS § 100 lg 5 sätestab, et kordusenampakkumine toimub esimese enampakkumise jaoks ettenähtud korras. Kohtutäitur võib asjad alla hinnata, kuid mitte rohkem kui 25 protsenti eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes, küsides allahindamise kohta eelnevalt võlgniku ja sissenõudja seisukohta. Asju ei või alla hinnata rohkem kui 70 protsenti esimese enampakkumise alghinnast.
3. Avaldaja on seisukohal, et vara ümberhindamise läbiviimisel ei küsinud kohtutäitur vara allahindamise kohta eelnevalt võlgniku seisukohta, millega rikkus TMS § 100 lg 5 ja sellega ka kaebuse esitaja õigusi. TMS § 10 lg 1 kohaselt peab kohtutäitur võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid. Võlgnik võib avaldada täitmisteate kättesaamisel talle menetlusdokumentide edastamise viisi ja kontaktandmed, kuhu edastatud dokumendid loetakse kohtutäituri poolt kättetoimetatuks. Kohtutäitur võib kohustada võlgnikku täitmisteate või muu menetlusdokumendi isiklikul kättetoimetamisel teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed, mille abil on võimalik võlgnikule dokumente kätte toimetada. Kui võlgnik seda ei tee või kui edastatud andmed on ebaõiged, võib kohtutäitur ka need dokumendid, mis tuleb seaduse kohaselt kätte toimetada, edastada võlgnikule enda valitud viisil. TMS § 10 lg 4 sätestab, et teade või muu dokument, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama, kuid mis puudutab menetlusosalise õigusi, edastatakse menetlusosalisele kohtutäituri valitud viisil. Kohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, et käesolevas vaidluses on oluline eristada dokumente, mis tuleb kohtutäituri poolt menetlusosalistele isiklikult kätte toimetada, ja dokumente, mida võib edastada muul viisil ja sellega lugeda dokument kättetoimetatuks. Enampakkumise nurjunuks kuulutamise akt ja seisukoha küsimine vara ümber hindamiseks ei ole menetlusdokumendid, mis on menetlusosalistele vaja isiklikult kätte toimetada. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et XXXX on avaldanud isiklikult kohtutäiturile enda e-posti aadressi XXXX, millele on kohtutäitur edastanud täitemenetlusega seonduvad menetlusdokumendid. Võlgnik on seega avaldanud menetlusdokumentide edastamise viisi, kuhu kohtutäituri poolt edastatud dokumendid, mida ei pea menetlusosalisele isiklikult kätte toimetama, loetakse kättetoimetatuks tulenevalt TMS § 10 lg 1 ja lg 4 sätestatust. Kohtutoimiku materjalidest nähtuvalt on kohtutäitur 22.03.2016.a edastanud nimetatud e-posti aadressile enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti (tl 28), milles on palutud võlgniku arvamust vara ümberhindamise osas hiljemalt 29.03.2016.a. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kohtutäitur on kooskõlas TMS § 10 lg 1 ja § 100 lg 5 sätestatuga andnud võlgnikule võimaluse avaldada arvamust vara ümberhindamise osas ja võlgniku õiguste rikkumist selles osas ei esine.
4. Avaldaja on seisukohal, et määratud hind on ülemäära madal ning vara realiseerimisel nimetatud hinnaga tekitatakse kaebuse esitajale varaline kahju. Kohtutäitur on koostanud 07.04.2016.a ümberhindamise akti, mille kohaselt alandas kohtutäitur avaldaja omandis oleva kinnistu hinda 195 000 eurolt 165 000 eurole. Tulenevalt TMS § 100 lg 5 sätestatust, võib kohtutäitur kordusenampakkumisel müüdava vara alla hinnata, kuid mitte rohkem kui 25 protsenti eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes. Kuigi täitemenetluse seadustik ei sätesta kordusenampakkumise puhuks selgeid hinna alandamise põhimõtteid, tuleb asuda seisukohale, et kohtutäituri vastavasisuline otsustus on piiratud TMS § 100 lg-s 5 sätestatud allahindamise maksimaalmääraga. Vara hindamine madalama hinnaga kui hind, millega üritati vara müüa eelmisel enampakkumisel, ei riiva 4 kohtu hinnangul ebaproportsionaalselt võlgniku huve kui vara allahindamisel on lähtutud TMS § 100 lg-s 5 sätestatud piirmäärast. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kohtutäitur ei väljunud allahindamisel seadusega lubatud piiridest, on kohtutäitur toiminud vara ümberhindamisel õiguspäraselt.
5. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et kaebus põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu.
6. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. II Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
7. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.

§ 173

lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 15.

§ 172

lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Nimetatud sätte lg 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti.

§ 175

lg 31 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud ja notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses notari kantud õigusabikulusid ei hüvitata. 16. Tulenevalt

§ 175

lg-st 31 jäävad kohtutäitur Elin Vilippuse õigusabikulud käesolevas tsiviilasjas tema enda kanda. Kohus jätab kõik ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud tulenevalt

§ 172

lg-test 1 ning 10 avaldaja kanda, seal hulgas avaldaja poolt kantud riigilõivu avaldaja enda kanda. Sissenõudja ei ole tähtaegselt esitanud kohtule enda seisukohta, menetluskulude kindlaksmääramise avaldust ega menetluskulude nimekirja neid tõendavate dokumentidega. Menetluskulude kandmist ei nähtu ka asja toimikust. Eeltoodust tulenevalt järeldab kohus, et käesoleva kohtumenetluse raames ei ole sissenõudjal menetluskulusid tekkinud. Menetluskulude rahalist suurust ei ole võimalik kindlaks määrata ega menetluskulusid avaldajalt välja mõista. 17.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 5