← Eesti

2-15-19198/3

Obsah (5)§ 28§ 52§ 142§ 143§ 153

2-15-19198 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Määruse tegemise aeg ja koht 22. detsember 2015, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-15-19198 Tsiviilasi Kohtutäitu

) ei ole üheselt nõutud, et täitmisteade tuleb võlgnikule igal juhul isiklikult kätte toimetada ja seega võib kohtutäitur kasutada ka muid TsMS-s dokumentide kättetoimetamiseks antud võimalusi. Kuna täitmisteadet ei õnnestunud võlgnikule isiklikult üle anda, telefonile võlgnik enam ei vastanud, jättis kuller täitmisteate võlgniku elukoha ukse külge, millega luges täitmisteate võlgnikule kättetoimetatuks. Vabatahtliku täitmise tähtaeg möödus 10.12.2015. Võlgnik nõuet vabatahtlikult ei tasunud ning 11.12.2015 saadeti võlgnikule teade, et kinnisasja nr XXXX (XXXX) ülevaatamine kinnisasja arestimiseks toimub 17.12.2015 kell 09.00 kinnisasja asukohas. Antud teatele võlgnik ei reageerinud ning 17.12.2015 ei võimaldanud juurdepääsu varale, et arestimistoiminguid läbi viia, kinnisasja värav ja ehitise uks jäid kohtutäituri ees suletuks. Telefonile võlgnik ei vastanud. Võlgnik ei ole võimaldanud varale juurdepääsu, et kohtutäitur saaks kinnisasja arestimiseks vara üles kirjutada ning hinnata vara tegelikku väärtust vastavalt vara seisukorrale. Võlgnik helistas küll tagasi, kuid palus vaid analoogselt täitmisteate kättetoimetamisele, helistada järgmise nädala teisipäeval tagasi. Arvestades võlgniku eelnevat 2 2-15-19198 käitumist täitemenetluse läbiviimisel, puudub kohtutäituril alust eeldada, et tal õnnestub vara üle vaadatada muul viisil. Kui võlgnik oleks sisenemisega nõus või oleks muu võimalus kinnisasja ülevaatamiseks, puuduks kohtutäituril avalduse esitamiseks õiguskaitsevajadus. Kuna hüpoteegi täitmisel on tegemist asjaõigusliku realiseerimisnõudega, siis puuduvad kohtutäituril igasugused muud täiendavad võimalused nõude rahuldamiseks, kui hüpoteegiga koormatud kinnisasja realiseerimine ja seega tuleb vara müüa võimalikult efektiivselt. Varale juurdepääsu mittevõimaldamise läbi rikub aga võlgnik oma tegevusega ka sissenõudja õigust saada vara müügist võimalikult suurt tulemit, et sissenõutav summa rahuldada, kuna kohtutäitur on sunnitud vara hindama ilma vara väärtusest reaalset ettekujutust omamata. Mida madalam on vara hind, seda suuremad kohustused jäävad võlgnikul sissenõudja ees pärast kinnsasja reaalset müüki enampakkumisel. Vastavalt 01.10.2015 jõustunud

§-le 28 lg 21 võib kohus kohtumääruse teha ilma, et võlgnik oleks varem keelanud kohtutäituril tema valduses olevatesse ruumidesse ja maatükile siseneda või seal läbiotsimist teostada. Seejuures on seaduse seletuskirjas selgitatud, et nimetatud täpsustus on vajalik seetõttu, et tagada vara ülevaatamisel üllatusmoment ja välistada vara varjamine võlgniku poolt. Vaatamata sellele, et kohtutäitur on teinud kõik selleks, et võlgniku vara ülevaatamisest siiski informeerida, ei ole võlgnik varale juurdepääsu taganud. Täitemenetluse jätkamiseks on vajalik siseneda võlgniku eluruumi, et kohtutäituril oleks võimalik viia läbi arestimistoiming. Teisiti ei ole kohtutäituril võimalik kinnisasja päraldiste koosseisu, kinnisasja seisukorda ja hinda kindlaks määrata. Arestitud vara võimalikult täpne hindamine teenib muu hulgas ka võlgniku enda huve. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 3. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuetele ja ei esine avalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. 4. Kohus asub seisukohale, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 5. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Tulenevalt TsMS §-st 475 lg 2 lahendab kohus käesolevat avaldust hagita asjana.

§ 28

lg 1 kohaselt võib kohtutäitur võlgniku nõusolekul siseneda võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. Kui võlgnik nõusolekut ei anna, võib

§ 28

lg 2 järgi tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel. Eelnevalt nimetatud kohtumääruse võib teha, ilma et võlgnik oleks varem keelanud kohtutäituril tema valduses olevatesse ruumidesse ja maatükile siseneda või seal läbiotsimist teostada (

§ 28lg 21).

6. Riigikohus on leidnud, et

§ 28

lg 2 alusel võib kohus anda loa võlgniku ruumidesse siseneda ka juhul, kui see on vajalik selleks, et määrata kindlaks võlgnikule kuuluva kinnisasja hind (vt Riigikohtu 29.12.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-10, p 11). Samuti on Riigikohus leidnud, et

§ 28

lg 2 alusel võib kohus anda loa ka võlgniku ruumidest hindamise või müümise eesmärgil fotode tegemiseks (vt Riigikohtu 03.10.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-12, p 11). 7. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on täiteasja nr 022/2015/6774 võlgnik aadressil XXXX asuva kinnisasja (registriosa nr XXXX) omanik. Kohtutäituri avalduses esitatud asjaolude kohaselt on võlgnik oma tegevuse ning tegevusetusega takistanud täitemenetluse läbiviimist ning hoidnud kõrvale täitemenetlusest. Võlgnik ei ole võimaldanud varale juurdepääsu, et kohtutäitur saaks kinnisasja arestimiseks vara üles kirjutada ning hinnata vara 3 tegelikku väärtust vastavalt vara seisukorrale. Lähtudes

§ 52

lg-st 1, toimub täitemenetluses võlgniku varale sissenõude pööramine vara arestimise ja müümise kaudu. Sissenõudja nõue rahuldatakse vara müügist saadud raha arvel. Kinnisasja arestimiseks kirjutab kohtutäitur vastavalt

§ 142

lg-s 1 sätestatule üles nii kinnisasja kui selle päraldised ning muud esemed, millele ulatub hüpoteek, keelab nende käsutamise ja laseb kinnistusraamatusse kanda kinnistu käsutamise keelumärke.

§ 143

kohaselt peavad kinnisasja arestimisaktis olema muu hulgas märgitud kinnisasja päraldised ja olulised osad, samuti kinnisasja hind ning ehitiste mõõtmed, ruumide arv ja otstarve.

§ 153

lg 2 järgi avaldatakse kinnisasja enampakkumise kuulutus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Internetis vähemalt ühes enamlevinud kinnisvara müügipakkumiste portaalis. Kohtutäitur võib kuulutuse avaldada ka enampakkumise kohas levivas ajalehes. Sissenõudja või võlgniku soovil avaldab kohtutäitur kuulutuse sissenõudja või võlgniku kulul ka muus väljaandes. Kohtutäitur avaldab Interneti-kuulutuses ka fotod kinnisasjast. 8. Kohus leiab, et eeltoodud asjaoludel on põhjendatud käesoleva määrusega kohtutäiturile, tema abile ja nendega koosolevatele isikutele

§ 28lg 2 kohase loa andmine.

Varale juurdepääsu mittevõimaldamisega takistab võlgnik täituril kinnisasja arestimiseks vajalike toimingute teostamist. Täitemenetluse jätkamiseks on täituril vajalik siseneda võlgniku eluruumi. Teisiti ei ole kohtutäituril võimalik kinnisasja päraldiste koosseisu, kinnisasja seisukorda ja hinda kindlaks määrata. Kohus on seisukohal, et efektiivse ja võimalikult väikeste kuludega täitemenetluse läbiviimiseks peaks heauskselt käituv võlgnik täituriga vajalikul määral koostööd tegema. Käesoleval juhul aga nähtub täituri poolt esitatust, et võlgnik (kes eeldatavalt on ka ruumide otsene valdaja) ei ole võimaldanud kohtutäituril korduvatele pöördumistele vaatamata ruumidesse siseneda. Kohus märgib, et arestitud vara võimalikult täpne hindamine teenib muu hulgas võlgniku enda huve. Fotode avaldamine on samuti mh võlgniku huvides, sest võib kaasa tuua enampakkumisel osalejate arvu suurenemise ning seeläbi ka müügihinna tõusu (ja sellega võla vähenemise).

  1. Eeltoodud põhjendustel tuleb kohtutäituri avaldus rahuldada ning lubada kohtutäituril, tema abil ja nendega koosolevatel isikutel viibida võlgnikule kuuluval kinnisasjal aadressil XXXX (kinnistusraamatu registriosa nr XXXX) ja siseneda sellel asuvatesse ehitistesse ajavahemikul 23.12.2015 kuni 08.01.2016, et läbi viia kinnisasja arestimistoiming ning kindlaks määrata ja fotografeerida vara seisukord.
  2. TsMS § 478 lg 4 kohaselt hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti.
  3. Menetluskulud kannab TsMS § 172 lg 1 teise lause järgi võlgnik. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.