) sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. PankrS § 10 lg 1 sätestab, et võlausaldaja peab pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. PankrS § 10 lg 2 p 2 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamisel tugineda asjaolule, et võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks.
lg 2 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. Selle kohta tehtud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
lg 1 sätestab, et kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 07.06.2016 esitas avaldaja esindaja kohtule taotluse osaühing XXXX vastu esitatud pankrotiavaldusest loobumiseks, kuna võlgnikule kuuluvale korteriomandile aadressil Harju 2 2-16-7977 Maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, XXXXseatud hüpoteek summas 1 300 000 eurot on 27.05.2016 kustutatud, mistõttu arestib kohtutäitur nimetatud korteriomandi ja asub seda seejärel realiseerima. Eeltoodust tulenevalt on täitemenetluses võimalik maksuhalduri nõude rahuldamine ja avaldaja soovib loobuda võlgnik suhtes esitatud pankrotiavaldusest. Kohus ei ole avaldust menetlusse võtnud, mistõttu saab kohtu poolt teostatava toiminguna võimalikuks pidada avalduse menetlusse võtmisest keeldumist, mitte avaldusest loobumise vastuvõtmist
kohaselt.
lg 1 näeb ette, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks.
lg 2 p 2 alusel võib kohus keelduda avalduse menetlusse võtmisest, kui hagi (avaldus) ei ole esitatud hageja (avaldaja) seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus leiab, et kuna avaldajal puudub 07.06.2016 avalduse kohaselt huvi asja menetleda ja avaldaja ei ole käesoleva ajani kohtu osundatud avalduse puudusi kõrvaldanud, siis tuleb
S § 10 lg 2 jaTsMS § 371 lg 2 p 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest keelduda. Seoses asjaoluga, et kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest, tagastatakse see
Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses (
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt
lg 1 kannab võlausaldaja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (
/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.