1-14-10455/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. oktoober 2016.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-14-10455 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Ingrid Koddo juuresolekul Tõlk Olga Nõmmemees Prokurör Kristiina Erte (kirjalik arvamus) Kaitsja Irina Gromtsev Asja läbivaatamise kuupäev 26.10.2016 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Dmitri Tsvetajev´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Dmitri Tsvetajev, isikukood 38110162212, viibib Viru Vanglas Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Dmitri Tsvetajev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja, advokaat Irina Gromtsev taotlus Dmitri Tsvetajev´ile riigi õigusabi osutamise eest tasu 120 eurot. Välja mõista Dmitri Tsvetajev´ilt kriminaalmenetluse kulud 120 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Dmitri Tsvetajev´il tasuda kaitsjatasu 12 kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700044599 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 05.10.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Dmitri Tsvetajevi tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Dmitri Tsvetajev on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 22.12.2014 kohtuotsusega KarS § 424 järgi ja karistati KarS § 65 lg 2, § 68 lg 1 alusel 2 aasta 3 kuu 27 päeva vangistusega. Karistuse kandmise algus 24.11.2014 ja lõpp 23.03.
2. Kinnipidamisasutuses Dmitri Tsvetajevi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kehtivaid distsiplinaarkaristusi on
3. Vabanedes asub elama isa juurde aadressile xxx. Korter kuulub kinnipeetava isale. Kinnipeetaval on lõpetamata elektrimehaaniku eriala, on läbinud keevitaja ja elektriku kursused. On omandanud riigikeele A2 taseme. On varasemalt töötanud keevitajana. Enne vangistust ei töötanud, sissetulekuks oli xxx. Vangistuses on töötanud majandustöödel. Vabanemisel on garanteeritud töökoht xxx. isa on nõus poega materiaalselt toetama. Tasumata nõudeid 863,49 eurot. Lähedastest on tal isa ja õde, kellega suhted on head. Isik omas kriminaalkorras karistatud tuttavaid, kuid väidetavalt ei suhtle nendega. Vabaduses tarvitas alkoholi ja narkootikume. On korduvalt karistatud joobes juhtimise eest. Viimase katseaja kestel tuli registreerimisele joobeseisundis. Teadvustab enda probleemi ja soovib osaleda rehabilitatsiooniprogrammides. On läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kinnipeetav on karistatud 9 korda, vangistuses viibin teist korda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 58%. Vangla toetab Dmitri Tsvetajevi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt Dmitri Tsvetajev asub elama aadressile xxx. Korter kuulub tema isale, kes on nõus kinnipeetava sinna elama asumisega. Isa on nõus teda materiaalselt ja moraalselt toetama. Isikul on keskharidus, on õppinud elektrimehaanikuks, kuid eriala jäi omandamata.on töötanud erinevatel kohtade. Vabanemisel on garanteeritud töökoht xxx. Dmitri Tsvetajev on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Varasemad karistused ja käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset mõju avaldanud, vaid ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Rikkus talle katseajaks pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi. isikul on 5 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab, et ka range režiimiga järelevalve tingimustes ei suuda ta täielikult ettenähtud korrale alluda. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Dmitri Tsvetajev taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud Dmitri Tsvetajevi ja tema kaitsja arvamuse, leiab, et Dmitri Tsvetajevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. 2 Dmitri Tsvetajev kannab vanglakaristust joobes juhtimise eest, mis on liidetud narkokuriteo eest mõistetud karistusega. Karistusregistri andmetel on Dmitri Tsvetajev korduvalt karistatud nii reaalse kui ka tingimisi vangistusega ning ÜKT-ga joobes juhtimise, tulirelva omandamis, narkootilise aine käitlemise, varguse ja karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. Varasemad karistused ja käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset mõju avaldanud. See näitab Dmitri Tsvetajevi hoolimatut suhtumist ühiskonnareeglitesse. Vabanedes on kinnipeetaval olemas elukoht ja töökoht ning lähedaste toetus. Distsiplinaarkaristusi on
4. Positiivseks peab kohus seda, et isik on olnud vangistuses hõivatud majandustöödel ning omandanud riigikeele A2 tasemel, samuti läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kohus leiab, et kuna isik on juba korduvalt määratud kriminaalhooldusele, kuid ei ole suutnud oma käitumist muuta seaduskuulekamaks (süüdimõistetu ei täitnud katseaja nõudeid), ei ole seega varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldused süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Kohus hindab seda kui asjaolu, et vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ja vanglas olles ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Olenemata kindla elukoha olemasolust ja lähedaste toetusest, puudub kohtul veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isiku puhul esinesid samad asjaolud ka enne vangistusse sattumist, kuid sellegipoolest jätkas ta kuritegelikku eluviisi. See tähendab, et olenemata võimalustest elada stabiilset ja õiguskuulekat elu, ei ole isik sellest huvitatud. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas pole see tingimus täidetud, kuna isikul on 5 kehtivat 3 distsiplinaarkaristust. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Dmitri Tsvetajev vabastamata temale Viru Maakohtu 22.12.2014 otsusega mõistetud karistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Larissa Prokopenko /digitaalselt allkirjastatud/ 4