lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine pankrotihaldur on leidnud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi 600 752,74 euro ulatuses ning vara, millele saaks sissenõuet pöörata, sellise kohustuse täitmiseks puudub. Võlgniku vara arvestuslikuks suuruseks on 707,35 eurot, millest 303,47 on rahalised vahendid ning ülejäänu väärtpaberite kujul olev vara. Võlgniku osalus ettevõttes PÄIKESEKÜTE OÜ ei ole käsitletav likviidse varana, sest ettevõte on asutatud ilma sissemakseta ning tegemist pole aktiivset majandustegevust teostava ettevõttega. Võlgnikul puudub teadaolev sissetulek. Kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Eeltoodust tulenevalt esineb alus pankroti väljakuulutamiseks. Määruskaebus 5. Võlgnik palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. 6. Vaidlustatud kohtumääruses ei ole maakohus võlgniku vastuväiteid analüüsinud ega arvestanud.
lg 1 sätestab, et kohus, kellele võlausaldaja on esitanud pankrotiavalduse, korraldab pankrotiavalduse kättetoimetamise võlgnikule. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et pankrotiavalduse kättetoimetamise teates tuleb märkida, et võlgnik võib võlausaldaja pankrotiavalduse kohta kuni eelistungini esitada vastuväite. Maakohus ei toimetanud võlgnikule kätte pankrotiavalduse menetlusse võtmise määrust ega ka kohtukutset 15.06.2016 toimunud korraldavale kohtuistungile. Ka väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldati üksnes ajutise halduri määramise info. Võlgnik sai pankrotiavalduse esitamisest teada pankrotihalduri telefonikõnest 19.07.2016. Seetõttu ei saanud võlgnik esitada omapoolseid vastuväiteid avaldaja nõudele enne ajutise halduri 2
Võlausaldaja ei ole esitanud võlgnikule kirjalikku pankrotihoiatust. Võlausaldaja väidab, et on saatnud pankrotihoiatuse aadressidele XXX ja YYY. Võlgnik ei ole OÜ Päikeseküte ega ka Mamako Group OÜ-ga seotud juba mitmeid aastaid. Kuivõrd MM ei ole majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik, siis ei saa asuda seisukohale, et väidetava e-kirja teele saatmisega oleks selle kättesaamise risk läinud üle võlgnikule ning et seeläbi oleks võimalik lugeda kiri kättesaaduks. Võlausaldaja on väidetavalt esitanud pankrotihoiatuse võlgnikule 03.05.
Võlausaldaja on segi ajanud laenulepingust tuleneda võivad nõudeõigused laenuandja jaoks ning regressinõude sissenõutavaks muutumisega tekkiva nõudeõiguse. Credit One OÜ ei ole võlausaldaja õiguseellane laenusuhtes, nagu võlausaldaja ebaõigesti märgib ja arvab. Võlausaldaja väidetav nõue tuleneb sellest, et võlausaldaja kui kinnistu omanik tagas võlgniku laenu Credit One OÜ (eelnev võlausaldaja Nordea Pank AS) ees ning kuna võlgnik ei tasunud, siis võlausaldaja pidi kolmanda isikuna tasuma võlgnevuse. Võlgnik ei ole kunagi palunud ega nõudnud võlausaldajalt laenuvõlgnevuse tasumist. Võlausaldaja on omandanud täitemenetluses võlgniku kinnistu, millel oli hüpoteek, mis tagas Nordea Pank AS ees võlgniku laenulepingute täitmist. Täitemenetluses müüs kohtutäitur kinnistu koos hüpoteegiga ja informeeris ostjat, et kinnistu omandajale läheb üle ka kohustus Nordea Pank AS ees. Seetõttu müüdi kinnistu ka oluliselt alla turuhinna. Võlausaldajale sobisid tingimused, mille kohaselt ta omandab kinnistu odavalt ning võtab üle ka kohustuse, mille suurus on maksimaalselt piiratud hüpoteegi summaga. Seega toimus sisuliselt kohustusega ühinemine võlausaldaja poolt (VÕS § 178 lg 1 ja 4). Kohustusega ühinemise tagajärjel muutub kohustusega ühinenud isik võlgnikuks, kes vastutab võlausaldaja ees kohustuse täitmise eest solidaarselt senise võlgnikuga. Käesoleval juhul ei ole tegemist kohustusega ühinemisega võlausaldaja nõude tagamise eesmärgil. Nõue oli tagatud juba eelnevalt sama kinnistu hüpoteegiga, mille võlgnik ise oli seadnud. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et VÕS § 178 lg-s 4 märgitud eeldus on täidetud juhul, kui kolmanda isiku soov vastustada solidaarselt võlgnikuga viimase kohustuse täitmise eest on kantud üksnes võlausaldajale lisatagatise andmise motiivist ning kohustusega ühineda soovival isikul puudub isiklik (õiguslik või majanduslik) huvi kohustuse täitmise vastu. Võlausaldajal oli kohustusega ühinemisel otsene majanduslik huvi – võlausaldaja soov oli saada ülisoodsatel tingimustel kinnistu omanikuks ja kuivõrd kohustus panga ees oli üks osa müügi 3
lg 2 sätestab, et olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lõikes 3 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise alus.
lg 3 p 1 sätestab, et kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Võlausaldajal puudub nõue võlgniku vastu ning lisaks sellele ei ole täidetud ka pankrotiavalduse esitamise formaalsed alused. Seega ei oma käesoleval juhul ka tähtsust võlgniku majanduslik olukord, kuivõrd esineb alus pankroti välja kuulutamata jätmiseks. Menetluse edasine käik
Sama paragrahvi teise lõike järgi jätab kohus olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest pankroti välja kuulutamata, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lõikes 3 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise alus. Ajutise halduri nimetamata jätmise üks aluseid on
lg 3 p 1, mille järgi kohus jätab ajutise halduri määramata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Kuna võlgnik esitas pankrotiavalduse läbivaatamisel 22.08.2016 vastuväite nõude selguse kohta, pidi maakohus nõude selgust kontrollima ja selle tegemata jätmisega rikkus maakohus menetlusõiguse normi (
Ringkonnakohus kõrvaldab selle rikkumise ja hindab ise võlausaldaja nõude selgust. Ringkonnakohus leiab, et pankrotiavalduses esitatud asjaoludel on alust hinnata nõue selgeks
Võlausaldaja nõude alusena on esitatud asjaolu, et võlausaldaja tasus võlgniku võla teisele võlausaldajale eesmärgil, et vältida võlausaldaja kinnistul lasuva ja võlgniku kohustust tagava hüpoteegi realiseerimist. AÕS § 349 lg 3 järgi kui võla on tasunud hüpoteegiga 4
lg 2 esimese lause järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 järgi kohus, kellele võlausaldaja on esitanud pankrotiavalduse, korraldab pankrotiavalduse kättetoimetamise võlgnikule, kusjuures sama paragrahvi lõike 2 järgi pankrotiavalduse kättetoimetamise teates tuleb märkida, et võlgnik võib võlausaldaja pankrotiavalduse kohta kuni eelistungini esitada vastuväite.
lg 3 järgi kohus võib lugeda menetlusdokumendi kätte toimetatuks viie päeva möödumisel postitamisest saaja aadressil, isegi kui saadetis tagastatakse. Kohus võib määrata dokumendi kätte toimetatuks lugemiseks pikema tähtaja. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et maakohus saatis võlgnikule pankrotiavalduse ja muud menetlusdokumendid, sealhulgas kirja vastuväidete esitamiseks tähtaja andmiseks, posti teel lihtkirjaga ja tähitud kirjaga 08.06.2016 võlgniku elukoha aadressil Rohuneeme tee 113-3, Rohuneeme küla, Viimsi vald, Harjumaa (tl 95), kusjuures tähitult saadetud kiri tagastati kohtule (tl 89). Kuna kohus oli saatnud võlgniku aadressil posti teel pankrotiavalduse ja määranud vastuväidete esitamise tähtaja, siis oli maakohtul alust lugeda võlgniku vastuväidet pankrotivaldusele pankrotihoiatuse mittekättetoimetamisest tähtaegselt mitte esitatuks põhjusel, et võlgnik ei esitanud kuni eelistungini vastuväiteid pankrotiavaldusele (
Võlgnik ei ole ka väitnud, et aadress, millele kohus pankrotiavalduse võlgnikule saatis, ei ole tema elu- või viibimiskohaks. Ringkonnakohus märgib, et osaliselt on põhjendatud määruskaebuse esitaja väide, et maakohtu määrusest ei selgu, millistel alustel on kohus lugenud menetlusdokumendi määruskaebuse esitajale kättetoimetatuks. Maakohus määruses ei ole tõepoolest viidet vastavale alusele, kuid ainuüksi
lg 3 viitamata jätmine ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus leiab, et kuigi
lg 3 näol on tegemist kättetoimetamise fiktsiooniga, mitte menetlusdokumendi tegeliku üleandmisega, on see kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega ja õigustatud arvestades pankrotimenetluse kiireloomulisust ja viivituseta kulgemise tagamise vajadust. 15. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud ka määruskaebuse esitaja väited, et ta sai pankrotiavalduse esitamisest, sh ajutise halduri määramisest, teada esmakordselt halduri 19.07.2016 telefonikõnest. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.