← Eesti

2-16-115091/7

Obsah (9)§ 428§ 430§ 432§ 173§ 168§ 150§ 145§ 661§ 467

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Määruse tegemise aeg 16. november 2016. a, Võru tn 12, Põlva ja koht Tsiviilasja number 2-16-115091 Tsiviilasi Eesti Vabariigi (Pärnumaa Kutseharid

§-de 466 lg 3 ning 661 lg 4 alusel jõustumine Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada ning määrus jõustub selle kättetoimetamisest pooltele. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja määruse põhjendused Kohtu menetluses on Eesti Vabariigi (Pärnumaa Kutsehariduskeskuse kaudu) hagi Punane Süda OÜ vastu võlgnevuse ja viivise nõudes. Pooled on esitanud kohtule kompromissilepingu, milles on kokku lepitud vaidlusküsimuse lahendamine kompromissiga. Pooled taotlevad kohtult kompromissilepingu kinnitamist ning tsiviilasjas nr 2-16115091 menetluse lõpetamist.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Osundatud paragrahvi 2. lõike kohaselt esitavad pooled kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Tulenevalt

§ 430

lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et tsiviilasjas nr 2-16-115091 esitatud kompromiss ei sisalda tingimusi, mis välistaks selle kinnitamise

§ 430lg 3 alusel, ning kohus kinnitab kompromissi.

Seoses kompromissi kinnitamisega kuulub menetlus tsiviilasjas lõpetamisele. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja

§ 432

kohaselt uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on kinnitanud, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamisega seonduvatest õiguslikest tagajärgedest.

§ 430

lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Tulenevalt

§ 173

lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt

§ 168

lg 3 kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesolevas asjas on kompromissilepingus kokku lepitud, et kostja tasub hageja õigusabikulude katteks 100 eurot. Vastavalt

§ 150

lg 2 p 1 ja lg 4 tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus, pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Käesolevas asjas on Eesti Vabariik menetlusosalisena

§ 145

alusel olnud riigilõivu tasumisest vabastatud ning asjas puudub tagastamisele kuuluv riigilõiv.

§ 661

lg 2 järgi on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromissilepingus kokku leppinud, et loobuvad käesoleva määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest.

§ 467lg 5 kohaselt kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.