1-16-4045/15

(5)Eluviisitreeningul ja Viha juhtimisel. Vabanemise korral soovib elama asuda aadressile xxx Tegemist on ühetoalise korteriga, mille omanikuks on kinnipeetava ema. Viimane on andnud nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks nimetatud aadressil. Süüdimõistetu on lõpetanud põhikooli xxx ning seejärel õppinud xxx keevitaja erialal, kuid jättis kooli pooleli. 2013 lõpetas puidupingitöölise eriala. Töökogemus on minimaalne. Enne vangistust töötas xxx ning varem mõnda aega tislerina. Alates augustist 2013 on arvel töötukassas, omab xxx ulatuses. Enne kinnipidamist oli sissetulekuks xxx, materiaalselt toetas teda ka ema. TÄITISE andmetel on Maksim Kortšaginil tasumata haginõudeid 5010,05 eurot. Telefoni vestluse käigus on kinnipeetava ema vend lubanud Maksim Kortšagini vabanemise korral tööle võtta ettevõttesse xxx lihttöölise ametikohale. Garantiikirja töökoha olemasolu kohta esitatud ei ole. Isiku lähedasteks on ema ja õde, kellega on head suhted ning kellega kinnipeetav suhtleb telefoni ja kirja teel. Ema on nõus poega vabanemise korral moraalselt toetama. Abikaasaga ei suhtle, kuid tütrega on suhted head. Maksim Kortšaginil on Viru Vangla diagnoosinud narkosõltuvuse. Kuriteod on isik toime pannud materiaalse kasu saamise eesmärgil ja need viitavad riskivale ning hoolimatule elustiilile. Mittevägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus 2 aasta jooksul on 30%, vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus 2 aasta jooksul on 24%. Arvestades uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoreid, Viru Vangla ei toeta isiku ennetähtaegset vanglast vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on Maksim Kortšagini lähedaseks tema ema, kellega suhtleb telefoni ja kirja teel. Ema on nõus kinnipeetavat vabanemise korral moraalselt toetama. Elukohaks on süüdimõistetul ühetoaline korter aadressil xxx, mille omanikuks on tema ema. Kommunaalteenuste eest võlgnevused puuduvad, elamistingimused korteris on rahuldavad. Ema on allkirjastanud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks nimetatud aadressil. Telefonivestluses kinnitas kinnipeetava ema vend, et Maksim Kortšagin võetakse vabanemise korral nende ettevõttesse tööle lihttöölisena. Kinnipeetav ei ole varem nende juures töötanud. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et nõustub Viru Vangla poolt 15.08.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega sh hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele, ega toeta samuti nagu vangla Maksim Kortšagini ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Maksim Kortšagini isikut ja varasemat elukäiku iseloomustab see, et teda on kolmel korral kriminaalkorras karistatud. Vanglas kannab ta karistust teist korda. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Varasemad karistused ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema ennetähtaegse vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Enne vangistust oli Maksim Kortšaginil probleeme narkootiliste ainete tarbimisega (diagnoositud sõltuvus), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Eelmainitud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu mittevägivaldse ja vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus 2 aasta jooksul vastavalt 30 % (kõrge risk ) ja 24 % (kõrge risk). Seega on Maksim Kortšagini puhul olemas arvestatav uute kuritegude toimepanemise tõenäosus. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on ta kõrgohtlik konkreetsele täiskasvatanule ja ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) . Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. Maksim Kortšaginil distsiplinaarkaristusi ei ole. Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendus isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Maksim Kortšagini edaspidised võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid (mh vägivadsust) ega anna alust süüdimõistetu ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Tulenevalt toimepandud kuritegude tehioludest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. See devalveeriks ennetähtaegse vabastamise põhimõtet. 2

(5)Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke veenvaid asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust prokuratuur ei toeta Maksim Kortšagini tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maksim Kortšagin selgitas, et ta oli ka varasemalt enne tähtaega vabastatud ja katseaeg oli läbituyd edukalt. Enam ei hakka ta uusi kuritegusid toime panema. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Maksim Kortšagin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetul on põhiharidus, mille omandas xx. Seejärel õppis xxx keevitaja eriala, kuid jättis õpingud pooleli, 2013 on lõpetanud puidupingitöölise eriala. Töökogemus on minimaalne. Enne vangistust töötas xxx, alates augustist 2013 on töötukassas arvel. Omab xxx ulatuses. Viru Vanglas soovib osaleda majandustöödel. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetu on kriminaalkorras karistatud ja kehtivaid kriminaalkaristusi kokku on

1. Vanglakaristust kannab teist korda. Varem on teda karistatud kehalise väärkohtlemise eest, narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest grupis ja isiku poolt, kes on varem toime pannud KarS
2. peatüki
3. jaos sätestatud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, ebaseadusliku sissevõi väljaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas, lõhkeseadeldise ja selle olulise osa ebaseadusliku käitlemise eest, tulirelva ja selle olulise osa ja laskemoona ebasedusliku käitlemise eest, tulirelva helisummuti, laser- ja öösihiku ebaseadusliku käitlemise eest, lõhkeaine ebasedusliku käitlemise eest. Kuritegude muster on muutunud raskemaks, isik paneb jätkuvalt toime vägivaldseid kuritegusid. Käesoleval hetkel on Maksim Kortšagin süüdi mõistetud selles, et: - tema isikuna, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, lõi korduvalt kannatanut rusikatega keha piirkonda, põhjustades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu; -samuti tema vahetult peale seda, kui ta oli korduvalt kannatanut rusikatega keha piirkonda löönud, võttis enda põue taskust välja püstoli või revolvri taolise eseme, asetas selle vastu kannatanu pead ning ähvardas kannatanut tapmisega; -samuti tema ähvardas kannatanut telefoni teel vestluse käigus tervisekahjustuse ja invaliidsuse tekitamisega; -samuti tema isikuna, kes on varem toime pannud tulirelva ja selle oluliste osade ebaseadusliku käitlemise, omandas ebaseaduslikult tulirelvade hulka kuuluva laskekõlbliku püstoli Parabellum p.08 kaliiber 9x19mm nr.6863/7890/04 ning tulirelvade hulka kuuluva laskekõlbmatu revolvri Smith&Wesson № 3 Russian kaliiber 44 Russian nr 34893/36033, mille lööknõel oli mehaanilisel viisil kukelt eemaldatud. Revolver Smith&Wesson koosnes muuhulgas tulirelva oluliste osade hulka kuuluvast relvarauast ning trumlist. Omandatud tulirelva ja selle olulisi osasid hoidis Maksim Kortšagin enda elukohas xxx aadressil xxx asuvas korteris kuni need sealt 19.11.2015 teostatud läbiotsimisel leiti ja ära võeti. 3

(5)Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kuid sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. Kohtu arvates ei ole usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma. Samas tuleb positiivseks lugeda, et süüdimõistetu soovib vangistuses osaleda tööhõives majandustöödel, osaleda riigikeele õppes ning läbida sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja Viha juhtimine. Süüdimõistetul on elamisloakaart, mis kehtib kuni 15.09.2019. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib Maksim Kortšagin elama asuda aadressile xxx. Tegemist on 1-toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava emale. Viimane on andnud nõusoleku isiku elama asumiseks ja elektroonilise valveseadme paigutamiseks nimetatud aadressile. Ennetähtaegse vabanemise korral on lubanud ema vend süüdimõistetu tööle võtta ettevõttesse xxx. Garantiikirja selle kohta pole kohtutoimikusse esitatud. Isiku lähedasteks on ema, õde ja tütar. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et ema on nõus kinnipeetavat vabanemise korral moraalselt toetama. Vähetähtis pole ka see, et süüdimõistetul on olemas vabanemisjärgne elukoht, mida tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Samas, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuritegu ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul Maksim Kortšagini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Vastupidiselt – kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Kohus märgib, et Maksim Kortšaginit on korduvalt karistatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise eest, samuti on teda varasemalt karistatud nartkootilise aine käitlemise eest, millest järeldub, et isik on ohtlik ühiskonnale. Vähetähtis pole asjaolu, et kinnipeetaval on TÄITISE andmetel tasumata võlanõudeid summas 5010,05 eurot. Kohus hindab nimetatud asjaolusid kui uue kuriteo toimepanemise riske. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus küll täidetud (isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused), kuid sellest ei piisa. Isikut ei saa vabastada vaid tema vangistusaegsele normikuulekale käitumisele. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Väheoluline ei ole aspekt, et vangla iseloomustuse kohaselt on isikul narkosõltuvus. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe põhjuseid, miks selline isik tuleks vabastada enne tähtaega. Lisaks leiab kohus, et varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 19.02.2018, ärakandmiseni on veel peaaegu 1,5 aastat, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives. 4

(5)Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutusi (soov osaleda sotsiaalprogrammides Eluviisitreening ja Viha juhtimine, soov osaleda riigikeele õppes ning olla hõivatud majandustöödel, lähedaste toetus, kindel elukoht) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Maksim Kortšagini temale Viru Maakohtu 23.05.2016 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 5