) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning
Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on hageja isa, kes elab hagejast lahus. Hageja elatise nõuet tõendab sünnitunnistus (lk 4) ja kanne rahvastikuregistris (lk 6), millest nähtub, et kostja on hageja isa ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis miinimumsummas alates 01.05.2015 kuni hageja täisealiseks saamiseni, kuna kostja ei ole oma ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja vaidleb esitatud hagiavaldusele vastu. Kostja toob välja, et on võimalusel hagejat aidanud ja osutab ka edaspidi hagejale tähelepanu ja materiaalset toetust. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-33-11 p-s 18 väljendanud seisukohta, et TsMS § 369 järgi võib nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Aluse selliseks eelduseks annab ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Riigikohus on varem leidnud, et lapse ülalpidamise kohustuse rikkumine võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-57,04, p-d 9 ja 10, lahend nr 3-2-1-108-07, p 11, lahend nr 3-2-1-37-11, p 14). Seega tuleb kohtul hagi rahuldamise eeldusena tuvastada, kas kostja on rikkunud lapse ülalpidamise kohustust hagiavalduse esitamisele eelnenud perioodil. 6. Järgnevalt analüüsib kohus, kas kostja on rikkunud hageja ülalpidamiskohustust hagiavaldusele eelnenud perioodil. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodiliste maksmisega (
Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises (
Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (
Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (
Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (
3 2-16-4522 Kostja vastusest nähtuvalt on kostja hagejat võimalusel rahaliselt toetanud. Kohus selgitas kostjale tema tõendamiskoormist 13.04.2016 kirjas (lk 16). Kohus juhtis kirjas kostja tähelepanu sellele, et kui kostja väidab, et on lapse ülalpidamise kohustust täitnud, tuleb kostjal esitada tõendid oma väite kinnitamiseks. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et on hagejale ülalpidamist andnud. Kohus asub seisukohale, et kostja on hageja ülalpidamiskohustust rikkunud. Eeltoodust tulenevalt on täidetud TsMS § 369 järgne eeldus hagiavalduse rahuldamiseks. 7.
lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 28.11.2013 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 166, so „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt on alates 01.01.2016 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 430 eurot. Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammäärast ja 2016. a moodustab see summa 215 eurot. Riigikohtu praktika kohaselt on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus
Selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada, kuid lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad suuremad kulud tuleb tõendada (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-21-15, p 14; lahend nr 3-2-1-78-13, p 15; lahend nr 3-2-1-120-14, p 14). Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja nõue elatise saamiseks on esitatud seaduses sätestatud elatise miinimummääras, ei pea hageja oma vajaduste rahuldamise kulusid tõendama. Kohus on lahendi p-s 6 asunud seisukohale, et kostja on rikkunud lapse ülalpidamise kohustust ja hagejal on õigus nõuda kostjalt elatise väljamõistmist seaduses sätestatud määras. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista igakuine elatis miinimumsummas 215 eurot (½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) hageja kasuks tema ülalpidamiseks alates kohtule hagiavalduse esitamisest 21.03.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. 8. Hageja palub kostjalt elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 01.05.2015 summas 2 205 eurot.
järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 28.11.2013 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 166, so „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt on alates 01.01.2015 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 390 eurot. Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammäärast ja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.