KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 01.11.2016, Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 13.10.2016 koht Kohtuasja number 1-16-1448 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Svetlana Tarasova Kohtuasi Viru Vangla materjalid Kirill Ptitsõni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Kirill Ptitsõn, isikukood 39512193719, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 16.11.2015 ja lõpp 16.01.2017 RESOLUTSIOON Jätta KIRILL PTITSÕN vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Kirill Ptitsõnile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 22.08.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Kirill Ptitsõni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 04.03.2016 otsusega tunnistati Kirill Ptitsõn süüdi KarS § 404 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liitis kohus mõistetud karistusele üksikkaristustest raskeima suurendamise teel Viru Maakohtu 05.01.2016 otsusega mõistetud karistuse, s.o 8 kuud vangistuse ning mõistis Kirill Ptitsõnile liitkaristuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 16.11.2015. 1 Kirill Ptitsõni on kriminaalkorras karistatud 4-l korral ning reaalset vangistust kannab esimest korda. Kuriteod on eriliigilised. Esimene kuritegu on seotud narkootikumidega ning teine kuritegu on seotud asja omavolilise kasutamisega ja mootorsõiduki ärandamisega. Kinnipeetav on läbinud järgmised taasühiskonnastavad tegevused vangistuse ajal: läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening Õigusrikkujatele“, töötas majandustöödel, läbis vestluse suhtlusringkonna mõjust isiku käitumisele ja elule, osales tööotsingu- ja sotsiaalsete oskuste koolitusel, läbis vestluse probleemide lahendamise viisidest ning vestluse isiku käitumise mõjust teiste inimeste elule ning läbis „Sotsiaalsete oskuste arendamise treeningu“. Kinnipeetaval on erinevaid distsiplinaarrikkumisi
(6)– ametniku korraldustele mitteallumine (08.06.2016, 09.06.2016, 19.04.2016), võõras kambris viibimine, tööst keeldumine ja suletud kambris viibiva kinnipeetavaga suhtlemine. Isik asuks vabanemisjärgselt elama koos ema ja vanaemaga aadressil xxxx ning ema on oma nõusoleku andnud, et kinnipeetav saaks sellele aadressile elama asuda. Enne vangistust tegeles kinnipeetav juhutööde tegemisega. Isik töötas ametlikult kokana xxxx. Materiaalselt toetavad isikut ema ja vanaema. Eelnevad kuriteod pani isik toime materiaalse kasu saamise eesmärgil. Tasumata võlanõudeid on isikul Viru Vangla andmetel 1365.22 eurot. Kinnipeetav on motiveeritud oma võlgnevusi kustutama. Vabanemisel töökoht puudub, kuid soov töötada on. Isiku lähivõrgustikku kuuluvad isiku ema, vanaema ja isa. Kinnipeetava sõnul ta vabaduses kriminaalse taustaga sõpradega enam ei suhtle. Kinnipeetav on motiveeritud alkoholi tarvitamisest hoiduma. Karistusregistri andmetel on isik rikkunud 4 korda alkoholiseaduse §-i
- Isiku sõnul tarvitab ta alkoholi puhke- ja pidupäevadel. Samuti on isik viimase aasta jooksul suitsetanud kanepit, kuid teiste narkootikumide tarvitamist/proovimist eitab. Esimene kuritegu on seotud narkootikumidega. Karistusregistri andmetel on isik rikkunud 4 korda NPALS § 15 lg-t
- Narkootikumide sõltuvust ei ole diagnoositud. Kinnipeetava väitel ei soovi ta rohkem narkootikume tarvitada. Andmed vägivalla kasutamise kohta puuduvad. Vabaduses kasutas isik probleemide lahendamiseks seadusvastaseid viise. Vanglas oleku ajal on isik toime pannud süütamise, seades sellega ohtu ka teiste isikute elu ja tervise. 07.05.2016 pani toime vanglas uue süütamise, mille kohta on algatatud kriminaalmenetlus. Kinnipeetav ei mõtle oma tegude tagajärgedele ning tunnistab, et on õigusrikkumisi toime pannud impulsiivselt. Vabanedes on ta motiveeritud oma käitumist muutma, kuid hetkel seda teinud ei ole. Kinnipeetav teeb ametiisikutega koostööd vaid omakasu eesmärgil. Isik rikkus kriminaalhooldusel olles ÜKT täitmise tingimusi, mistõttu ta paigutati vanglasse. Isikut on eelnevalt karistatud ka narkootikumide vahendamise eest. Ta teadvustab, et igaühel on oma õigused ja kohustused, kuid tegutseb ikka vastavalt oma vajadustele. Kinnipeetava oht seisneb materiaalse kahju tekitamises ning võib sellega seoses panna ohtu ka teiste isikute elu ja tervise. Ühtlasi kujutab isik ohtu kahju tekitamisega rahva tervisele seoses narkootilise ainete käitlemisega. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 48 %. Eeltoodust lähtuvalt toetab vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. .Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Kirill Ptitsõnit tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata isikule katseaeg ja kriminaalhooldus pikkusega 6 kuud. 2 Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas kohustada isikut täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4, 7 ja 8 sätestatud lisakohustusi. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse arutamisest. Prokurör ei toeta Kirill Ptitsõni ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Prokuratuuril ei ole Viru Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustusele midagi sisuliselt lisada. Väärib märkimist, et käesoleval ajal on vangistatu suhtes pooleli kriminaalasi nr 1-168310, mille raames on kinnipeetavale esitatud süüdistus KarS § 404 lg 1 järgi selles, et tema 07.05.2016 kella 19.05 ajal Jõhvis Ülesõidu 1 asuvas Viru Vanglas R-hoones R4 osakonnas kambris R406 süütas põlema vangla poolt talle vanglas viibimise ajaks väljastatud vatiinist teki maksumusega 12.11 eurot, seades süütamisega ohtu teiste hoones viibivate isikute elu ja tervise. Eelnevalt nimetatud kriminaalasi on määratud kuulamisele 14.11.
- Juhul kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetav vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, nõustub prokuratuur Viru Vangla iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ning katseaja ja käitumiskontrolli kestuse kohta. Maakohtu istung 13.10.2016 toimunud videokohtuistungil avaldas kinnipeetav, et ta üritab edaspidi vältida konflikte töötajate ja valvuritega ning lubab ennast parandada. Ta tunnistas, et pani toime kuriteo vanglas, kuid põhjendas kuriteo toimepanemist asjaoluga, et tal olid probleemid. Nüüd ta leiab, et tegelikult oleks saanud ta oma probleeme lahendada muul viisil. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et süüdimõistetu Kirill Ptitsõn ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetav on vangistuse ajal läbinud erinevaid taasühiskonnastavaid tegevusi ning et tal on olemas vabanemisjärgne elukoht. Samas puudub isikul garanteeritud töökoht, mis võib raskendada tema toimetulekut vabanemisjärgselt. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud kokku 4-l korral, vangistuses viibib ta esimest korda. Ühtlasi on kinnipeetava suhtes 07.05.2016 algatatud kriminaalmenetlus KarS § 404 lg 1 tunnustel. Kohtu hinnangul peegeldab korduv kriminaalkorras karistatus, et isik ei ole teinud varasematest karistustest vajalikke järeldusi ning omab negatiivset suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse. 3 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr 3-1-1-91-06 kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on 6 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all, alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Samuti on kinnipeetav kriminaalhooldusel olles rikkunud ÜKT täitmise tingimusi. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks järgneva kahe aasta jooksul on 48%, mis on kohtu hinnangul kõrge risk. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Kirill Ptitsõni puhul selliseid erandlikke asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Kirill Ptitsõni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 4