Obsah (5)

§ 184§ 73§ 68§ 832§ 83

1-16-9427 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. novembril 2016 Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-16-9427 (16230101424) Kohtunik Lii

§ 184

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Grete Vahtra Süüdistatav Kaitsja Kren-Kasper Kotka – isikukood 39508160254, elukoht XXXX, Eesti Vabariigi kodakondsus, keskharidus, emakeel eesti keel, üliõpilane XXXX (II kursus), tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld, kriminaalkorras varem karistamata, väärteokorras eelnevalt karistatud Mart Missik (kokkuleppel) RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Kren-Kasper Kotka

§ 184

lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 2 aastat 6 kuud.

§ 73

sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui Kren-Kasper Kotka ei pane 3-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel kinnipidamise aeg 29.04.2016 – 30.04.2016.a., s.o 2 päeva karistusaja hulka. Kren-Kasper Kotka suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Kren-Kasper Kotkalt KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1075 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu 1092 eurot riigituludesse. Kohustada Kren-Kasper Kotkat tasuma väljamõistetud sundraha ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 180.58 eurot. Sundraha ja ekspertiisikulu tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Nordea pangas. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleist või etoimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Kren-Kasper Kotka, kriminaalasi 116-9427, menetluskulud ja sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda IT-abi poole telefoninumbril 663 6464 (e-postiaadress: itabi@just.ee).

§ 832

lg 1 alusel konfiskeerida riigi tuludesse Kren-Kasper Kotkalt: - sularaha summas 6995 eurot (kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole Rahandusministeeriumi kontole EE701700017001577198); - pihuarvuti Iphone 6S, imei-koodiga XXXX (asub PPA asitõendite hoidlas asukohaga Tallinn, Rahumäe tee 6). Asitõendid: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada; - soonkinnisega kilekotid, plastkarp, soonkinnisega kilekottide tükid, vaakumpakend, vaakumpakenditükid, digikaal (asuvad PPA asitõendite hoidlas asukohaga Tallinn, Rahumäe tee 6) konfiskeerida ja hävitada. - CD-plaat ja DVD-plaat, mis asuvad pakituna kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde; - kõnekaart abonentnumbriga XXXX (asub PPA asitõendite hoidlas asukohaga Tallinn, Rahumäe tee 6) konfiskeerida ja hävitada; Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
3. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Esitatud süüdistus Kren-Kasper Kotkat süüdistatakse selles, et tema omandas eeluurimisel tuvastamata ajast kuni 29.04.2016.a tuvastamata kohas ja tuvastamata isikult suures koguses (s.o narkootilise aine kogus, milline on mõeldud narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt 10 inimesele), erinevaid narkootilisi aineid ja nimelt: 19,52 grammi kokaiinhüdrokloriidi, milles 10,71 grammi puhast kokaiini, 266,88 grammi metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi sisaldavaid tablette, milles 38,53 grammi metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) ja 23,6 grammi marihuaanat tetrahüdrokannabinooli sisaldusega vahemikus 20% kuni 28%. Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisi aineid kokaiini sisaldavat pulbrit, metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) sisaldavaid tablette ja marihuaanat hoidis, kaalus ja pakendas ta doosideks oma elukohas aadressil Tallinn, Haabersti Tiskre tee 26, vedas oma kasutuses olnud sõiduautos BMW, registreerimisnumbriga XXXX kuni 29.04.2016.a ning andis ebaseaduslikult edasi XXXX, XXXXning teistele eeluurimisel tuvastamata isikutele. Selliselt hoidis Kren-Kasper Kotka osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud ja pakendatud narkootilisest ainest kokaiinist edasiandmise eesmärgil enda juures kuni kahtlustatavana kinnipidamiseni 29.04.2016.a kell 23.23 Tallinnas, Kaladi 6, mil politseitöötajate poolt leiti ja võeti ära tema aluspükstest kaks soonkinnisega kilekotti, milles valge tükiline pulber massiga 7,89 grammi, milles 18 %-line kokaiinhüdrokloriid ehk 1,27 grammi puhast narkootilist ainet kokaiini. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud ja pakendatud narkootilist ainest kokaiinist ja marihuaanast hoidis ja vedas Kren-Kasper Kotka oma kasutuses olnud sõiduautos BMW, registreerimisnumbriga XXXX, kuni tema kahtlustatavana kinnipidamiseni 29.04.2016.a kell 23.23-ni Tallinnas Kaladi 6, mil politseitöötajate poolt leiti ja võeti ära sõiduki läbiotsimisel 30.04.2016.a kella 00.40 ajal käsipiduri kangi juurest üks soonkinnisega kilekott, milles omakorda kümme väiksemat soonkinnisega kilekotti, milles massiga kokku 9,25 grammi kanepiõisikud (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 26% ja pardakompuutri juurest üks mokatubaka karp, milles kaks soonkinnisega kilekotti, milles 70 % kokaiinhüdrokloriid massiga 0,59 grammi, milles 0,37 grammi puhast kokaiini. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisest ainest kokaiinist metüleendioksümetamfetamiinist (MDMA) ja marihuaanast hoidis Kren-Kasper Kotka enda elukohas kuni 30.04.2016.a kella 02.13-ni teostatud läbiotsimiseni aadressil Tallinn, Haabersti Tiskre tee 26, mil politseitöötajate poolt leiti ja võeti ära riidekapis olevast plastikust purgist üks soonkinnisega kilekott, milles 7,07 grammi peenestatud kanepit (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 28%, kaks soonkinnisega kilekotti, milles 4,68 grammi peenestatud kanepit (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 20%, üks soonkinnisega kilekott, milles 2,01 grammi peenestatud kanepit (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 27%, kaks soonkinnisega kilekotti, milles 100 sinist doominokujulist tabletti massiga kokku 43,78 grammi, milles 6,63 grammi metüleendioksümetamfetamiini (MDMA), kuus soonkinnisega kilekotti, milles 510 sinist doominokujulist tabletti massiga kokku 223,1 grammi, milles 31,9 grammi metüleendioksümetamfetamiini (MDMA), üks soonkinnisega kilekotti, milles 92 %-line kokaiinhüdrokloriid massiga 11,04 grammi, milles 9,07 grammi puhast kokaiini ning kaks soonkinnisega kilekotti, milles kanepiõisikud (marihuaana) massiga kokku 0,59 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 25%. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet marihuaanat andis ta eeluurimisel täpselt tuvastamata ajast alates kuni aprillini 2016.a Tallinnas, täpselt tuvastamata kohas korduvalt 1 kuni 5 grammi kaupa edasi XXXX. Osa eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilist ainet marihuaanat andis ta eeluurimisel täpselt tuvastamata ajast alates kuni aprillini 2016.a Tallinnas, täpselt tuvastamata kohas korduvalt 1 kuni 2 grammi kaupa edasi XXXX. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Metüleendioksümetamfetamiin (MDMA), kanep ja selle töötlemisprodukt marihuaana (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannapinooli sisaldus ei ületa 0,2%) kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Kokaiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3ˡ lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni vastusest järelepärimisele nähtuvalt piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks narkootilise aine marihuaana puhul 7,5 grammist marihuaanast, Narkootilise aine kokaiini puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 0,65 grammist ning metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) puhul keskmiselt 1,4 grammist. Seega käitles KrenKasper Kotka narkootilisi aineid koguses, millest piisab rohkem kui 10 inimesele narkojoobe tekitamiseks. Seega suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega pani Kren-Kasper Kotka toime

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Kren-Kasper Kotka, süüdistatava kaitsja ja abiprokuröri vahel 25.10.2016.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb abiprokurör Kren-Kasper Kotka süüdi tunnistamist ja karistamist

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises eest vangistusega 2 aastat ja 6 kuud.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 29.04.2016.a kuni 30.04.2016.a, s.o 2 päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust.

§ 73

lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud ärakandmata karistust ei pöörata koheselt täitmisele, kui Kren-Kasper Kotka ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kren-Kasper Kotka nõusolekul ja juhindudes

§ 184

lg 5 p-st 2 ja 83² lg-st 1 konfiskeerida kohtuotsusega Kren-Kasper Kotka vara, s.o sularaha summas 6995 eurot, mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole nr EE701700017001577198 ning ning pihuarvuti Iphone 6S, imei-koodiga XXXX (väärtusega u 641 eurot), mis on antud hoiule Põhja prefektuuri asitõendite hoidlasse aadressiga Rahumäe tee 6, Tallinn. Asitõendid

§ 83lg 4 alusel konfiskeeritakse aine (s.h narkootiline aine), vahend või ese, kui selle omamiseks vajalik luba puudub. Kr

MS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 ja 4 alusel otsustab kohus kriminaalasjas olevate asitõenditega alljärgnevat: - narkootiline aine (EKEI keemiaosakonnas) konfiskeerida ja hävitada; - soonkinnisega kilekotid, plastkarp, soonkinnisega kilekotitükid, vaakumpakend, vaakumpakenditükid, digikaal (asuvad PPA asitõendite hoidlas asukohaga Tallinn, Rahumäe tee 6) konfiskeerida ja hävitada. - CD-plaat ja DVD-plaat, mis asuvad pakituna kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde; - kõnekaart abonentnumbriga XXXX (asub PPA asitõendite hoidlas asukohaga Tallinn, Rahumäe tee 6) konfiskeerida ja hävitada; Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt sundraha 1075 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu 1092 eurot riigituludesse. Ekspertiisi kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Ekspertiisitulemused, millega määratakse kas tegemist on narkootilise ainega ja millise ainega ja millise protsentuaalse sisaldusega on aine ning kui suur kogus tekitab joobe kümnele isikule, on oluliseks tõendiks narkootiliste ainete käitlemist puudutavas kriminaalasjas, mistõttu nimetatud ekspertiisitasu kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „
3. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik