1-16-1921/15

(5)aadressil xxx. Tegemist on kahetoalise korteriga, mille omanikuks on kinnipeetava ema. Elukoht sobib elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Ema on selleks oma nõusoleku andnud. Kinnipeetav on omandanud põhihariduse ning seejärel õppinud xxx autolukksepa eriala. Riigikeelt valdab A1 tasemel. Töötukassa kaudu käis keevitaja kursustel. Ametlikult on töötanud autojuhina ja bussijuhina õmblusvabrikus, samuti xxx, kus juhtus tööõnnetus, mille tõttu on isik käesoleval ajal xxx ulatuses ja talle on määratud xxx. Täitise andmetel on kinnipeetaval rahalisi nõudeid 10 000 eurot. Vabaduses on olemas garanteeritud töökoht xxx ametikohal. Lähedastest on ema, kellega on head ja toetavad suhted. Abikaasast on lahutatud, neil on ühine tütar, kellega väidetavalt suhtleb. Ilja Štšukini toimepandud süüteod näitavad, et isik käitub impulsiivselt ja ei mõtle hilisematele tagajärgedele. Lahendab tihti probleeme alkoholiga ja külastab sageli kohti, kus tarvitatakse alkoholi. Ühiskonna reegeleid ei väärtusta, kordab samu vigu, käitub heaolu nimel ja on rikkunud katseajal temale määratud kontrollnõudeid. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust, on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 26%, uue vägivalla komponendiga kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 35%. Arvestades eeltoodut, toetab Viru Vangla Ilja Štšukini ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on Ilja Štšukini lähedasteks ema ja tütar. Emaga suhtleb telefoni ja kirja teel, samuti lühiajaliste kokkusaamiste teel. Ema ootab poega koju ja on valmis teda toetama nii moraalselt kui materiaalselt. Eksabikaasa ja tütrega on suhted samuti säilinud. Vabanedes soovib Ilja Štšukin elama asuda aadressil xxx. Tegemist on kahetoalise korteriga, kus elab kinnipeetava ema üksinda. Korteri omanikuks on Ilja Štšukin. Nimetatud elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele ja seal leidub sobiv koht koduvalveseadme paigaldamiseks. Süüdimõistetu emale on selgitatud elektroonilise valve olemust ja ta on vastava nõusoleku andnud. Ilja Štšukinil on vabanemise korral olemas garanteeritud töökoht xxx. Telefoni vestlusest nimetatud ettevõtte juhatuse liikmega selgus, et pakutav töökoht on püsiv ning kinnipeetav asub tööle autoremondi lukksepana. Ilja Štšukinil on keskeriharidus, mille omandas xxx. Enne vangistust isik ei töötanud, talle oli määratud xxx, mille saab vabanemise korral taastada. Varasemalt on isik töötanud lühikest aega xxx ja xxx. Periooditi on olnud ka Töötukassas arvel. Ilja Štšukin omab elamisloakaarti, mis kehtib kuni 13.05.2020 ja Välismaalase Passi, mis kehtib kuni 16.09.2019. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et nõustub Viru Vangla poolt 17.08.2016 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Prokuratuur ei seisa vastu kinnipeetav Ilja Štšukini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele elektroonilise järelevalve alla. Kinnipeetava käitumine vangistuses (distsiplinaarrikkumiste puudumine, eesti keele A2 tasemeõppes osalemine jm) viitab sellele, et ta on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Antud juhul oleks vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas, st kuni 27.01.2017. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks Ilja Štšukinil jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Katseajal saaks süüdimõistetu kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ja elektroonilise valve kohaldamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti. Prokurör nõustub eelmainitud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja elektroonilise valve kestuse kohta. Ühtlasi teen kohtule ettepaneku määrata katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks kuus kuud. Eeltoodu alusel prokuratuur toetab Ilja Štšukini vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides. Ilja Štšukin selgitas, et soovib vabaneda enne tähtaega. 2

(5)Kaitsja Marko Tiirik selgitas, et kõik tingimused isiku ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud. Isiklul on elu- ja töökoht vabaduses, lähedaste toetus. Samuti isik on väljendanud soovi läbida korduvalt alkoholivastane ravi ja asuda seadusekuulekale elule. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Ilja Štšukin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Ilja Štšukinil on keskeriharidus, mille omandas xxx. Enne vangistust isik ei töötanud, talle oli määratud xxx, mille saab vabanemise korral taastada. Varasemalt on isik töötanud lühikest aega xxx ja xxx. Periooditi on olnud ka Töötukassas arvel. Vabanemise korral on olemas garanteeritud töökoht xxx, kuhu ta võetakse tööle auremondilukksepana. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetu on kriminaalkorras karistatud ja kehtivaid kriminaalkaristusi kokku on

1. Vanglakaristust kannab teist korda. Varem on teda korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Käesoleval hetkel kannab isik karistust samuti mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Kohtumäärusega olid Ilja Štšukinile katseajal kohaldatud kõikvõimalikud meetmed eesmärgiga, et kriminaalhooldus saaks jätkuda ning üheks meetmeks oli alkoholivastase ravi määramine. Aprillis 2015 läbis kinnipeetav alkoholivastase ravi. Samas 10.01.2016 tuvastati tema organismis alkoholisisaldus ning alustati kriminaalmenetlust KarS § 424 järgi. Seega, Ilja Štšukin ei tulnud alkoholi tarvitamise keeluga toime ja pani katseajal toime uue kuriteo. Väärteokorras on isikut karistatud käesoleval ajal kehtib neist 2 karistust: RelvS § 892 lg 1 alusel
2. korral (elektrišokirelva ja tsiviilkäibes keelatud külmrelva ebaseaduslik käitlemine), LS § 7419 lg 2 alusel
3. korral (mootorsõidukijuhi poolt lubatud alkoholipiirmäära ületamine). Viru Vangla iseloomustuse kohaselt lahendab isik tihti probleeme alkoholiga ja külastab sageli kohti, kus tarvitatakse alkoholi. Ühiskonna reegeleid ei väärtusta, kordab samu vigu, käitub heaolu nimel ja on rikkunud katseajal temale määratud kontrollnõudeid. Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, samuti väärteokorras erinevate väärtegude eest. Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. Kohtu arvates ei ole usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma. Süüdimõistetu omab elamisloakaarti, mis kehtib kuni 13.05.2020 ja välismaalase passi, mis kehtib kuni 16.09.
4. Vabanemise korral soovib Ilja Štšukin elama asuda aadressile xxx. Tegemist on 2-toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetavale. Korteris elab süüdimõistetu ema, kes on andnud nõusoleku elektroonilise valveseadme paigutamiseks nimetatud aadressile. Ennetähtaegse vabanemise korral on Ilja Štšukinil olemas garanteeritud töökoht xxx autoremondilukksepa ametikohal. Isiku lähedaseks on ema, kellega suhtleb telefoni ja kirja teel, samuti lühiajaliste kokkusaamiste teel. Ema on nõus poega vabanemise korral nii moraalselt kui materiaalselt toetama. Isik suhtleb ka 3

(5)eksabikaasa ja tütrega. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et ema on nõus kinnipeetavat vabanemise korral toetama. Vähetähtis pole ka see, et süüdimõistetul on olemas vabanemisjärgne elu- ning töökoht, mida tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Samas, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul Ilja Štšukini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Vastupidiselt – kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid omakasu eesmärgil. Kohus märgib, et Ilja Štšukinit on korduvalt karistatud joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise eest, millest järeldub, et isik on ohtlik ühiskonnale. Vähetähtis pole asjaolu, et kinnipeetav pani uue kuriteo toime katseajal. Selline käitumine näitab süüdimõistetu ükskõikset suhtumist mõistetud karistusse ja kriminaalhooldusesse, mistõttu kohtul puudub veendumus, et Ilja Štšukin suudab alluda kohtu poolt kehtetstatud nõuetele ning kriminaalhooldusele. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 31-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus küll täidetud (isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused), kuid sellest ei piisa. Isikut ei saa vabastada vaid tema vangistusaegsele normikuulekale käitumisele. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe põhjuseid, miks selline isik tuleks vabastada enne tähtaega ning kuidas kriminaalhooldus, mille reegleid süüdimõistetu on varasemalt rikkunud, saaks nüüd maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Lisaks leiab kohus, et varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 27.01.2017, ärakandmiseni on pisut rohken kui 4 kuud,.. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutusi (lähedaste toetus, kindel elu- ja töökoht) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. 4

(5)Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Ilja Štšukini temale Viru Maakohtu 28.04.2016 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 5