Obsah (15)
§ 181§ 179§ 175§ 180§ 63§ 154§ 227§ 286§ 337§ 293§ 287§ 298§ 45§ 185§ 3381-15-6160 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2016. a Tallinn Kriminaalasja number 1-15-6160 Kohtukoosseis Eesistuja Pavel Gontšarov, l
§ 181
lg 1, jäeti menetluskulud osaliselt riigi kanda: ekspertiisiaktide tasud kokku 105,74 € (akt nr 14E-AN1358 – 14 €; akt nr 14E-LÕX0013 – 7,74 €; akt nr 14E-AN0165 – 84 €) ja riigi õigusabi osutamisega seotud tasud ja kulud summas 1491 €, kokku 1596,74 €. Mõista Madis Haugasmäelt riigituludesse välja menetluskulud:
§ 179
lg 1 p 2 alusel sundraha 975 €,
§ 175
lg 1 p 3 alusel ekspertiisiaktide tasud kokku 91,74 € (akt nr 14ELÕX0013 – 7,74 €, akt nr 14E-AN0165 – 84 €),
§ 175lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi eest 670,50 €, kokku 1737,24 €.
Juhindudes
§ 180
lg 3 ja arvestades, et Madis Haugasmägi`l puudub stabiilne sissetulek, võimaldati menetluskulude tasumine ositi 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. ESITATUD APELLATSIOON
- Apellatsiooni esitas süüdistatava kaitsja vandeadvokaadi abi Mihkel Gaver, kes vaidlustab maakohtu otsuse osas, kus kohus mõistis Haugasmägi 27-e margi osas süüdi – kaitsja taotleb selles osas õigeksmõistva lahendi tegemist. Kohtuotsuse vaidlustamise motiivid on järgmised: * 10-s margis sisalduva aine osas ei ole isikule süüdistust esitatud ning aine osas puuduvad tõendid selle narkootilise toime kohta; * Kohus kohustas süüdistatavat andma kohtumenetluses ütlusi enne tunnistajaid, rikkudes sellega süüdistatava kaitseõigust; * Maakohus on eksinud narkootilise aine suure koguse tuvastamisel (narkootilise aine mass on jäänud mõõtmata); 3.
- Kaitsja leiab, et joodi sisaldava valemi osas ei olnud isikule etteheidet tehtud. Kohtule tõendina esitatud ekspertiisiakti kohaselt esitati ekspertiisiks paberipoognad, millistest osad sisaldasid keemilisel ainel broom baseeruvat narkootilist ainet (17 marki) ja millistest osad sisaldasid narkootilist ainet, mis baseerus kemikaalil jood (10 marki). Süüdistusaktis oli kasutatud ainult broomil baseeruvat narkootilise aine nimetust, teist nimetust ei olnud süüdistusaktis nimetatud. Kohus leidis asja esmakordselt arutamisel, et kuivõrd süüdistusaktis ei ole nimetatud joodil baseeruvat ühendit, siis järelikult ei ole selles osas süüdistust esitatud ja seetõttu ei saa kohus 10-e margi osas seisukohta võtta. Asja teisel arutamisel leidis kohus aga, et kuigi süüdistusakt selle aine (joodi baseeruv valem) nimetust ei sisalda, siis sellest hoolimata on kohtul võimalik lähtuda, et süüdistatavale on tehtud etteheide ka selle aine osas. Selle järelduse tegi kohus asjaolust, et prokurör kajastas seda ainet enese süüdistuskõnes ning kaitsja oma kaitsekõnes. Kaitsja leiab, et kuivõrd süüdistusaktis ei ole nimetatud joodil baseeruva aine nimetust ning tehtud etteheidet, et see aine on narkootiline aine, siis järelikult ei ole kaitsja hinnangul isikule esitatud süüdistust 10-e just seda narkootilist ainet sisaldava margi osas ja isik tuleks selles osas süüdistuse ebakonkreetsuse tõttu õigeks mõista, 3
(10)kuivõrd süüdistuses nimetatud aine (broomil baseeruv valem) esinemine nendes markides (kõnealused 10 tk) ei leidnud tõendamist. Kaitsja leiab samuti, et 10-e margi osas puudusid tõendid narkootilise toime kohta. Kaitsja on seisukohal, et kuivõrd materjalide hulgast puudub tõend selle kohta, milline on joodil baseeruva narkootilise aine joobe tekitamiseks vajalik kogus ning kuivõrd ka ekspert ei andnud selle asjaolu kohta ütlusi, siis järelikult puuduvad vajalikud tõendid suure koguse tuvastamiseks ja isik tuleb selles osas õigeks mõista. 3.
- Esitatud apellatsioonis kaitsja leiab, et kriminaalasja arutamisel oli rikutud süüdistatava kaitseõigust. EIÕK art 6 § 3 p d kohaselt on süüdistataval õigus esitada vastuväiteid süüdistuse tunnistajatele. Euroopa Inimõiguste kohus on märkinud, et konventsiooni artikkel 6 § 3 p d kohaselt on süüdistataval õigus, et kõik tõendid esitatakse tema juuresolekul avalikul kohtuistungil võimalusega esitada omapoolseid vastuväiteid. Sama põhimõtet on korduvalt väljendanud ka Riigikohus. Nt lahendis nr 3-1-1-98-02 (p 7.1) on Riigikohus EIÕK-le viidates märkinud, et süüdistatavale peab olema tagatud võimalus esitada vastuargumente igale teda süüstavale tõendile. Kohtuliku uurimise käigus lepiti kokku, et esmalt uuritakse kokku prokuröri tõendeid ning seejärel kaitse tõendeid. Prokurör tegi esimesel istungipäeval taotluse kuulata prokuröri tõendina üle süüdistatav. Prokurör leidis, et kuivõrd prokurör on nimetanud süüdistatava süüdistusaktis enese tõendina, siis järelikult oli ka süüdistatava näol tegemist prokuröri tõendiga, kelle küsitlemise aja saab prokurör määrata. Kaitsja vaidles prokuröri taotlusele vastu. Just sellise prokuröri taotluse välistamiseks oli kaitsja märkinud kaitseaktis, et tugineb lisaks kaitseaktis eraldi nimetatud tõenditele ka kõigile süüdistusaktis nimetatud tõenditele. Kaitsja leidis veel, et süüdistatav on juba oma olemuselt kaitse tõend ning peaks seetõttu saama kuulatud üle kaitse tõendite voorus. Eraldi juhtis kaitsja kohtu tähelepanu, et üle on kuulamata enamus tunnistajaid ning kaitsjale ei ole teada, mida hakkavad need tunnistajad kohtus rääkima. Kui süüdistatav kuulatakse kohtumenetluses üle enne tunnistajaid, siis ei ole süüdistataval võimalust anda ütlusi nende tunnistajate ütluste kohta. Sellega võetakse kaitsja hinnangul süüdistatavalt võimalus esitada vastutõendeid tunnistajate ütlustele. Kohtumenetluses kaitsja viidatud risk realiseerus – üks tunnistaja ei andnud üldse ütlusi ning teiste ütlused kas osaliselt või täies mahus ei langenud kokku kohtueelses menetluses antud ütlustega. Kaitsja hinnangul piiras maakohus eelnevaga oluliselt Haugasmäe võimalust ennast talle esitatud süüdistuse vastu kaitsta, kuivõrd Haugasmäel ei olnud võimalust anda ütlusi tunnistajate ütluste kohta. 3.
- Käesoleva kriminaalasja keskseks esemeks on vaidlus selle üle, et kuidas on võimalik tuvastada narkootilise aine suurt kogust. Käesoleva menetluse eripäraks on see, et EKEI koostatud ekspertiisiakti kohaselt suutis ekspert määratleda, et margid sisaldavad narkootilist ainet. Kuid ekspert ei suutnud tuvastad kui suur on narkootilise aine kogus margis. Ekspert selgitas kohtuistungil, et selle põhjuseks on asjaolu, et EKEI-l puudub vastav tehnika. Maakohus leidis otsuses, et narkootilise aine suure koguse tuvastamine on käesoleval juhul võimalik aine pakendamisviisist lähtuvalt. Kohus leidis, et iga mark on käsitletav eraldi joovet tekitava doosina, mistõttu vastavalt 27 marki võiksid tekitada 27 joovet ja mistõttu margid võiksid moodustada suure koguse. Maakohus tugines lahendis suure koguse tuvastamisel järgmistele asjaoludele: a. Eksperdi ütlused, milliste kohaselt näitab tema praktika, et markideks perforeeritud paberipoognate korral piisab joobe tekitamiseks tavaliselt ühest margist; b. Riigikohtu lahend, kus tehakse järeldus, et kui ainet müüakse ühekordse annusena, siis järelikult on tegu ühe joovet tekitava doosiga; c. Tunnistajate ütlused, milliste kohaselt piisas joobe tekitamiseks ühest margist. Kaitsja hinnangul on kohus jätnud alusetult ja ilma põhjendusteta tähelepanuta Haugasmägi ja tunnistaja R ütlused selle kohta, et 1-st margist ei piisanud joobe tekitamiseks. 4
(10)Kaitsja hinnangul on jätnud kohus analüüsimata ka keerulise küsimuse sellest, et mis on üldse joove ning kas tunnistajad oskasid ise hinnata enesel joobe tekkimist või mitte. Kohus ei ole kirjeldanud, et milline või kes on nn keskmise inimese, kellel joobe tekkimist analüüsitakse. Samuti ei ole kohus analüüsinud, kui tugevasti ühe margi tarbimine mõjutas tunnistajate väliselt tajutavaid reaktsioone ning kas see mõjutamine oli piisavalt tugev, et kvalifitseeruda joobena. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 ütleb, et joobeseisund avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Kohus ei ole analüüsinud, kas aine tarvitamine mõjutas tunnistajate kehalisi funktsioone ja reaktsioone ning kas need olid ka väliselt tajutavad muudatused. Kaitsja hinnangul ei ole narkomaanidest isikud ise pädevad hindama seda, kas neil tekkis joove või mitte. Samuti ei ole joobeseisundi tõdemiseks piisavad tunnistaja ütlused, milliste kohaselt „oli natukene teistsugune olla“ (kohtulahendi lk 9). Samuti ei ole kohus märkinud, kuidas on võetud arvesse seda, et iga inimene on erinev ning kuidas on kohtul põhjust arvata, et tunnistajate näol ei olnud tegemist erakordselt tundlike isikutega. Lisaks sellele, et eelnevate küsimustega seonduvalt puuduvad lahendis põhistused, ei ole selles osas ka ühtegi tõendit uuritud. Kaitsja ei nõustu ka maakohtu hinnanguga, et markideks perforeerimine näitab, et üks mark oli mõeldud tekitama ühe joobe ja järelikult seda ka tegi. On ilme, et narkootilist ainet on vaja kuidagi jagada doosideks. Kaitsja nõustub ka, et on võimalik järeldus, et kui müüakse ühte kotikest kokaiini, siis see on ilmselt vähemalt ühe joobe tekitamiseks tarvilik kogus. Kaitsja leiab aga, et selline metoodika ei ole käesolevas asjas analoogia korras kohaldatav, kuivõrd tegemist on uue eksperimentaalse narkootikumiga, millise puhul tootmismetoodikad ja tarbimisharjumused ei ole pikema aja jooksul välja kujunenud. Kaitsja juhib ka tähelepanu, et muude asjas uuritud materjalide kohaselt müüdi marke suuremate kogustena kui üks tükk. Lisaks andsid tunnistajad ütlusi, et ei olnud enne selliseid marke näinud ja ei teadnud isegi seda, mida nendega tegema peaks. See näitab selgelt, et nii müümiskogused kui ka tarbimiskogused olid alles välja kujunemata. Seetõttu leiab kaitsja, et kõnealuse narkootilise aine uudsuse tõttu ei ole kohtu kohaldatud loogika õiglane. Kaitsja hinnangul on eksperdi ütlused suure koguse kohta ülal toodud põhjusel oletuslikud ja seetõttu on oletuslik ka kohtulahend. Seetõttu leiab kaitsja, et maakohus on eksinud suure koguse tuvastamisel tõendite hindamisel. Kaitsja palub tühistada maakohtu 28.03.2016 otsus ulatuses, kus maakohus mõistis Haugasmägi süüdi 27-e margi käitlemise osas ning teha uus otsus, millega mõista Haugasmägi õigeks kogu talle esitatud süüdistuses. Kaitsja palub menetluskulud jätta riigi kanda. PROKURATUURI VASTUS APELLATSIOONILE 4. Ringkonnakohtule esitatud vastuses prokuratuur leiab, et Pärnu Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik ning puudub alus selle tühistamiseks. 4.1. Kaitsja on asunud kaebuses seisukohale, et 10-s margis sisalduva aine osas ei ole isikule süüdistust esitatud. Samas kaitsja oma esimeses 05.01.2016 kaebuses (p 10) märgib, et isikule on esitatud süüdistus kõigi markide osas, kuna tema hinnangul ei ole ainenimetuses ainult ühe osa muutmine käsitletav uue asjaoluna süüdistuse seisukohalt, ning keeruline nimetus ei oma käesolevas asjas olulist tähendust, kuivõrd süüdistus ja selle aluseks olevad elulised asjaolud on ajaliselt ja ruumiliselt piisava konkreetsusega fikseeritud. Lisaks märgib kaitsja, et asjaoludest ei nähtu ka seda, et võiks esineda võimalus ajada margid sassi mõnede teiste sarnaste markidega. Seega on kaitsja varasemas menetluses väljendanud seisukohta, mille kohaselt nähtub süüdistusaktist süüdistuse esitamine 27-e narkootilise margi käitlemise kohta, mistõttu üksnes kaitsja uus väide süüdistuse ebakonkreetsuse kohta ei saa tuua automaatselt kaasa isiku õigeksmõistmist. Kaitsja kaebusest ei selgu, kuidas süüdistuse ebakonkreetsus on endaga kaasa toonud ebaseadusliku ja põhjendamatu kohtuotsuse. 5
(10)KarS § 184 lg 1 järgi on karistatav narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine, kuid konkreetne narkootiline aine ei kuulu teo objektiivsesse koosseisu ja seega ei pea ka aine konkreetne liik olema hõlmatud teo toimepanija tahtlusega. Madis Haugasmägile on esitatud süüdistus 27-e narkootilist ainet sisaldava margi ebaseaduslikus käitlemises, mistõttu teise aine nimetuse täpsustamata jätmist süüdistuse tekstis ei saa lugeda süüdistuse esitamata jätmiseks. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et teise aine (so „jodo“) nimetuse täpsustamine toimus kohtulikul uurimisel kui ka kohtuvaidluses, mistõttu pole tegemist asjaoluga, mille kohta pole süüdistatav saanud oma seisukohti esitada ega seeläbi kaitseõigust realiseerida. Kuigi süüdistuses ei ole välja toodud 10ne narkootilist ainet sisaldava margi nimetuses „jodo“, on olnud see kohtuliku arutamise esemeks. Selliselt on täidetud õiglase kriminaalmenetluse hädavajalik eeldus, mille kohaselt on olnud süüdistatav täielikult informeeritud süüdistusest ja õiguslikust kvalifikatsioonist. 4.
- Järgnevalt on kaitsja asunud seisukohale, et puuduvad tõendid narkootilise aine toime kohta, mistõttu on ekslikult tuvastatud ka aine suur kogus. Suur kogus on KarS § 184 sätestatud süüteokoosseisus sisalduv normatiivne tunnus, mida sisustatakse NPALS § 31 lg-st 3 tulenevalt ja mille kohaselt on suur narkootilise aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Riigikohus on tõesti lahendis nr 3-1-1121-06 märkinud, et narkootilise aine koguse määratlemisel omab tähtsust puhta aine, mitte segu kogus. Samas märgitakse õiguskirjanduses, et tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et mõne aine mõjuannus on väga väike ning aine tarbimiseks on alati vaja kasutada ballastainet (nt paber). Viimasel juhul aga ei räägita lahjendamise eesmärgil valmistatud segust. Selliselt selgitas ka asjatundja kohtulikul uurimisel, miks ei toimu markide puhul puhta aine koguse eraldamist paberilt ning miks tuleb lähtuda sellest, et üks mark on üks doos. Lisaks sai selgeks ka see, et reeglina on alati puhast ainet paberil rohkem, kui on vaja üheks joobeks. Kohtupraktikast tulenevalt on narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise süüteo tunnuste tuvastamine isiku käitumises võimalik ka juhul, kui keelatud ainet ei ole õnnestunud kätte saada. Kuigi varasemates kaasustes on tegemist olukordadega, kus ainet pole üldse näiteks selle ära tarvitamise tõttu kätte saadud, siis sama põhimõtte kehtib ka käesoleval juhul, kus ei ole võimalik narkootilise aine eripärast tulenevalt selle eraldamine paberilt. Suure koguse tõendamiseks ei ole obligatoorselt vajalik üksnes ekspertiis, vaid kasutatavad on kõik kriminaalmenetluses lubatavad tõendiliigid, sh asjatundja arvamus, tunnistajate ütlused jne. Juba viidatud Riigikohtu lahendis märgitakse mh seda, et kui leiab kinnitust, et narkootilist ainet müüdi tarvitajale ühekordse annusena, on tõepoolest loogiline väita, et käideldi narkootilist ainet koguses, millest piisab narkootilisejoobe tekitamiseks (3-1-1-121-06). Seega on kohtupraktikas joovete suurust varemgi tuvastatud ilma puhtaaine eristamiseta ning ka käesolevas asjas on kohus uuritud tõenditele tuginedes jõudnud veendumuseni, et ühe margi näol oli tegemist minimaalselt üheks narkojoobeks vajaliku kogusega. Seega nähtub kaebusest, et kaitsja ei nõustu kohtu poolt esitatud argumentatsiooniga, ning esitatakse kaitsjapoolne tõlgendus, mis aga ei kummuta kuidagi kohtu poolt tõendite kogumile antud hinnangut. Kaebuses puuduvad igasugused viited sellele, millised esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead on viinud kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega, millest tulenevalt saaks samade tõendite hindamise pinnalt teha maakohtu otsusega võrreldes kardinaalselt vastupidised järeldused. Samuti ei selgu kaebusest, miks kaitsja arvates on ekslik ja lubamatu kohtu poolne joovete tuvastamine ning keskmise isiku arvestamine varasemale kohtupraktikale tuginedes. Sellist kaitsja üldsõnalist mittenõustumist kohtu poolt esitatud argumentatsiooniga ning viidet uuele eksperimentaalsele narkootikumile ei saa aga käsitleda kui kriminaalmenetluse olulist rikkumist. 4.
- Viimaks asub kaitsja seisukohale, et süüdistatava ülekuulamisega enne tunnistajaid rikuti süüdistatava kaitseõigust. Erinevalt kaitsja seisukohast ei tulene menetlusseadustikust põhimõtet, mille kohaselt on süüdistatav juba oma olemuselt kaitse tõend.
§ 63lg 1 sätestab tõendite 6
(10)loetelu, mille hulgas nimetatakse ka süüdistatava ütlust.
§ 154
lg 2 p 4 kohaselt märgitakse süüdistusakti tõendid, mis kinnitavad süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid. Käesolevas asjas on Madis Haugasmägi kui süüdistatava ütlus märgitud süüdistusakti ära kui prokuröri tõend, mida soovitakse kohtule esitada.
§ 227
lg 3 p 2 järgi märgib ka kaitsja kaitseaktis tõendid, millised soovib kohtule esitada. Kaitseaktis on kaitsja poolt märgitud, et ta tugineb kõikidele prokuröri poolt süüdistusaktis nimetatud tõenditele, konkreetset tõendit välja toomata ning viitamata, millist asjaolu sellega tõendada soovitakse. Kuigi selline lähenemine ei vasta kaitseakti eesmärkidele, kuid siiski lugedes laia tõlgendusega Madis Haugasmägi ütlused nn märgituks, võib selle lugeda ka kaitsja tõendiks, mille esitamist ta kohtule taotleb. Tulenevalt
§ 286
lg 1 algab tõendite uurimine prokuröri esitatavate tõendite uurimisest, kui vastavalt lõikele 2 ei ole kohtumenetluse pooled leppinud kokku teisiti. Käesolevas asjas seda ei tehtud. Seega algas tõendite uurimine prokuröri tõenditest, mis olid ära märgitud süüdistusaktis. Menetlusseadustik ei sätesta prokuröri tõendite uurimisele piiranguid ega erista neist süüdistatava ütlust. Süüdistatava õigus esitada vastuväiteid ei ole absoluutne õigus, sh ei näe menetlusseadustik ette süüdistatava õigust valida endale sobivat ütluste andmise aega. Kaitsja ja süüdistatav olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, said ette valmistada ka kohtus tunnistajate küsitluseks, läbi mille on tagatud vastuargumentide esitamine. Samuti juhuks, mil tunnistaja peaks kohtuistungil avaldama täiesti uusi asjaolusid, on kohtumenetluse pooltel vastavalt
§-le 297 õigus taotleda täiendavate tõendite kogumist. Viidatud säte ei välista süüdistatava uut küsitlemist alles ja üksnes kohtuistungil ilmnevate asjaolude kohta. Kaitsja maakohtus oma õigust taotluste esitamiseks ei kasutanud. Eeltoodust tulenevalt jääb kaitsja väide kaitseõiguse rikkumise kohta, mille kohaselt maakohus piiras võimalust isikul ennast talle esitatud süüdistuse vastu kaitsta, paljasõnaliseks. Kõike eelnevat arvestades nähtub kaebusest, et kaitsja ei oma tegelikult reaalseid aluseid, mis viitaksid ebaõige materiaalõiguse kohaldamisele või kriminaalmenetlusõiguse olulisele rikkumisele. Erinevalt kaitsja arvamusest on käesolevas asjas Pärnu Maakohus äärmise hoolikusega järginud kohtuliku uurimise igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse nõuet ning tõendite hindamisel on lähtutud
§-s 61 sätestatust, tõendeid on hinnatud vastastikuses seoses ja kogumis ühetaoliselt ning vastuoludeta. Eeltoodut arvestades ning lähtudes asjaolust, et kaitsja pole viidanud sellistele tõendite hindamisel tehtud vigadele, mis tingiks kohtu järelduste ümberhindamise, palub prokurör juhindudes
§ 337
lg 1 p 1 jätta Pärnu Maakohtu 28.03.2016 kohtuotsus muutmata ning kaitsja apellatsioon rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
- Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, süüdistatava kaitsja apellatsioonis ning sellele prokuröri vastuses toodud väidetega, leiab, et apellatsiooni väited kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, sest maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kohtukolleegium osundab, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti esimese astme süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks või süüdistatava käitumisele antud juriidilise hinnangu muutmiseks.
- Kohtukolleegium peab eelkõige vajalikuks vastata kaitsja kriitikale, et maakohus kohustas süüdistatavat andma kohtumenetluses ütlusi enne tunnistajaid, rikkudes sellega süüdistatava kaitseõigust, mis omakorda moodustab kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist. Kohtukolleegium kaitsja sellise seisukohaga ei nõustu ning osundab, et
§ 286lg 1 kohaselt 7
(10)tõendite uurimine algab prokuröri esitatavate tõendite uurimisest ning jätkub kaitsja ja teiste kohtumenetluse poolte esitatavate tõendite uurimisega.
§ 154
lg 2 p 4 kohaselt süüdistusakti põhiosas märgitakse tõendid, mis kinnitavad süüdistuse aluseks olevaid asjaolusid, viidates, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Kohtukolleegium märgib, et süüdistusakti koostanud prokurör tõendite loetelu hulgas on süüdistuse tõendina nimetanud Madis Haugasmäe ütlusi, millest nähtub, et ta kirjeldab markide mõju ning tunnistab, et mai lõpust kuni 2014.a. oktoobrini tellis marke neljal korral 100 margi kaupa ning müüs neid tuttavatele, samuti tunnistab, et juunist edasi mõned kuud kohtus SRga näost näkku ja andis talle üle lugemata peoga marke, mille eest raha pidi saama hiljem (T I lk 3). Kohtukolleegium on seisukohal, et tulenevalt kriminaalasjas koostatud süüdistusaktist on M. Haugasmäe ütlused süüstava iseloomuga tõend, mis oli prokuröri poolt kohtule uurimiseks esitatud vastavalt
§ 286lg 1 nõuetele.
Kohtukolleegium ei nõustu seega kaitsjaga, et süüdistatav on oma olemuselt kaitsja tõend, kuna olukorras, kus süüdistatav on andnud eeluurimisel enda suhtes süüstavaid ütlusi, esineb prokuröril põhjendatud alus esitada see tõend kohtule uurimiseks prokurörile sobival ajal. Maakohus on järginud seejuures
§ 293lg 3 nõudeid, võimaldades kaitsjal süüdistatavat küsitleda esimesena.
Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga, et M. Haugasmäelt võeti ära võimalus ennast talle esitatud süüdistuse vastu kaitsta seoses asjaoluga, et M. Haugasmäel ei olnud võimalust anda ütlusi tunnistajate ütluste kohta.
§ 287
lg 6 kohaselt ülekuulatud tunnistaja võib istungisaalist lahkuda vaid kohtu loal, see tähendab, et tunnistajale küsimuste tekkimisel tema ristküsitlemise järgselt säilib menetlusosalistel võimalus esitada talle täiendavaid küsimusi kohtuliku uurimise jooksul ka hiljem.
§ 298
lg 1 kohaselt kohtulikku uurimist lõpetades küsis kohtunik kohtumenetluse pooltelt, kas neil on taotlusi kohtuliku uurimise täiendamiseks. Kaitsja ainukeseks taotluseks kohtuliku uurimise täiendamiseks oli tasutaotluse esitamine. Muid taotlusi kaitsja maakohtule ei esitanud (T I lk 195). Seega põhjendamatu on kaitsja apellatsioonis toodud argument, et M. Haugasmäel puudus võimalus anda ütlusi tunnistajate ütluste kohta ning seega oli rikutud tema kaitseõigust. 7. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga, et 10-s margis (joodi sisaldava valemi osas) ei ole isikule süüdistust esitatud ning selle aine osas puuduvad tõendid narkootilise toime kohta, kuna süüdistusaktis oli kasutatud ainult broomil baseeruvat narkootilise aine nimetust, teist nimetust ei olnud süüdistusaktis nimetatud. Kohtukolleegium osundab, et keskkooli õppeprogrammist üldteada on asjaolu, et mittemetallidest keemilised elemendid perioodilisussüsteemis järjenumbriga 53 (Jood) ja järjenumbriga 35 (Broom) ei oma mitte mingisugust narkootilist või psühhotroopset toimet. Küll aga neid keemilisi elemente oli kasutatud psühhotroopse aine valemis, mille üldkasutatavaks nimeks on NBOMe. Seejuures NBOMe-ks kutsutakse psühhotroopset ainet, mis võib sisaldada oma valemis kas joodi, broomi või mõnda muud mittemetalli. Nii, nähtuvalt ekspertiisiaktist nr 15E-AN0165 ekspertiisiks esitatud pakendis nr 5 lahtiselt olevad 17 pabertükki kogumassiga 0,19 g sisaldavad 2-(4-bromo-2,5-dimetoksüfenüül)-N-[(2-metoksüfenüül]etaanamiini (25B-NBOMe, 2C-B-NBOMe). Pakendis nr 6 lahtiselt olevad 10 pabertükki kogumassiga 0,11 g sisaldavad 2-(4-jodo-2,5-dimetoksüfenüül)-N-[(2-metoksüfenüül]etaanamiini (25I-NBOMe, 2C-INBOMe) (T I lk 65). Kohtukolleegium osundab, et nähtuvalt ekspertiisiaktist mõlemad psühhotroopsed ained, mis kuuluvad sotsiaalministri 18.05.2005.a. määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja, kannavad oma keerulises nimetuses ühist osa NBOMe, mis on ka mõlema aine ühiseks üldtuntuks nimetuseks. Käesoleva kaasuse lahendamise seisukohalt on oluline, kuidas süüdistatav sai aru, millist narkootilist või psühhotroopset ainet ta käitleb ning kas süüdistuse kohaselt oli selle psühhotroopse aine käitlemine talle süüdistuses ette heidetud. Nähtuvalt kohtuistungi protokollist süüdistatav M. Haugasmägi seletas kohtus küsimusele, kuidas ta selle aineni on jõudnud, et on erinevad e-poed ja sealt saab psühhotroopset ainet NBOMe osta krüptoraha eest. Antul juhul oli see NBOMe, aga 8
(10)tegelikult olid seal veel erinevad margid. (T I lk 99). Seega süüdistatavale oli ühiselt selge, et tema elukohast leitud ja äravõetud markide näol käitleb ta psühhotroopset ainet üldnimega NBOMe. Madis Haugasmäele esitatud süüdistuses heidetakse temale ette, et ta hoidis selleks luba omamata 09.02.2015.a oma elukohas XXX kokku 27-t marki ning mis sisaldasid narkootilist ainet 2-(4bromo-2,5-dimetoksüfenüül)-N-[(2-metoksüfenüül)metüül] etaanamiini (25B-NBOMe; 2C-BNBOMe). Kohtukolleegium seega leiab, et süüdistuses on piisava täpsusega ja süüdistatavale üheselt arusaadavalt on välja toodud psühhotroopse aine nimetus, mille hoidmises teda süüdistatakse. NPALS § 2 p 3 kohaselt psühhotroopse aine hoidmine on üks selle käitlemise viise. Kohtukolleegium osundab ka sellele, et M. Haugasmäele esitatud süüdistuses prokurör ekslikult nimetab NBOMe narkootiliseks aineks, kuid see ebatäpsus ei ole süüdistuse konkretiseerimise seisukohalt oluline, kuna nimetatud keelatud aine kuulub sotsiaalministri 18.05.2005.a. määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning selle käitlemine on hõlmatud KarS § 184 lg 1 dispositsiooniga, mis näeb ette narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslikku käitlemist.
- Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja apellatsioonis väljendatud seisukohaga, et maakohus on eksinud narkootilise aine suure koguse tuvastamisel. Küll aga tuleb soostuda kaitsja väitega, et ekspertiisiks esitatud markides sisalduva psühhotroopse aine puhta aine kogus on jäänud mõõtmata. Väärib tähelepanu, et süüdistatavale etteheidetud 27 margi käitlemise osas ekspertiisiaktis nr.15EAN0165 tuuakse välja üksnes 27 margi kogumass ning asutakse seisukohale, et margid sisaldavad 25B-NBOMe, 2C-B-NBOMe ja 25I-NBOMe, 2C-I-NBOMe. Maakohtu menetluses oli asjatundjana ülekuulatud EKEI kohtutoksikoloogia ekspert MT, kes selgitas, et 1 margis sisalduva psühhotroopse aine puhta koguse mõõtmine on praktiliselt võimatu, kuna aine, mille joobeks vajalik kogus on äärmiselt väike, seondub paberiga ning selle eraldamine on ebarealistlik. Erialakirjanduses lähtutakse põhimõttest, et 1 mark on 1 doos. (T I lk 163). Sama seisukoht tuleneb asjas läbiviidud kohtutoksikoloogia ekspertiisi aktist nr. 15E-LÕX0013, kus asutakse seisukohale, et 2-(4-bromo-2,5-dimetoksüfenüül)-N-[(2metoksüfenüül)metüül]etaanamiini narkojoovet tekitav annus 0,15-1,20 mg ehk 150-1200 µg (tavaliselt 450-600µ), keskmiselt 0,675 mg (675 µg). Seega piisab keskmisele inimesele narkojoobe tekitamiseks 0,675 mg 2-(4-bromo-2,5-dimetoksüfenüül)-N-[(2-metoksüfenüül) metüül]etaanamiinist. Kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 6,75 mg 2-(4bromo-2,5-dimetoksüfenüül)-N-[(2-metoksüfenüül)metüül]etaanamiinist. Margina kasutatava 2CB-NBOMe puhul on narkootiliseks joobeks vajalikuks annuseks 1 mark ning kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks 10-st 2-(4-bromo-2,5-dimetoksüfenüül)-N-[(2metoksüfenüül)metüül]etaanamiini sisaldavast margist. Kohtukolleegium märgib, et NBOMe näol tegemist on nn disainitud psühhotroopse ainega, mis oli kantud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja võrdlemisi hiljuti ehk 18.05.
- Olukorras, kus keelatud sünteetiliste ainete tarvitamisest narkojoobe tekitamiseks vajalikud kogused pidevalt vähenevad ning nende tarvitamise meetodid muutavad selliseks, et ühes doosis puhta narkootilise või psühhotroopse aine sisalduse tuvastamine muutub võimatuks, ei jää riigil muud üle, kui tuvastada, kas tingliku 1 doosiga on võimalik tekitada narkojoove. Kohtukolleegium osundab seejuures ka kohtupraktikas omaksvõetud arusaamale, et kui leiab kinnitust, et narkootilist ainet müüdi tarvitajale ühekordse annusena, on tõepoolest loogiline väita, et käideldi narkootilist ainet koguses, millest piisab narkootilise joobe tekitamiseks (RKKKo nr 3-1-1-121-06, p. 13). Kohtukolleegium märgib, et maakohus on vastavalt eeltoodule toiminud ning veenvalt tuvastas, et 09.02.2015.a. asitõendite vaatlusprotokolli juurde lisatud fotol nr 2 on fotol kujutatud paberil selgelt näha perforeeringud, mis jagavad paberi väikesteks ühesuurusteks osadeks ehk markideks/doosideks. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistajad KP, VV, MH ja AÕ on tunnistanud, et neile piisas joobe tekkimiseks ühest margist. 9
(10)Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja etteheidetega maakohtu otsusele, et kohus on jätnud analüüsimata küsimuse sellest, et mis on üldse joove ning kas tunnistajad oskasid ise hinnata enesel joobe tekkimist või mitte; maakohus ei ole kirjeldanud, et milline või kes on nn keskmise inimese, kellel joobe tekkimist analüüsitakse; samuti ei ole kohus analüüsinud, kui tugevasti ühe margi tarbimine mõjutas tunnistajate väliselt tajutavaid reaktsioone ning kas see mõjutamine oli piisavalt tugev, et kvalifitseeruda joobena. Kohtukolleegium leiab, et vastused kaitsja poolt tõstatatud küsimustele on varasemalt saadud eelkõige teaduslikul teel ning on väljendatud eksperdiarvamuses, et margina kasutatava 2C-BNBOMe puhul on narkootiliseks joobeks vajalikuks annuseks 1 mark ning kümnele inimesele piisab narkojoobe tekitamiseks 10-st 2-(4-bromo-2,5-dimetoksüfenüül)-N-[(2metoksüfenüül)metüül]etaanamiini sisaldavast margist. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga, toetudes käeoleva otsuse punktis 7 toodud põhjendustele, et kuigi 2-(4-jodo-2,5-dimetoksüfenüül)N-(2 metoksüfenüül) metüül)etanamiini osas analoogset ekspertiisi teostatud ei ole, on kriminaalmenetluse käigus kogutud piisavalt tõendeid, mille põhjal võib asuda seisukohale et ka 2(4-jodo-2,5-dimetoksüfenüül)-N-(2 metoksüfenüül) metüül)etanamiini puhul piisab keskmisele inimesele joobe tekitamiseks ühest ainet sisaldavast margist. 9. Süüdistatavale mõistetud karistust ei ole kaitsja eraldi vaidlustanud, kuid Madis Haugasmäele KarS § 184 lg 1 järgi mõistetud karistuse osas kohtukolleegium leiab, et maakohus ei ole eksinud materiaalõiguse vastu ka süüdistatavale karistuse mõistmisel. Vastavalt omaksvõetud arusaamale tuleb karistuse mõistmisel võtta esmaselt aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida siis edasiselt, vastavalt süü suurusele ning kergendavate või raskendavate asjaolude esinemisele nihutada kas üles- või allapoole. Käesoleval juhul on Madis Haugasmäele KarS § 184 lg 1 järgi kuriteo toimepanemise eest, arvestades karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude ning varasemate kriminaalkaristuste puudumist, on mõistetud 2 aastat vangistust. Kohtukolleegium leiab, et nimetaud karistuse miinimumilähedane määr vastab Madis Haugasmäe süü suurusele, karistuse üldja eripreventiivsetele eesmärkidele ning ei ole vastuolus väljakujunenud karistuse mõistmise kohtupraktikaga. 10.
§ 45lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik.
Madis Haugasmäe kaitsja vandeadvokaadi abi Mihkel Gaver taotles maakohtu otsusega tutvumise ja apellatsiooni koostamise eest kaitsjatasu väljamõistmist, koos käibemaksuga, summas 144,00 eurot. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
§ 175
lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu.
§ 185
lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse
§ 337
lg 1 p 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse Madis Haugasmäe suhtes muutmata, seega jäävad menetluskulud süüdistatava enda kanda. 11. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi
§ 338
ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes
§ 337lg 1 p 1 , § 344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Pärnu Maakohtu otsuse 28.
märtsi 2016.a. Madis Haugasmäe suhtes muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. Pavel Gontšarov allkirjastatud digitaalselt Ivi Kesküla allkirjastatud digitaalselt Urmas Reinola allkirjastatud digitaalselt 10
(10)