Obsah (9)

§ 337§ 175§ 185§ 671§ 339§ 338§ 180§ 342§ 7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4. märts 2016, Tartus Kriminaalasja number 1-14-6000 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Koht

§ 337lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu 27.

novembri 2015 otsus muutmata ning Toivo Ollikaineni ja tema kaitsja Irina Gromtsevi apellatsioonid rahuldamata.

§ 175

lg 4 alusel välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo kasuks 457.20 eurot, sh käibemaks 76.20 eurot, vandeadvokaat Irina Gromtsevi poolt Toivo Ollikainenile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

§ 185

lg 2 alusel välja mõista Toivo Ollikainenilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Irina Gromtsevi poolt osutatud õigusabi eest 457.20 eurot riigituludesse. Toivo Ollikainenil tasuda välja mõistetud menetluskulud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300, Danske Bank EE

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700084189 ning selgitus: „Toivo Ollikainen 1-14-6000 menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Esimese astme kohtu otsuse sisu Toivo Ollikainenit süüdistatakse selles, et ta valmistas ebaseaduslikult plahvatuse tekitamise eesmärgil eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne
2. novembrit 2013 kella 23.10, enda elukohas aadressil XXX improviseeritud lõhkeseadeldise, mis koosnes mustas kilekotis plekkämbrisse metallosistega (erinevad kruvid, tõmbeneedid, mutrid, naelad) betooni sisse valatud kahest 190-grammisest matkapliidi gaasiballoonist GoSystem ja Rothenberger Supergas, mis asetsesid betoonivalu sees ämbri keskosas, piki selle kesktelge, olles omavahel nende põhjasid pidi maalriteibiga ja polüuretaanvahuga kokku kinnitatud ning seotud ämbri välisküljelt läbi betoonivalu selle sisemuse ülapooles asunud GoSystem gaasiballooni külgpinnani suundunud sisetoru laialipainutatud sisemiste otste külge kahe traadirõnga abil. Lisaks koosnes improviseeritud lõhkeseadeldis sütikumehhanismist ning sellega tõmbenööri ja karabiinhaagi abil ühendatud autorehvist, mis oli paigutatud seadeldise najale. Sõiduauto rehvi siseäärest oli läbi puuritud auk läbimõõduga u 3,5 mm ja augu kaudu oli rehvi külge 1,2 mm läbimõõduga vasetatud traadiga kinnitatud 50 mm pikkune heledast metallist karabiinhaak. Seadeldise välisküljele oli U-kujulise ristlõikega metallklambri vahele kinnitatud sütiku käivitusmehhanism, mis oli ümbritsetud polüureteenvahuga. Käivitusmehhanismiks oli kombineeritud elektro-mehhaaniline mehhanism, mis sisaldas 6LR61 tüüpi Krona 9V patareid ja elektrijuhtmeid. Käivitusmehhanismi kõrval asus sisetoru, mille kaudu oli betoonivalu sees asunud ülemise gaasiballooni GoSystem küljele suunatud improviseeritud lasketoru, mis sisaldas suitsuta püssirohu laengut ja isevalmistatud lendkeha. Plahvatus pidi initsieeruma lõhkeseadeldise najal asunud rehvi liigutamisega, mille külge karabiinhaagi abil kinnitus sütiku tõmbenöör. 2 Seejärel hoidis T. Ollikainen isevalmistatud lõhkeseadeldist ebaseaduslikult XXX Jõhvis ning toimetas ajavahemikul
3. novembrist 2013 kell 23.10 kuni
4. novembrini 2013 kell 6.15 selle XXX Jõhvis asuva S.M. i elukoha juurde. Isevalmistatud lõhkeseadeldise nimetatud kohta toimetamise eesmärgiks oli S.M. i tapmiseks plahvatuse tekitamine ning selle ajendiks oli isiklik vaen kannatanu suhtes. Isevalmistatud lõhkeseadeldise nimetatud aadressile toimetamiseks asetas T. Ollikainen selle musta värvi kilekotti panduna värava juurde tänava äärde, paigutades seadeldise najale tõmbenööri ja karabiinhaagi abil sütikumehhanismiga ühendatud autorehvi. Seadeldise vahetusse lähedusse maapinnale asetas T. Ollikainen erinevaid prügijäätmeid, mis pärinesid Eesti Raudtee AS Jõhvi Kaubajaama ja Vaivara jaama prügikonteineritest. Nimetatud lõhkeseadeldis sisaldas lõhkematerjaliseaduse (LMS) § 3 lg 1 p 2 mõistes lõhkeainet (suitsuta püssirohtu) ning plahvatust esilekutsuvat mehhanismi. Seega oli tegemist lõhkeseadeldisega karistusseadustiku (KarS) § 413 mõittes. Oma tegevusega rikkus T. Ollikainen LMS § 14 nõudeid, mille kohaselt annab lõhkematerjali valmistamiseks, hoidmiseks, kasutamiseks, omandamiseks, võõrandamiseks, valmistamiseks ja hävitamiseks õiguse lõhkematerjali käitlemise luba.
5. novembri
6. a hommikul kell 7.30 märkas XXX Jõhvis elava S.M. i abikaasa K.M. hoovist väljumisel värava ees olevat prügihunnikut ja teavitas sellest seejärel kodus viibinud S.M. ki. S.M. , nähes värava ees prügihunnikut ja selle juures musta värvi kilekotti, mille peal sõiduauto rehv, võttis rehvi vasakusse kätte ja tõstis rehvi koti pealt üles, rakendades sellega kell 7.41 seadeldise käivitusmehhanismi. Käivitusmehhanismi rakendumisel süüdati lasketorus asunud suitsuta püssirohu laeng elektriliselt toru kinnises otsas asunud ava ja toru küljes olnud kahesoonelise elektrijuhtme kaudu. Lendkeha paiskus plekkämbri sisetorusse paigutatud lasketorust vastu betoonivalu sees asunud GoSystem gaasiballooni plekk-kesta külge, mille see purustas. Lendkehale järgnenud püssirohu põlemisproduktid süütasid purunenud balloonist väljunud butaani ja propaani segu. Lõhkeseadeldise betoonivalu sees asunud põlevgaaside segust põhilaeng selle ülekontsentratsiooni tõttu aga ei plahvatanud T. Ollikaineni tahtest olenemata. Suitsuta püssirohu põlemisproduktid purustasid plahvatuslikult (deflagratsiooni ehk plahvatusliku põlemise tagajärjel) lasketoru kinnivaltsitud otsa ja süütasid seadeldisest sise- ja lasketoru kaudu väljapaiskunud gaasisegu, mis põles seadeldisest väljaspool ja mille tagajärjel sai kannatanu S.M. tervisekahjustusi: näo ja vasaku käe põletuse (näol I-II astme põletus, vasakul käel II astme põletus). Lõhkeseadeldise rakendumisel toimunud osalise plahvatuse käigus ei paiskunud selle põhilaengu (põlevgaaside segu) ümber olnud kest (betoonivalu ja ämber) laiali, kuna seadeldise sees ei tekkinud plahvatuspiiride vahemikku jäävat gaasi ja õhu segu, seadeldise põhilaengus asunud põlevgaaside segu oli suures ülekontsentratsioonis, mis tähendab, et põlevgaase oli liiga palju ja õhuhapnikku ei olnud piisavalt. Seega ei plahvatanud põhilaeng täielikult T. Ollikainenist mitteolenevatel põhjustel. Lõhkeseadeldise põhilaengus kasutatud kõigi põlevgaaside ja plahvatuspiiride vahemikku jääva õhu segu täieliku plahvatuse purustusjõudu võib võrrelda 0,1–1,0 kg trotüüli (TNT) omaga, mistõttu T. Ollikaineni põhjustatud lõhkeseadeldise plahvatuse lööklaine ja plahvatuse tagajärjel tekkis oht plahvatuse ajal lähedal viibinud isikute elule ja tervisele. T. Ollikainen, valmistades improviseeritud lõhkeseadeldise ja toimetades selle XXX Jõhvis asuva eramu värava ette, kus valmistas improviseeritud lõhkeseadeldise ette plahvatuse 3 tekitamiseks kujul, mis eeldas kannatanu vahetus läheduses viibimist plahvatuse toimumise ajal plahvatavale lõhkeseadeldisele, aga samuti olles eelnevalt sündmuskohale jätmiseks muretsenud Eesti Raudtee AS Jõhvi Kaubajaama ja Vaivara jaama prügikonteineritest prügi, tegutses kavatsetult. Samuti teadis T. Ollikainen, et lõhkeseadeldise plahvatuse ajal vahetus läheduses viibiv isik võib lõhkeseadeldise plahvatuse tagajärjel laiali paiskuvatest metallkildudest ja plahvatusega tekkinud lööklainest saada surmavaid vigastusi ja tahtis seda. Kirjeldatud tegudega pani T. Ollikainen süüdistuse järgi toime: - KarS § 25 lg-te 1 ja 2 – § 114 p-de 2 ja 7 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o üldohtlikul viisil ja lõhkeseadeldise kasutamisega tapmise katse; - KarS § 405 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o plahvatuse tekitamise, millega põhjustati oht inimese elule, tervisele ja varale ning mille toimepanemisel kasutati lõhkeseadeldist; - KarS § 414 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o lõhkeaine ebaseadusliku omandamise, valdamise ja kasutamise; - KarS § 415 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o lõhkeseadeldise ebaseadusliku valmistamise, hoidmise ja edasitoimetamise. Viru Maakohtu
7. novembri
8. a otsusega tunnistati T. Ollikainen süüdi KarS § 414 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. Samuti tunnistati T. Ollikainen süüdi KarS § 415 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 7 aastat vangistust. Veel tunnistati T. Ollikainen süüdi KarS § 405 lg 2 ja § 25 lg-te 1 ja 2 – § 114 p-de 2 ja 7 järgi ning mõisteti KarS § 63 lg 1 kohaldamisega KarS § 114 alusel karistuseks 16 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõisteti T. Ollikainenile lõplikult ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 16 aastat vangistust. Süüdistatava karistusaja alguseks loeti tema vahistamine
9. jaanuaril
10. Kohus rahuldas osaliselt kannatanu tsiviilhagi ja mõistis T. Ollikainenilt kannatanu kasuks välja 588 eurot varalise kahju katteks ja 3000 eurot mittevaralise kahju katteks. T. Ollikainen end esitatud süüdistustes süüdi ei tunnistanud. Maakohus seevastu leidis, et kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõendid kogumis kinnitavad, et T. Ollikainen on talle inkrimineeritavad kuriteod toime pannud. T. Ollikaineni ütluste osas leidis maakohus, et neid ei saa lugeda usaldusväärseteks. Süüdistatava kohtuistungil antud ütlused lahknevad tema kohtueelses menetluses antud ütlustest. Samuti lähevad need vastuollu asjas kogutud muude tõenditega. Süüdistatav on andnud lahknevaid ütlusi oma haridustaseme kohta. Süüdistatava väide, et
11. novembril 2013 magas ta terve öö kodus ega lahkunud sealt enne hommikul kella 8, on vastuolus
12. aprilli
13. a side-ettevõtjalt saadud andmete protokolliga, millest nähtuvalt viibis T. Ollikaineni telefoniabonement
14. novembril 2013 kell 5.40 Kohtla-Järve Ahtme linnaosas. Süüdistatava väide plahvatusest teadasaamise aja kohta on vastuolus tunnistajate Y.S. i ja A.S. e ütlustega. Seetõttu jättis maakohus süüdistatava ütlused tervikuna tõendikogumist välja. T. Ollikaineni ütlused
15. novembril 2013 kodus viibimise kohta on vastuolus tunnistajate ütluste ja dokumentaalsete tõenditega. Nii on Y.S. kinnitanud, et nimetatud kuupäeval osalesid nad koos Oru klubis toimunud peol. Neid ütlusi on kinnitanud ka tunnistaja A.A. . Uuritud kirjalike tõendite põhjal leidis maakohus, et süüdistataval olid lõhkeseadeldise valmistamiseks olemas kõik vajalikud vahendid. Asjaolu, et sündmuskohalt leitud olmejäätmed pärinesid AS-ile Eesti Raudtee kuuluvast Jõhvi raudteejaamast ning need võttis sealt kaasa T. Ollikainen, on samuti tõendatud erinevate kirjalike tõendite (asitõendite vaatlusprotokollid, mis kajastavad leitud olmejäätmete vaatlusi, AS Eesti Raudtee kirjalikud vastused, süüdistatava 4 elukohast äravõetud jaki vaatlusprotokoll, AS Eesti Raudtee Jõhvi jaama turvakaamera videosalvestise vaatlusprotokoll) ning tunnistajate ütlustega. Sündmuskoha vaatluste käigus ära võetud objektide suhtes on läbi viidud DNA-ekspertiis. Kahelt ekspertiisiks esitatud esemelt (mõlemal korral maalriteip) saadi DNA-analüüsil T. Ollikaineni DNA-profiiliga täielikult kokkulangev profiil. Kolme ekspertiisiks esitatud eseme puhul (maalriteibi tükk, maalriteip, vedru) ei saanud välistada T. Ollikainenilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles proovis ning ühe DNA-ekspertiisiks esitatud eseme puhul (sinist värvi teibitükk) olid kõik selles DNA-profiilis ilmsiks tulnud alleelid leitavad T. Ollikaineni DNA-profiilis. Maakohus ei nõustunud kaitsja väitega, et DNA-ekspertiisi tulemus põhineb kõlbmatul võrdlusmaterjalil ja seega ei saa seda lugeda usaldusväärseks, kuna ekspertiisimaterjali võtmise
16. jaanuari
17. a protokolli kohaselt võeti ühe vatitampooniga süljeproov kahtlustatava vasakpoolsest suuõõnest ja teise vatitampooniga tunnistaja parempoolsest suuõõnest. Kohus möönis, et protokollis on kirjas vatitampooniga süljeproovi võtmine nii kahtlustatavalt kui ka tunnistajalt, kuid leidis, et tegemist oli vaid inimliku eksimusega protokolli vormistamisel ja tegelikult oli mõlemal korral silmas peetud kahtlustatavat. Maakohus ei tuvastanud süüdistataval alibi olemasolu. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud Y.S. i ütlustest nähtub, et
18. novembril 2013 oli ta kogu päeva tööl ja
19. novembril 2013 lahkus kodust kell 7.
20. Tunnistaja arvates oli süüdistatav mõlemal päeval kodus ja joobes. Samas kinnitas tunnistaja maakohtu istungil, et viibis perioodiliselt seoses tellimustega kodust eemal. Seega ei saa tunnistaja ütlused kinnitada, et süüdistatav viibis perioodil 17.–
21. november 2013 vaid oma elukohas, kuna tunnistaja ise ei olnud kogu aeg seal. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid T. Ollikainen ja tema kaitsja, taotledes kohtuotsuse tühistamist ja T. Ollikaineni õigeksmõistmist. Alternatiivselt taotleb kaitsja T. Ollikainenile mõistetud karistuse kergendamist. T. Ollikaineni apellatsioon sisaldab arvukalt etteheiteid kriminaalmenetluse läbiviimisele. Ringkonnakohus ei korda siinkohal kõiki süüdistatava kaitseväiteid, vaid esitab need kokkuvõtlikult. T. Ollikainen märgib oma kaebuses, et tema kaitsja ei osalenud DNA-proovi võtmisel ülekuulamisruumis. Seal olid V.G. ja A.V. , kes hiljem T. Ollikainenile teadmata põhjusel tema auto läbi otsisid. Auto läbiotsimise juures manukaid ei viibinud ja sõiduki uksi ei pitseeritud. DNA-proov võeti ühe vatitampooniga. Kahte süljeproovi ei ole võetud, vaid teine saadi
22. jaanuaril 2014 Kiviõli teeristil kapo poolt teostatud varitsuse käigus. T. Ollikaineni elukoha läbiotsimine viidi samuti läbi ilma tema kohaloluta. Alates
23. novembrist kuni
24. novembrini 2013 veetis T. Ollikainen enda sõnul kõik argipäevad, tehes XXX maja teise korruse sisetöid. Alates
25. märtsist 2014 on T. Ollikaineni liikumisgraafik saadud tema liikumist matkides. Pärast T. Ollikaineni ründamist kahe mehe poolt ja traumapunkti sattumist, lasi T. Ollikainen turvalisuse kaalutlustel paigaldada takso salongi tuuleklaasil oleva peegli sisse mikrokiibil töötava signaalita audiovideokaamera, mis reageeris liikumisanduri toimel läbi ajataimeri sisselüliti kaudu autost lahkudes või ohu korral.
26. jaanuaril 2014 lülitas T. Ollikainen ajataimeri ühe tunni ennistamisega ja edasine informatsioon räägib T. Ollikaineni vahi alla võtmise päevast. T. Ollikainenilt
27. jaanuaril 2014 võetud DNA-proov sai alguse T. Ollikaineni sama tegevusega. T. Ollikainen oli eelnevalt tarvitanud moosipirukaid ja kohvi ja kandis süljeproovi kahe kirja margile ja liitis need omavahel kokku. Sama tegi ta autoroolist soolatiku märja vatiga hõõrudes – eelnevalt päevalilleõli ja rooli sisse oma sülje DNA-d hõõrudes. T. Ollikainen leiab, et kõik kaheksa proovi maalriteibil on saadud 28.–
28. jaanuaril 5 2014 politsei autoparklas Jõhvis Rahu tn 38 T. Ollikaineni takso roolist soolatikutampooni kasutades L.B. omavolilise tegevusega. Taksos tehti võltsimise akt. Sama tegevus toimus segamisotsiku koldesegu kasutamisel, liimides puhtale tööriistale kruve ja neete ning seda pildistades. Veel märgib T. Ollikainen, et tema abikaasale ei selgitatud
29. aprillil 2014 ütluste andmisest keeldumise õigust vastavalt

§ 671lg-le 1.

Pärast

1. aastal saadud südameinfarkti ja sellele järgnenud ravi tekkisid abikaasal mälulüngad. Tegelikult toimus Oru pidu
2. detsembril 2013, mitte
3. novembril 2013, nagu andis ütlusi Y.S. . Kaitsja leiab, et kohtuotsuse tegemisel on maakohus ebaõigesti kohaldanud menetlusõigust, kohtulik uurimine on olnud ühekülgne ja puudulik, mõistetud karistus ei vasta süüdimõistetu süü suurusele ja isikule. Maakohus ei ole tõendite hindamisel täitnud kriminaalasja arutamise igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse nõuet. Selline tõendite valikuline ja osaline ümberhindamine on põhistamiskohustuse rikkumine

§ 339

lg 1 p 7 mõttes ja viitab ühekülgsele kohtulikult uurimisele

§ 338p 1 tähenduses.

Kaitsja hinnangul rajaneb kohtuotsus üksnes kaudsetele tõenditele ja oletustele. Tõendeid selle kohta, et T. Ollikainen oleks ajavahemikul

1. november kell 23.10 kuni
2. november 2013 kell 6.15 viibinud või võinud viibida kodust väljas, ei ole esitatud. Vastupidi, süüdistataval on selleks ajavahemikuks olemas alibi, mis välistab tema poolt süütegude toimepanemise. Alibi on tõendatud tunnistaja Y.S. i ütlustega, mille kohaselt viibis T. Ollikainen süüteo toimepanemise ajal kodus, magas tunnistaja kõrval, oli purjus ega olnud millekski muuks võimeline. Selleks, et toime panna kuritegu, mis on seotud lõhkeseadeldisega, peab inimene olema seisundis, mis võimaldab tal adekvaatselt ja kainelt olukorda hinnata. Ainuüksi asjaolu, et tunnistaja on süüdistatava abikaasa, ei muuda tema ütlusi ebausaldusväärseteks. Tunnistaja ütlused on kooskõlas ka asjas kogutud muude tõenditega. Tunnistaja J.L. i ütlustest tuleneb, et
3. novembril 2013 kella 19– 20 paiku rääkis talle Y.S. , et T. Ollikainen joob mitu päeva järjest. Ka nähtub tunnistaja N.M. ütlustest, et
4. novembri
5. a hommikul ütles talle Y.S. , et T. Ollikainen on pärast pidu purjus. Need ütlused kinnitavad Y.S. i ütlusi, et
6. novembri 2013 õhtul ja
7. novembri 2013 hommikul oli T. Ollikainen purjus ega olnud millekski võimeline. Puuduvad tõendid, et T. Ollikainen oleks süüdistuses märgitud ajal viibinud kodust väljas. Tõendatud ei ole kuriteo toimepanemise eesmärk. Kui kuriteo eesmärgiks oli S.M. i tapmine, siis oleks loogiline, et kurjategija teinuks kõik endast sõltuva, et kuriteos oleks kannatanud just nimelt S.M. . Praegusel juhul sai S.M. vigastada juhuslikult. Samuti on küsimärgi all kuriteo ajend, s.o T. Ollikaineni isiklik vaen kannatanu suhtes. Tuvastatud on, et kannatanu käitumisega taksoteenuse osutamisel ei olnud rahul ka teised taksojuhid. Kaitsja ei nõustu kohtu järeldusega, et kriminaalasjas teostatud DNA-ekspertiisi tulemused viitavad otseselt süüdistatavale kui kuriteo toimepanijale. Kaitsja vaidlustab jätkuvalt DNA-ekspertiisi tulemuse, kuna ekspertiis põhineb kõlbmatul võrdlusmaterjalil. Ekspertiisimaterjali võtmise
8. jaanuari
9. a protokolli kohaselt võeti ühe vatitampooniga süljeproov kahtlustatava vasakpoolsest suuõõnest ja teise vatitampooniga tunnistaja parempoolsest suuõõnest. Protokoll on vormistatud puudustega, mistõttu ei saa nõustuda, et DNA-ekspertiis on absoluutselt usaldusväärne ja lubatav tõend. T. Ollikainenil puudus võimalus ja vajalikud oskused lõhkeseadeldise valmistamiseks. Ka ei osanud T. Ollikainen kasutada internetti, et vajalikke teadmisi hankida. T. Ollikainenile mõistetud karistus ei vasta tema süü suurusele ega isikule. Ehkki süüdistatavat on viis korda kriminaalkorras karistatud, on karistused tänaseks kustunud. Viimasest kohtuotsusest on möödas rohkem kui 20 aastat. Nende aastate jooksul käitus T. Ollikainen õiguspäraselt. Arvestada tuleb ka süüdistatava vanust (67 aastat) ja seda, et teoga ei põhjustatud tõsiseid tagajärgi.

§ 180lg 3 alusel taotleb kaitsja T.

Ollikaineni osalist menetluskulude kandmisest vabastamist. 6 Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohtu istungil jäid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud apellatsioonide juurde ja palusid T. Ollikainen talle esitatud süüdistustes õigeks mõista. Alternatiivselt palus kaitsja vähendada süüdistatavale mõistetud karistust ning vabastada T. Ollikainen

§ 180lg 3 alusel osaliselt menetluskulude kandmisest.

Prokurör vaidles apellatsioonidele vastu, leides, et need on põhjendamatud. Maakohtu otsuse palus prokurör jätta muutmata. Kriminaalkolleegium, kuulanud ära süüdistatava, kaitsja ja prokuröri ning tutvunud kohtuasja materjalide, maakohtu otsuse ja apellatsioonides esitatud väidetega, leiab, et kaevatav kohtuotsus tuleb jätta muutmata. T. Ollikaineni süüditunnistamine KarS §-de 405 lg 2, 414 lg 1, 415 lg 1 ja 25 lg 1,2 -114 p 2,7 järgi. Vastavalt kohtupraktikas omaksvõetud arusaamale ei ole apellatsioonimenetlus pelgalt sama kohtuasja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsioonkaebuse piires (RKKKo 3-1-1-21-11, p 18). Riigikohus on leidnud sedagi, et ringkonnakohus ei pea oma otsuses andma vastuseid neile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohtu otsuses on ammendavalt ja põhistatult juba vastatud ning millega ringkonnakohus soostub (RKKKo 3-1-1-92-11, p 15.1). Nendest menetlusõiguslikest arusaamadest lähtuvalt märgib ringkonnakohus vastuseks esitatud apellatsioonidele esmalt järgmist. Kriminaalkolleegiumi hinnangul on vaidlustatud kohtuotsus süüdistatava T. Ollikaineni süüditunnistamises KarS §-de 405 lg 2, 414 lg 1, 415 lg 1 ja 25 lg 1,2 -114 p 2,7 järgi õiguslikult korrektne. Esimene kohtuaste on toimunu tehiolude kindlakstegemisel lähtunud kriminaalmenetlusõiguse sätetest, järgides seejuures veatult tõendite hindamise põhimõtteid; kohtuotsuse põhjendavast osast tulenevalt on kohtu seisukohad selged, ammendavad ja vastuoludeta ning kohtu siseveendumuse kujunemine lugejale hõlpsasti jälgitav. Kohtuotsuses on küllaldase põhjalikkuse ja üksikasjalikkusega käsitletud, millised asjaolud luges kohus tõendatuks ning millistele konkreetsetele tõenditele ja miks kohus seejuures tugines. Maakohus on kajastanud ja uurinud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid, kõrvutanud erinevatest tõenditest tuleneva teabe ning olemasoleva tõendusliku baasi pinnalt jõudnud põhjendatult järeldusele, et kinnitust on leidnud süüdistuse versioon toimunust. Apellatsiooniteesid maakohtu poolt tuvastatud asjaolude ümberhindamiseks ringkonnakohtu hinnangul alust ei anna. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu poolt T. Ollikaineni süüditunnistamisel esitatud põhjendustega ning ei pea seetõttu vajalikuks maakohtu sellekohaseid argumente vastavalt

§ 342lg 3 p-le 1 käesolevas otsuses korrata.

Ülaltoodust tulenevalt piirdub ringkonnakohus vaid omapoolsete vastustega apellatsioonides esitatule vastates. Tutvunud esitatud apellatsioonidega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et nendes kajastatud seisukohad puudutavad eelkõige T. Ollikaineni süüditunnistamist KarS §-de 25 lg 1,2 - 114 p 2,7 järgi. Kuigi apellatsioonides taotletakse T. Ollikaineni õigeksmõistmist kõigis talle süüks arvatud kuritegudes, ei ole nendes ringkonnakohtu arvates esitatud ühtegi sisulist vastuväidet T. Ollikaineni süüditunnistamisele KarS §-de 414 lg 1 ja 415 lg 1 järgi. Kuivõrd sellesisulised 7 vastuväited apellatsioonides puuduvad ning kuivõrd ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega T. Ollikaineni süüditunnistamisel KarS §-de 414 lg 1 ja 415 lg 1 järgi, siis ei pea kriminaalkolleegium vajalikuks nimetatul pikemalt peatuda. Esitatud apellatsioonis leiab kaitsja, et maakohtu otsus T. Ollikaineni süüdimõistmisel KarS §de 25 lg 1,2 - 114 p 2,7 järgi on rajatud vaid kaudsetele tõenditele ja oletustele.

§ 7

lg 3 tulenevalt tuleb kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tõlgendada tema kasuks. Samas ei tulene nimetatud põhimõttest mingilgi määral, et isikut süüstavaid järeldusi saaks teha üksnes otseste tõendite pinnalt ja et süü tuvastamisel ei tohiks tugineda kaudsetele tõenditele. See tähendab, et otseste tõendite puudumine iseenesest ei tähenda veel kahtluste olemasolu, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Isiku süüd võivad kinnitada ka kaudsed tõendid ja põhimõtteliselt pole välistatud, et süüdimõistev kohtuotsus tuginebki üksnes kaudsetele tõenditele, kui need oma kogumis võimaldavad rääkida süü tõsikindlast tuvastatusest. Sarnasele põhimõttele on viidanud mitmetes oma lahendites ka Riigikohtu kriminaalkolleegium. Nii on Riigikohtu kriminaalkolleegium näiteks lahendis 3-1-1-15-12 leidnud, et välistatud ei ole isiku süüditunnistamine ka kaudsetele tõenditele tuginevalt. Kolleegium on samas rõhutanud, et seejuures on oluline silmas pidada, et kui otsese tõendi sisuks on teave, mis vahetult kinnitab või välistab isiku poolt kuriteo toimepanemise mingit asjaolu, siis kaudse tõendi sisuks on teave, mis ei kajasta kuriteo tehiolu ennast, vaid võimaldab teha olulisi järeldusi nende tehioludega seotud muude asjaolude kohta. See seab aga spetsiifilisi nõudmisi ka kaudsetele tõenditele tuginevale tõendamisele. Nimelt tuleb kaudsetele tõenditele rajaneva tõendamise puhul tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude suhtes. Eeltoodut arvestades leiab kriminaalkolleegium, et maakohus on T. Ollikaineni süüküsimuse KarS §-de 25 lg 12 - 114 p 2,7 järgi esitatud süüdistuse lahendamisel õigustatult järginud nimetatud põhimõtteid ning ringkonnakohtul puudub alus etteheidete tegemiseks maakohtule. Põhjendamatu on seetõttu ka kaitsja väide, nagu oleks maakohus T. Ollikainenit süüdi tunnistades lähtunud oletustest, sest maakohus on hinnanud kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis ja rajanud kohtuotsuse tõendite kogumile, mitte aga oletustele. Kaitsja leiab apellatsioonis, et T. Ollikainenil on olemas alibi, mis kinnitab, et süüdistatav viibis ajavahemikul

1. november 2013 kell 23.10 kuni
2. november 2013 kell 06.15 oma elukohas ning ei asetanud lõhkeseadeldist kannatanu värava ette. Seega leiab kaitsja, et T. Ollikainen ei ole toimepannud KarS §-de 25 lg1,2 -114 p 2,7 ja 405 lg 2 järgi kvalifitseeritavat kuritegu. Oma väidet põhistab kaitsja T. Ollikaineni abikaasa J.S. i ütlustega, milliste kohaselt tarvitas süüdistatav
3. november kuni
4. november 2013 alkoholi ja viibis ajavahemikul
5. november 2013 kell 23.10 kuni
6. november 2013 kell 06.15 oma elukohas ja magas. Ringkonnakohus kaitsja väidetega alibi olemasolu kohta ei nõustu. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt leiti pärast paigaldatud lõhkekeha plahvatust sündmuskoha vaatluse käigus mitmesuguseid objekte, mis sündmuskohal pakendati ja äravõeti. Sündmuskohalt kaasavõetud objektide suhtes määrati DNA ekspertiis. 8 Ekspertiisi tulemusena andis ekspert arvamuse, et sündmuskoha vaatluse käigus leitud maalriteibi servadelt (proov R130221) ja maalriteibilt (proov A 135949) leiti DNA-d, milliste DNA profiilid on täielikult kokkulangevad T. Ollikaineni DNA profiiliga. Lisaks eeltoodule leiti neljalt ekspertiisiks esitatud esemelt, s.o esimesest proovist esimeselt suuremalt maalriteibi tükilt (proov A135865), proovist U-kujulise metalldetaili küljes olnud kahelt teibitükilt (proov R130202), proovist ämbri küljes olnud kahelt teibitükilt (proov R 130204) ja sinist värvi teibitükilt võetud kuuendast proovist (proov A135848) DNA osalised profiilid. Nimetatud profiilide alusel ei saa ekspert kindlalt välistada T. Ollikainenilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes proovides. Samas on ekspert välja toonud tõenäosushinnangud. Kohtuistungil on ekspert selgitanud, et tõenäosushinnagu puhul on püstitatud kaks hüpoteesi nn süüdistaja hüpotees, mille kohaselt on leitud bioloogiline materjal pärit T. Ollikainenilt ja nn kaitsja hüpotees, mille kohaselt pärineb leitud bioloogiline materjal tundmatult isikult. Nende kahe hüpoteesi võrdlemisel on saadud ka DNA ekspertiisiaktis toodud arv, millise võrra on süüdistaja tõlgendus tõepärasem kui kaitsja tõlgendus. Nii näiteks on ekspert DNA segaproovi A135865 puhul andnud arvamuse, et proovilt leitud bioloogilise materjali pärinemine T. Ollikainenilt on 5,7X1012 korda tõepärasem, kui selle pärinemine tundmatult isikult (V kd tl 15). Arvestades asjaolu, et sündmuskohalt leitud esemetelt leiti bioloogilist materjali, milliste DNA profiilid on täielikult kokkulangevad T. Ollikaineni DNA profiiliga ja eksperdi poolt segaproovidele antud tõenäosushinnanguid, leiab ringkonnakohus, et ka nimetatud segaproovides leitud bioloogiline materjal pärineb T. Ollikainenilt. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et DNA ekspertiisi akti tulemused annavad aluse tõsikindlaks väiteks, et T. Ollikainen valmistas Jõhvis, XXX elamu värava juures plahvatanud lõhkekeha. T. Ollikaineni apellatsioonis ja kohtuistungil esitatud väide, nagu ei pärineks objektid, millistelt leiti tema bioloogilist materjali, mitte sündmuskohalt, vaid tema sõiduki roolilt, on ringkonnakohtu arvates põhjendamatu. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on Jõhvis, XXX elamu juures teostatud sündmuskoha vaatlus, mille käigus leiti mitmesuguseid esemeid, mis pakendati. Pakendid suleti KAPO turvakleebistega ja need nummerdati. Nii näiteks nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist, et sektorist 1 on avastatud ämber, betoon ja silindrikujulised objektid, need pakendati ja suleti KAPO turvakleebisega nr 5L12590-5L
7. Ekspertiisiaktist nr 13E-GE1379 nähtub, et eksperdile on esitatud, neli ekspertiisimäärust, millega kohtueelne menetleja taotleb DNA ekspertiisi läbi viimist. Ekspertiisiakti sissejuhatavast osast nähtuvalt esitati esimene ekspertiisimäärus
8. novembril 2013 ning nimetatud ekspertiisimäärusega esitati eksperdile sündmuskoha vaatluse käigus äravõetud objektid. Sündmuskoha vaatluse käigus äravõetud objektide loetelus, mis esitati eksperdile koos esimese ekspertiisimäärusega, on näiteks nimetatud pakend turvakleebisega 5L125905L
9. Seejuures on ekspert loetlenud millised konkreetsed objektid pakendis olid. Muuhulgas oli nimetatud pakendis ka ämbri külge kruviga kinnitatud U-kujuline metalldetail, mille küljes neli teibitükki. Nimelt nimetatud turvakleebisega suletud pakendis olnud teibitükilt leiti segaproov, milles esines ka T. Ollikaineni bioloogiline materjal. 9 Taoline sündmuskohalt leitud objektide pakendamine ja nende üleandmine eksperdile on toimikumaterjalide põhjal tuvastav ka teiste objektide puhul, millistelt leitud bioloogiline materjal on seostatav T. Ollikaineni bioloogilise materjaliga. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et kuivõrd objektid, millistelt leitud bioloogiline materjal on seostatav T. Ollikaineni bioloogilise materjaliga, anti eksperdi käsutusse juba novembris 2013, siis on T. Ollikaineni väide, et nimetatud proovid võeti 28-29 jaanuaril 2014 tema taksona kasutatud sõiduki roolilt, põhjendamatu. T. Ollikaineni kaitseversiooni järgides, pidanuks keegi kohtueelsetest menetlejatest võtma süüdistatava sõiduki roolilt kaheksa tema bioloogilist materjali sisaldavat proovi teibitükkidele ning paigutama need juba eksperdi käsutusse antud erinevatesse KAPO poolt vastavate märgistustega suletud pakenditesse. Ringkonnakohtu arvates ei ole süüdistatava taoline kaitseversioon tõsiseltvõetav, seda enam, et eksperdi ütluste kohaselt mingeid probleeme talle esitatud pakenditega ekspertiisi käigus ei tuvastatud. T. Ollikaineni väide, nagu oleks DNA ekspertiisil kasutatud tema võrdlusproovi, mis oli saadud
10. jaanuaril 2016, on ümber lükatud ekspert G. Tasa kohtuistungil antud ütlustega. Ekspert on nii kaitsja kui ka prokuröri sellekohastele küsimustele vastates kohtuistungil kinnitanud, et ekspertiisiakt lähtub ainult T. Ollikainenilt
11. jaanuaril 2014 võetud võrdlusmaterjali proovidest (II kd tl 146,149). T. Ollikaineni ja tema kaitsja väidetele, nagu tuleks DNA ekspertiisi akt tunnistada kohtukõlbmatuks tõendiks, sest see põhineb kõlbmatul võrdlusmaterjalil (ekspertiismaterjali võtmise protokoll), on maakohus juba vastanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja seetõttu ei pea vajalikuks nimetatud küsimusel pikemalt peatuda. Vastuseks T. Ollikaineni väitele, et
12. jaanuaril 2014 toimunud ekspertiisimaterjali võtmise ja vastava protokolli koostamise juures ei viibinud kaitsja, märgib ringkonnakohus, et kaitsja viibimist nimetatud protseduuri juures kinnitab kaitsja L. Nirgi allkiri protokollil (VII kd tl 132). Lisaks T. Ollikaineni bioloogilise materjali leidmisele Jõhvis, XXX plahvatanud lõhkekeha valmistamiseks kasutatud objektidel, viitavad kaudselt T. Ollikainenile, kui lõhkekeha valmistajale, ka süüdistatava elukohas Jõhvis, XXX toimunud läbiotsimise protokollid ja kriminaalasjas teostatud ekspertiisid. Jõhvis, XXX elamu läbiotsimise protokollidest nähtuvalt leiti T. Ollikaineni elukohast mitmesuguseid esemeid: betoonisegamise otsik koos betoonijääkidega, milles on metallilised objektid, traadilõigud, sinist värvi isoleerteip, 17 paukpadrunit, 17 montaažipadrunit, 12 mm metallitoru, metallplaat ja kruvid. T. Ollikaineni elukoha läbiotsimisel ära võetud esemeid võrreldi erinevate ekspertiiside käigus sündmuskohalt leitud esemetega ning tuvastati vähemalt nende samaliigilisus. Nii näiteks tuvastati
13. aprillil 2014 toimunud metalliekspertiisi käigus, et sündmuskohalt leitud segutükid ja süüdistatava elukohast võetud ehitussegu segamisotsiku küljes olevad segujäägid on sarnase koostisega. Teostatud analüüsi tulemusena leidis ekspert, et seguproovide struktuur (tera suurus, komponentide värvused) on sarnased ning elementide ligikaudsed kontsentratsioonid on kokkulangevad. Nimetatu põhjal andis ekspert arvamuse, et võrreldud segu tükid võivad pärineda samast kogumist. Samuti tuvastati eksperdi poolt, et segamisotsiku küljes olev tõmbeneet ja sündmuskohalt leitud tõmbeneet on samaliigilised. Samuti on samaliigilised segamisotsiku küljest leitud 10 plekikruvi sündmuskohalt leitud kahe plekikruviga ning need on valmistatud sama tootja poolt. T. Ollikaineni väide nagu oleks kohtueelne menetleja kleepinud ehitussegu segamisotsiku külge sellelt leitud kruve ja naelu ja teinud seda alles 2014 alguses, on vaid tema isiklik arvamus, millist ei kinnita ükski kriminaalasjas kogutud tõend. Siinjuures on ringkonnakohtule arusaamatud T. Ollikaineni viited tema elukoha läbiotsimisel leitud ehitussegule „Koldesegu“. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on T. Ollikaineni elukoha garaaži läbiotsimisel leitud betoonisegamise otsik koos betooni jälgedega ja kahe kruviga. Puukuuri läbiotsimisel on aga leitud ehitussegu „Koldesegu“. Ekspertiisiaktist nr 14E-AR0018 nähtuvalt on ekspert analüüsinud eraldi nii sündmuskohalt pärinevaid seguproove, segamisotsiku küljest leitud seguproovi ja „Koldesegu“ proove. Teostatud analüüsist tulenevalt jõudiski ekspert arvamusele, et sündmuskohalt võetud segutükid ja segamisotsiku küljes olevad segujäägid on samaliigilised ning need erinevad pakendis kirjaga „Koldesegu“ paiknevast ehitussegust (VII kd tl 175-185)
14. aprillil 2014 toimunud metalliekspertiisi käigus on eksperdi poolt tuvastatud, et lõhkeseadeldise segu õõnsusest leitud traat on üldtunnuste ja materjali koostise põhjal samaliigiline läbiotsimisel garaažist võetud traadilõikude hulgas leiduvate vastava läbimõõduga sidumistraatidega. Ka on ekspert
15. mail 2014 teostatud ekspertiisi käigus leidnud, et sündmuskohalt kaasavõetud U-kujulise plaadi ja metalltoru materjal on samaliigiline süüdistatava elukohast leitud metallist plaadi ja metallist toru materjaliga. Ringkonnakohus leiab, et sündmuskohalt leitud esemete samaliigilisus T. Ollikaineni elukohast leitud esemetega, lubab tõsikindlalt väita, et T. Ollikainenil olid olemas kõik vajalikud materjalid lõhkekeha valmistamiseks milline lõhati Jõhvis, XXX maja värava ees. Ringkonnakohtu arvates viitab asjaolule, et T. Ollikainen oli Jõhvis, XXX elamu värava juures plahvatanud lõhkekeha valmistaja kaudselt ka sündmuskohalt leitud purunenud gaasiballoon GoSystem Butane Propane Mix Gas, triipkoodiga
16. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt omandati nimetatud triipkoodiga gaasiballoon
17. juunil 2013 FIE XXX kliendikaardiga ning kriminaalasjas ei ole vaidlust, et nimetatud kliendikaarti kasutasid nii T. Ollikainen kui ka tema abikaasa. Kriminaalasjas toimunud sündmuskoha vaatluse käigus leiti sündmuskohalt Jõhvi, XXX mitmesugust olemeprügi (paberitükid, pudelid jne). Kriminaalasja kohtueesel uurimisel selgitati välja, et nimetatud prügi on enamuses pärit Jõhvi ning vähemal määral Vaivara raudteejaamast ning nimetatud osas puudub kriminaalasjas vaidlus.
18. jaanuaril 2014 toimunud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi Jõhvi raudteejaama turvakaamerate videosalvestisi. Videofailil 06.11-2asf tuvastati, et 6 novembril 2013 kell 04.36 sõidab jaama perroonile sedaan tüüpi sõiduauto, mille katusel taksoplafoon. Kell 4.40 on salvestisel näha liikumas meesterahvast, kellel jalas tumedat värvi püksid, seljas heleda-tumeda kirju riietusese ja peas tumedat värvi müts. Seejärel vaadeldi videofaili 06.11..asf. Nimetatud salvestiselt on näha, et kell 04.42 on perrooni poolt Jõhvi Kaubajaama sissepääsu kõrval asuva prügikonteineri juurde liikumas isik. Isik liigub prügikonteineri juurde, avab kaane, toimetab midagi konteineri sees ja tõmbab sealt välja vähemalt ühe eseme. 11 Videosalvestiselt 06.11-2asf on näha, et kell 04.43 on perroonil liikumas isik, kellel on jalas tumedad püksid, seljas tumeda-heleda kirju riietusese ja peas tumedat värvi müts. Isikul on käes valget ja musta värvi esemed ning isik liigub perroonile pargitud sõiduki poole. Nimetatud videofaile näidati kohtuistungil tunnistajatele A.A. ile ja V.S. ile. Tunnistaja V.S. i ütluste kohaselt tunneb ta videosalvestisel nähtud isikus ära T. Ollikaineni. Ta tunneb ta ära jope ja kõnnaku järgi. Tunnistaja kinnitas, et videosalvestisel oleval isikul oli seljas jope, millisega käis tööl T. Ollikainen. Tunnistaja väitis, et sõiduki mark salvestisel on Audi ja tegemist võib olla kas Audi A6 või Audi 100-ga. A.A. i väidete kohaselt on videosalvestiselt nähtava isiku kõnnak üheselt T. Ollikaineni oma ja ka jope, mida videosalvestiselt nähtuv isik kandis, on sarnane jopega, mida kandis T. Ollikainen. Automargina, mis perroonil parkis, tundis tunnistaja ära Audi. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda tunnistajate ütluste tõepärasuses. Mõlemad tunnistajad on T. Ollikaineniga kaua aega koos töötanud ning seetõttu on ringkonnakohtu jaoks igati usutav, et tunnistajad teavad nii T. Ollikaineni riietust kui ka tunnevad tema kõnnakut ning on seda võimelised ka videosalvestiselt ära tundma. Seega on kriminaalasjas tõendamist leidnud, et Jõhvi, XXX asunud sündmuskohalt leiti olmeprügi, mis on pärit Jõhvi ja Vaivara raudteejaama prügikonteineritest. Ringkonnakohus loeb tõendatuks sellegi, arvestades Jõhvi raudteejaama videosalvestisi ja tunnistajate ütlusi, et alates
19. novembrist 2013 oli olmeprügi, mis leiti sündmuskohalt, T. Ollikaineni valduses. Ringkonnakohtu arvates seovad ülalkirjeldatud tõendid (T. Ollikaineni valduses oli sündmuskohalt leitud olmeprügi) üheselt T. Ollikaineni Jõhvi, XXX plahvatanud lõhkekehaga. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et kriminaalasjas on vaieldamatult tõendamist leidnud, et Jõhvis, XXX lõhkenud lõhkekeha valmistas T. Ollikainen. Nimetatut kinnitavad nii DNA kui ka teiste kriminaalasjas läbiviidud ekspertiiside tulemused. Seda, et lõhkekeha Jõhvis, XXX värava ette asetas nimelt T. Ollikainen kinnitab ringkonnakohtu arvates ilmekalt sündmuskohalt leitud olmeprügi, mis alates
20. novembrist 2013 oli nimelt süüdistatava valduses. Ringkonnakohtu jaoks ei ole eluliselt usutav, et keegi kolmas isik võinuks lõhkekeha paigutada kannatanu elukoha värava ette ja seda põhjusel, et nimelt T. Ollikainen oli isikuks, kes valmistas lõhkekeha ja nimelt tema korjas selle varjamiseks kokku olmeprügi, mis leiti pärast plahvatust sündmuskohalt. Ringkonnakohtu arvates kinnitab eeltoodud järeldust ka asjaolu, et kriminaalasjas on tõendamist leidnud vaenulikud suhted süüdistatava ja kannatanu vahel, s.t nimelt T. Ollikainenil oli ajend kuriteo toimepanemiseks. Eeltoodule tuginedes, leiab ringkonnakohus, et kriminaalasjas kogutud kaudsete tõendite kogum on säärane, mis lubab tõsikindlalt väita, et ajavahemikul
21. november 2013 kell 23.10 kuni
22. november 2013 kell 06.15 paigaldas lõhkekeha Jõhvis, XXX maja värava ette nimelt T. Ollikainen. Ringkonnakohtu arvates ei kummuta kohtu sellesisulist otsustust ka Y.S. i väited, et
23. novembri ööl vastu
24. novembrit 2013 magas T. Ollikainen kodus, olles tugevas alkoholijoobes. 12 Kriminaalkolleegiumi leiab, et Y.S. i taolised väited on ümberlükatud ülaltoodud tõendite kogumiga. Pealegi, ei saa ringkonnakohtu arvates magav isik tõsikindlalt väita, et teine isik magas kogu öö oma elukohas ja sealt ei väljunud. Ringkonnakohus ei nõustu ka kaitsja väidetega nagu kinnitaksid T. Ollikainenile
25. novembril 2013 kell 2.59 toimunud telefonikõne ja kell 5.29 saadetud SMS, et T. Ollikainen viibis kogu öö vastu
26. novembrit kodus. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd nimetatud telefonikõnele ja SMS-le T. Ollikainen ei vastanud, siis puudub ka alus väiteks, et T. Ollikainen ise viibis oma elukohas Jõhvis, XXX . Toimunud telefonikõne ja saadetud SMS saavad kinnitada üksnes seda, et T. Ollikaineni telefon asus Jõhvis, XXX . Puutuvalt
27. novembril 2013 kell 9.38 toimunud T. Ollikaineni telefonikõnet Y.S. ile, märgib ringkonnakohus, et nimetatud kellaajaks oli plahvatus kannatanu elukohas juba toimunud ning kirjeldatud telefonikõne ei kummuta kuidagi võimalust, et T. Ollikainen viibis ajavahemikul
28. november 2013 kell 23.10 kuni
29. november 2013 kell 06.15 sündmuskohal Jõhvis, XXX . Apellatsioonis leiab kaitsja, et kriminaalasjas pole tõendamist leidnud T. Ollikaineni eesmärk tappa S.M. . Oma väidet põhistab kaitsja sellega, et kuigi T. Ollikaineni ja S.M. i vahelised suhted ei olnud head, ei tähenda see veel, et süüdistatav soovinuks kannatanut tappa. Samuti leiab kaitsja, et ainuüksi lõhkekeha paigaldamine perekond M. i värva ette, ei garanteerinud lõhkekeha paigaldajale, et surma võib saada S.M. , sest pommi võis oma tegevusega lõhata ka keegi kolmas isik. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja esitatud väited ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks. Kriminaalasja materjalidega on tõendamist leidnud, et lõhkeseadeldise põhilaengus kasutatud kõikide põlvgaaside ja plahvatuspiiride vahemikku jääva õhu täieliku plahvatuse purustusjõudu võib võrrelda umbes 0,1-1,0 kg trotüüli omaga. Ringkonnakohus leiab, et paigaldades taolise lõhkejõuga lõhkekeha, millesse on suuremate vigastuste tekitamiseks teadlikult paigutatud ka erinevaid metallosi, viitab üheselt lõhkekeha paigaldaja soovile isik tappa. Ringkonnakohtu arvates viitab T. Ollikaineni soovile tappa nimelt S.M. asjaolu, et süüdistatav paigaldas lõhkekeha autovärava ette, eeldades põhjendatult, et taksojuhina töötav S.M. peab autoga hoovist lahkumiseks avama nimelt autovärava. Ringkonnakohtu arvates ei oma asjaolu, milline oli T. Ollikaineni alkoholijoove ööl vastu
30. novembrit 2013 kriminaalasja lahedamise seisukohalt mingit tähtsust. Seda enam, et T. Ollikaineni alkoholijoove pole kindlaks tehtud. Pealegi on maakohus nimetatud väidetele juba vastanud ja ringkonnakohus nõustub nimetatud seisukohtadega. Vastuseks kaitsja väitele, et T. Ollikainenil, kellel on 4 klassi haridust, puuduvad teadmised lõhkeseadeldise valmistamiseks, märgib ringkonnakohus, et ainuüksi koolis omandatud haridus ei ole määravaks isiku teadmiste ja oskuste hindamiseks. Karistus 13 Apellatsioonis on kaitsja alternatiivselt taotlenud ka T. Ollikainenile mõistetud karistuse vähendamist. Esitatud taotlust põhjendab kaitsja sellega, et T. Ollikaineni tegu jäi katse staadiumi ja sellega ei põhjustatud raskeid tagajärgi. Samuti on maakohus alusetult arvestanud T. Ollikaineni varasemat kriminaalkorras karistatust ning ei arvestanud karistuse mõistmisel süüdistatava vanust. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on T. Ollikainenile karistust mõistes arvestanud kõiki apellatsioonis esitatud asjaolusid. Nii näiteks on maakohus leidnud, et kuigi T. Ollikainenile KarS §-de 25 lg 1,2 - 114 p 2,7 süüksarvatud tegu jäi katse staadiumi, ei anna see alust süüdistatava karistuse kergendamiseks. Seejuures on kohus andnud omapoolse põhjaliku selgituse, millele tuginedes maakohus taolise otsustuse tegi ning ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Siinjuures peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kuigi üks T. Ollikaineni poolt toimepandud tegu jäi katse staadiumisse, on ülejäänud kolm kuritegu T. Ollikaineni poolt lõpuleviidud. Karistuse mõistmisel on maakohus arvestanud juba ka asjaoluga, et kannatanul puudusi eluohtlikud vigastused. Vastates kaitsja etteheitele nagu ei oleks maakohus saanud karistuse mõistmisel arvestada T. Ollikaineni varasemaid karistusi, märgib ringkonnakohus järgmist. KarRegS § 5 lg 1 kohaselt on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus kuni andmete kustumiseni, mis tähendab, et registrisse kantud kehtivatest karistusandmetest lähtutakse isiku karistatuse ning samuti kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel. Eeltoodu aga ei tähenda, et kohus ei võiks arvestada varasemaid karistusandmeid isikut iseloomustava materjalina ning seda ongi maakohus õigustatult teinud. Sisuliselt on taolisele seisukohale asunud ka Riigikohtu üldkogu
31. oktoobri
32. a otsuses asjas nr 3-4-1-7-01, kus üldkogu on märkinud, et kui karistatus on ajutise iseloomuga ja kestab selle kustumise või kustutamiseni, siis karistamise fakt iseloomustab isikut ja on seetõttu püsiva tähendusega. Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi süüdistatava vanus ei anna alust T. Ollikainenile mõistetud karistuse kergendamiseks. Kohtukulu Ühe alternatiivse taotlusena on kaitsja

§ 180lg 3 alusel taotlenud T.

Ollikaineni osalist vabastamist menetluskulude tasumisest. Seejuures ei ole kaitsja esitatud apellatsioonis välja toonud ühtegi põhjendust, miks käiks kohtukulude hüvitamine süüdistataval ilmselgelt üle jõu. Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole praegusel juhul alust menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks.

§ 180

lg 3 esimese lause kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja tema resotsialiseerumisväljavaateid. Ringkonnakohus rõhutab, et olukorras, kus süüdistatav taotleb menetluskulude tasumisest osalist vabastamist varatuse tõttu, lasub tal kohustus esitada sellekohaseid tõendeid või vähemalt taotleda kohtult vastava teabe väljanõudmist. Praegusel juhul ei ole T. Ollikainen ega tema kaitsja esitanud kohtule ühtki tõendit, et süüdistataval puudub igasugune vara, mille arvel oleks võimalik kriminaalmenetluse kulusid tasuda. Samuti ei ole kriminaalasjas esitatud ühtki 14 põhjendust, miks ja kuidas takistaks kohtukulude täies osas tasumine T. Ollikaineni poolt tema resotsialiseerumisväljavaateid. Seega puudub ringkonnakohtul alus T. Ollikaineni puhul

§ 180lg 3 kohaldamiseks ja menetluskulu osaliselt riigi kanda jätmiseks.

T. Ollikaineni kaitsja on esitanud tasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks apellatsioonimenetluses summas 457.20 eurot, sh käibemaks 76.20 eurot. Ringkonnakohus leiab, et taotlus on põhjendatud. See vastab „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ sätestatule ja tuleb rahuldada.

§ 185

lg 2 kohaselt kui apellatsioonimenetluses tehakse üks

§ 337

lõikes 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Kuivõrd ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse

§ 337lg 1 p 1 alusel muutmata, siis tuleb kaitsjatasu jätta T.

Ollikaineni kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Sarjas /allkirjastatud digitaalselt/ Maarika Kuusk 15 /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Kartau