lg 5 alusel allutada Aare Tops katseajal
§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas XXXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 2 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3. Kohaldada Aare Topsi suhtes käitumiskontrolli ajal
lg 2 p 2, 4, 7 ja 8 sätestatud kohustusi: - mitte tarvitada alkoholi; - asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist, - mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega, välja arvatud lähisugulased; - osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis.
järgi ja karistati vangistusega 10 kuud.
lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 07.-08.05.2013.a., so 2 päeva, kandmisele kuulus 9 kuu ja 28 päeva vangistust.
Topsi suhtes kohaldamata tingimusel, et A. Tops ei pane temale määratud 2-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab
Kohtuotsus jõustus 24.05.
Aare Topsi karistuse kandmise alguseks loeti 18.05.2016. a. Kohtumäärus jõustus 17.08.2016.a. Karistuse kandmise algus oli 18.05.2016.a ja lõpp on 18.03.2017.a. Aare Topsi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuses oli ta 26.07.2016-30.08.2016 määratud majandustöödele. Distsiplinaarkaristusi ei ole. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Aare Topsi kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisel asub ta elama tuttavale kuuluvasse korterisse XXXX. Töökohta vabanemisel ei ole. Aare Tops taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Karistust kannab joobes juhtimise eest. Kriminaalkorras karistatud kuus korda, vanglas teist korda. Alkoholiga algasid probleemid 2001-2002, on pöördunud ka ravile. Poolteist aastat peale kriminaalhoolduse poolt pandud alkoholi tarvitamise keeldu ei joonud. On teadlik, et katseajal ei tohi alkoholi tarvitada. Lubab minna tööle, leiab, et see on kõige parem ravi. Lubab, et enam ei istu auto rooli alkoholijoobes. On nõus lisakohustustega. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör toetab Aare Topsi tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega. Prokurör leiab, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Kaitsja on samal seisukohal, kui prokuratuur ja vangla ja leiab, et on olemas kõik alused vabastamiseks. Lisakohustuste määramine on õige ja õigustatud. Kaitsja toetab A. Topsi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, leiab, et Aare Topsi võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. Aare Topsi käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane. Vangla ja prokurör toetavad A. Topsi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud A. Topsi mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda 4 õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul võimaldab A. Topsi tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Pärast vabanemist on A. Topsil olemas kindel elukoht ning kriminaalhoolduse kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub
MS §-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.