lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hageja esitas hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Kohus võttis hagi 04.10.2016 määrusega menetlusse ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja sai hagimaterjalid kätte isiklikult allkirja vastu. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja toimiku materjalidega, leiab, et hagi on kostja suhtes õiguslikult põhjendatud ja kuulub tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 alusel rahuldamisele tagaseljaotsusega.
lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja sai hagimaterjalid kätte isiklikult allkirja vastu 06.10.2016 (tl. 76). Vastuse esitamise tähtajaks oli 20.10.2016. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist.
lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. 2/4 2-16-110851 Kohus leiab, et hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-ga 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p-d 1 ja 6, 108 lg 1, 113 lg 1 kohaselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Poolte vahel sõlmiti 22.12.2012 liitumislepingud nr 2242801, 2242822, 2242846, 04.02.2013 leping nr 2324471 ja 08.03.2013 leping nr 2382440. Teenuste kasutamise üldtingimuste p. 7.8 kohaselt kohustus kostja tasuma viivist 0, 15 % tasumata põhisummalt ehk 54, 75% aastas (0, 15*365) (tl 56). Lepingujärgne viivisemäär on enam kui kolm korda suurem seadusjärgsest VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivisemäärast. Hageja arvestas perioodil 15.04.2013-30.09.2016 viivist kokku 1157, 16 eurot ja vähendas viivise nõuet põhivõlani. Hageja palub välja mõista kostjalt võlgnevuse kokku 1387, 35 eurot, sh. põhiosa 693, 70 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 693, 65 eurot. Riigikohus on leidnud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine
Kohus peab kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (RKTKo 3-2-1-106-13 p 24). Füüsilise isiku puhul võib eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Riigikohus on 10.05.2016 määruse nr 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Eelduslikult tuleks hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Ebaproportsionaalselt suure viivise nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Kohus leiab, et lepinguline viivisemäär tüüpingimusena on tühine, mistõttu ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist. Kuna tegemist on tarbijaga sõlmitud teenuse ostutamise lepinguga, siis ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda kõrgemat viivist kui VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivise määr. Kohus saab hagi rahuldada ainult õiguslikult põhjendatud ulatuses. Perioodil 01.07.2013-30.06.2014 oli seadusjärgne viivisemäär 0, 023% päevas ning alates 01.07.2014 kuni käesoleva ajani 0,022% päevas. Hageja arvestas viivist 0, 15% päevas. Seega tuleb viivisenõue rahuldada osaliselt ja välja mõista kostjalt seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab välja kostjalt hageja kasuks 884, 78 eurot sh põhiosa 693, 70 eurot ja ja sissenõutavaks muutunud viivised 191, 08 eurot (4, 05 +8, 47 +14, 45+12, 79+151, 32) esitatud arvetelt perioodi 15.04.2013-30.09.2016 eest ning viivise põhinõudelt (693, 70 eurolt) alates 01.10.2016 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (
Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt so 65, 17 % ulatuses (940, 48 /1443, 10), jaotatakse menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskuludest 65, 17 % kostja kanda ja 34, 83 % hageja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita 3/4 2-16-110851 menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (
lg 1).
lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
p 1 alusel kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud 1150 eurot sh maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 45, 17 eurot, hagiavalduse esitamisel tasutud täiendav riigilõiv 154, 83 eurot ja õigusabikulud 950 eurot käibemaksuta ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Hagiavalduse koostamisele kulunud aega ei ole märgitud.
lg 1 kohaselt peab kohus hindama menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et õigusabikulud hagiavalduse koostamise eest 950 eurot on põhjendatud osaliselt. Kuna tegemist on trafaretse ja mitte keeruka hagiga võlgnevuse nõudes, loeb kohus põhjendatud ajaks 1 tunni. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatud ja vajalikuks peetud tunnihind 120 eurot käibemaksuta (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (
Hageja on vastava taotluse kohtule esitanud. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 208, 54 eurot s.h tasutud riigilõiv 130, 34 eurot (200*65, 17 %) ja õigusabikulud 78, 20 eurot ja (120*65, 17 %) ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt (208, 54 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Viivitamatu täitmine Vastavalt
lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohus tunnistab käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4/4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.