Obsah (5)

§ 68§ 2§ 15§ 16§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Väärteoprotokolli number Kohtunik Kohtuistungi sekretär, tõlk Väärteoasi Menetlusalune isik Kohtuväline menetleja

§ 68

lg 2 alusel arvata karistusaja hulka isiku kinnipidamine 09.03.2016 kell 20.40 kuni 11.03.2016 kell 20.40, s.o 48 tundi, millele vastab 2 (kaks) päeva aresti ning kandmisele kuulub 23 päeva aresti. Aresti kandmise aja algust arvata Edvin Massalin´il alates tema saabumisest arestimajja karistuse kandmisele. Kohus saadab Edvin Massalin´ile teatise millal ja kuhu ta peab karistust kandma ilmuma. Rahuldada vandeadvokaadi Arvo Suuban taotlus ja määrata tema poolt Edvin Massalin´ile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 264 EUR (220 EUR + 20% s.o. 44 EUR) Välja mõista Edvin Massalin´ilt riigituludesse väärteomenetluskulud: 264 eurot kaitsjatasu kohtumenetluses. Menetluskulud summas 264 eurot tuleb tasuda 30-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700059980 ning selgitusse märkida „Edvin Massalin, 4-16-1809, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Määrus saata Edvin Massalin´ile ning PPA Ida prefektuurile. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule Jõhvi kohtumaja kaudu 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates

1. septembrist 2016.a. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED 09.03.2016 koostatud väärteoprotokolli AB 1484967 kohaselt süüdistatakse Edvin Massalin´it selles, et tema 09.03.2016 kell 20.40 Ida-Virumaal Jõhvis xxx juures juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 04.02.
2. Oma tegudega rikkus Edvin Massalin Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 3 sätet. Kohtuväline menetleja kvalifitseeris Edvin Massalini teo LS § 201 lg 2 järgi. Kohtuistungil avaldas Edvin Massalin, et 09.03.2016 sõitis ta koos Xxx Xxxi ja Xxx Xxxga Kohtla-Järve jäähalli ja tagasi, roolis oli Xxx. Xxx parkis auto xxx parklasse ja nad läksid koju. Tema unustas oma asjad autosse ja läks neile järgi. Xxx jäi maja juurde. Ta avas uksed ja käivitas auti, kuhugile ei sõitnud. Kontrollis, kas on vaja akut laadida. Siis tuli politseipatrull ja ta viidi jaoskonda. Kohtla-Järvelt tagasi sõitsid nad läbi Jõhvi linna, tulid raudtee poolt, ABC juurest. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja Xxx Xxx avaldas, et märtsi alguses kella 20 paiku oli ta patrullis koos Xxxi ja abipolitseinik Xxxiga. Nad teadsid, et E. Massalinil pole juhtimisõigust ja läksid tema maja juurde kell 20.
3. kui pöörasid kaasiku tänavale, nägid autot sõitmas ettepoole ja jälle tagasi. Auto oli Massalini auto sarnane ja nad sõitsid tema juurde, see oligi Edvin Massalin. Nad ütlesid, et tal pole juhtimisõigust, Massalin ütles, et soojendas autot. Auto oli kogu aeg nende vaateväljas, Massalin oli üksi ja istus juhiistmel. Politseiautol läks rehv katki ja parandamisele kulus poolt tundi. Selle aja sees tuli Edvini maja juurest üks hõbedane Volvo, milles oli Edvini tuttav naisterahvas ja oli noormees nimega Xxx Xxx. Massalin polnud rikkumisega nõus. Kohapeal vormistati isikusamasuse protokoll ülejäänu vormistati jaoskonnas. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja xxx Xxx avaldas, et märtsis teastati liiklusjärelevalvet koos Xxx ja abipolitseinik Xxxiga. Nad olid Kaasiku tänaval ja nägid, et Massalini autot pole . kella 20.40 ajal oli aga auto Kaasiku xxx platsil ja tagurdas Kaasiku xxx poole, siis liikus ettepoole. Kui nad jõudsid auto juurde, auto peatus. Roolis oli Massalin, kes oli varem eemaldatud juhtimiselt.nad nägid teda 150 m kaugusel ja ei kaotanud hetkekski silmist. Teisi isikuid nad läheduses ei näinud. Kaasiku maja hoovist tuli nende juurde Massalini tuttav aj autoga sõitis juude naisterahvas. Dokumendid vormistati jaoskonnas. Ei mäleta, kus koostati isikusamasuse 2 tuvastamise protokoll. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja Xxx Xxx avaldas, et 09.03.2016 helistas talle Massalin ja palus ta viia hokitrenni. Ta tuli jõhvi külasse, võiis Massalini auto xxx ja sõitsid K-Järve jäähalli. Nendega oli kaasas Xxx Xxx. Peale trenni viis ta auto parklasse Jõhvi külas ja läks koju. Massalin palus teda trenni viia, kuna tal pole juhilube. Nad sõitsid tagasi läbi Jõhvi linna, ABC juurest keerasid erasektorisse Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja Xxx Xxx avaldas, et 09.03.2016 käis ta vaatamas Edvin Massalini trenni. Nad sõitsid autoga, mille roolis oli Xxx. Nad sõitsid Jõhvi külast KohtlaJärvele ja tagasi Jõhvi külasse, kus Xxx parkis auto parklasse. Xxx läks koju, Edvin viis trenni asjad keldrisse, unustas midagi autosse ja läks tagasi autosse, tema ootas Kaasiku xxx trepikoja juures. Trepikoja juurest polnud autot näha. Kuna Massalinit polnud kaua, läks vaatama, kohal oli politsei. Massalin ütles, et tema ei olnud roolis ja mootorit ei käivitanud. Kohtla-Järvelt tagasi sõitsid nad Kukruselt läbi Täkumetsa Sompa teele ja sealt Jõhvi külasse. Kohus avaldas järgmised tõendid: Isikusamasuse tuvastamise protokoll (lk 4), mille kohaselt tuvastati 09.03.2016 Jõhvis Kaasiku xxx juures Edvin Massalini isik tema ütluste ja foto võrdlemisega andmebaasiga. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (lk 10), mille kohaselt otsus võeti vastu 09.03.2016 ning Edvin Massalin kõrvaldati sõiduki juhtimiselt Liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel alates 09.03.2016 kell 20.40 kuni asjaolude äralangemiseni. Otsus on allkirjastatud Edvin Massalini ja koostaja poolt. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (lk 11), mille kohaselt otsus võeti vastu 04.02.2016 ning Edvin Massalin kõrvaldati sõiduki juhtimiselt Liiklusseaduse § 91 lg 2 p 3 alusel alates 04.02.2016 kell 00.17 kuni vastava kategooria juhtimisõiguse saamiseni. Otsus on allkirjastatud Edvin Massalini ja koostaja poolt. Maanteeameti vastus (lk 12-13), mille kohaselt 29.01.2016 oli programmi tehtud märge, et Edvin Massalinilt on juhtimisõigus ära võetud 25.01.2016 – 24.05.2016 ning 25.02.2016 oli programmi tehtud märge, et Edvin Massalinilt on juhtimisõigus ära võetud 15.02.2016 – 14.08.
4. Otsus väärteoasjas 4-16-1365 (lk 14-15), millega Edvin Massalin tunnistati süüdi LS § 201 lg 2 järgi ning karistati 25 päeva arestiga. Otsused väärteoasjas 4-15-7742 ja 4-15-6564 (lk 16-24), millega Edvin Massalin tunnistati süüdi LS § 207; § 223 lg 1, § 236 lg 1 ja § 237 lg 1 järgi ning talt oli ära võetud juhtumisõigus 6 kuuks kohtuotsuse jõustumisest. Otsus jõustus 15.02.
5. Samuti oli teda karistatud LS § 227 lg 2 ja § 242 lg 1 järgi ja võeti ära juhtimisõigus 4 kuuks. Otsus jõustus 25.01.
6. Isiku kinnipidamise protokoll (lk 25), mille kohaselt peeti 09.03.2016 kell 20.40 kinni Edvin Massalin, kuna ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid. Karistusregistri väljavõtte (tl 26-33), kust tuleneb, et Edvin Massalin on 1 kord kriminaalkorras karistatud ning 59 korda väärteokorras karistatud. Isiku kinnipidamise protokoll (lk 48), mille kohaselt peeti Edvin Massalin kinni 09.03.2016 kell 20.40 ja vabastati 11.03.2016 kell 20.40.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kohus kõrvutades uurituid tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt on 3 seisukohal, et väärteoprotokollis kirjeldatud teod LS § 201 lg 2 järgi on aset leidnud, teo pani toime Edvin Massalin ning tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud. KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. Kõige tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07). Kohtul puudub alus kahelda tunnistajate A. Xxx ja D. Xxx ütlustes ja ülalmainitud kirjalike tõendite usaldusväärsuses. A. Xxx ja D. Xxx andsid ülekuulamisel detailseid ütlusi, mis on kooskõlas objektiivsete asjaoludega. Tegu on sõltumatute tunnistajatega, kes andsid ütlusi selle kohta, mida ise nägid. Antud tunnistajad on politseitöötajad, kelle igapäevaseks tööks on ka liiklusjärelevalve teostamine. Oma töös peavad politseitöötajad kontrollima, et liiklejad järgiksid liiklusseadust ning rikkumise ilmnemisel koheselt reageerima. Tunnistajate ütlustes puuduvad vastuolud, ütlused on loogilised ja kooskõlas dokumentaalsete tõenditega. Asjaolu, et tunnistajad andsid erinevaid ütlusi Massalini auto politsei autost kauguse kohta, ei muuta tunnistajate ütlusi ebausaldusväärseteks, sest iga inimene hindab kaugust omamoodi. Tunnistajad A. Xxx ja D. Xxx märkasid 09.03.2016 kell 20.40 Jõhvis Kaasiku xxx juures sõitvat sõidukit – auto sõitis ette poole ja tagasi, mida juhtis Edvin Massalin ning kellel puudus kehtiv juhtimisõigus. Auto oli pidevalt nende vaateväljas ning keegi sellest vahepeal ei väljunud. Roolis oli Edvin Massalin. Xxx Xxx ütlused ei anna teavet tõenduseseme asjaolude kohta ning kohus leiab, et Xxx Xxx ütlused ei oma tõenduslikku tähtsust käesolevas väärteoasjas. Kohtulikul uurimisel on tuvastatud, et Xxx Xxx lahkus sündmuskohast varem, kui Edvin Massalin hakkas autot juhtima ning ta ei tea mis juhtus peale teda lahkumist. Kohus jätab Xxx Xxx ütlusi tõendikogumist välja. Kohus ei loe menetlusaluse isiku ja tunnistaja Xxx Xxx ütlusi usaldusväärseteks allkirjeldatud motiividel. Menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlustes on vastuolud. Edvin Massalin selgitas, et palus V. Xxxt teda trenni viia Kohtla-Järvele. Tagasi Jõhvi külasse sõitsid nad läbi Jõhvi linna, üle raudtee, Ehituse ABC juurest. Xxx parkis auto ja läks koju. Tema läks Xxxiga ka koju, kuid unustas midagi autosse ja läks asju võtma. Avas auto uksed ja käivitas mootorit, et kontrollida akut. Xxx Xxx ütluste kohaselt sõitis ta 09.03.2016 koos Edvin Massalini ja V.Xxxga Kohtla-Järvele E. Massalini trenni vaatama. Roolis oli Xxx. Nii Kohtla-Järvele kui ka tagasi Jõhvi külasse sõitsid nad Sompa ristist Täkumetsa, siis maanteeni Kukrusel ja siis K-Järvele. Xxx parkis auto parklasse ja läks ära. Massalin viis trenni asjad keldrisse, kuid unustas midagi autosse ja läks tagasi. Tema ootas Kaasiku xxx trepikoja ees. Parkla jäi seal maja taha ja autot polnud näha, mootori häält ta ei kuulnud. Vastuolu Edvin Massalini ja tunnistaja T. Xxxi ütlustes on juba teekonnas, mida mööda sõideti Kohtla-Järvelt Jõhvi külasse. Kui Massalin väitis, et sõideti läbi Jõhvi linna, siis Xxx kinnitas, et sõideti läbi Sompa risti Kukrusele ja sealt K-Järvele. Sisuliselt on tegu erinevate teedega, mis kulgevad erinevates suundades Jõhvi küla suhtes ning seega ei saanud tunnistaja Xxx seda segi ajada. Peale selle väitis Xxx, et Massalin ei käivitanud autot, kuigi nii Massalin ise kui ka politseinikud kinnitasid, et auto mootor oli käivitatud. 4 Xxx Xxx on Edvin Massalini sõber ning kohus leiab, et ütlused olid antud soovides vabastada Edvin Massalin väärteo toimepanemisega kaasnevast vastutusest. Antud isikute ütlused on vastusolus tunnistajate A. Xxx ja D. Xxx ütlustega ning dokumentaalsete tõenditega. Kohus loeb Edvin Massalini ja Xxx Xxxi ütlused ebausaldusväärseteks. Seega, kõrvutanud tunnistajate Xxx Xxx, Dmitri Xxx ütlusi tunnistaja Xxx Xxx ja menetlusaluse isiku Edvin Massalini ütlustega, peab kohus tunnistajate Xxx Xxx, Xxx Xxx ja menetlusaluse isiku Edvin Massalini ütlustest usaldusväärsemateks tunnistate Xxx Xxx ja xxx Xxx ütlusi väärteo toimumise asjaolude kohta. Kohus jätab Edvin Massalini ja Xxx Xxx ütlused tõendite hulgast välja. Ida Prefektuuri 20.07.2015 otsusega väärteroasjas 2440,15,004706 mõisteti Edvin Massalinile LS § 227 lg 2 alusel karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. Viru Maakohtu 10.09.2015 otsusega väärteoasjas nr 4-15-6564 jäeti Ida Prefektuuri 20.07.2015 otsus muutmata. Riigikohtu 25.01.2016 määrusega jäeti Edvin Massalini kaitsja kassatsioon menetlusse võtmata. Kohtute infosüsteemi andmetel jõustus otsus 25.01.2016. Maanteeameti vastuse kohaselt oli E. Massalinilt juhtimisõigus ära võetud 25.01.2016 – 24.05.2016, mille kohat tehti programmi märge 29.01.2016. Peale selle mõisteti Ida prefektuuri 28.08.2015 otsusega väärteoasjas 2440,15,003791 Edvin Massalin süüdi ja karistati LS § 223 lg 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks ja LS § 237 lg 1 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Viru Maakohtu 18.11.2015 otsusega väärteoasjas 4-15-7742 jäeti Ida prefektuuri 28.08.2015 otsus muutmata. Nimetatud otsus jõustus Riigikohtu määrusega 15.02.2016. Maanteeameti vastuse kohaselt oli E. Massalinilt juhtimisõigus ära võetud 15.02.2016 – 14.08.2016, mille kohat tehti programmi märge 25.02.2016. Sellest tulenevalt oli juhtimisõigus peatatud alates 25.01.2016. Seega on tõendatud, et Edvin Massalin juhtis 09.03.2016 mootrosõidukit ajal, mil tal oli juhtimisõigus ära võetud. Ülaltoodu alusel loeb kohus tuvastatuks, Edvin Massalin juhtis 09.03.2016 kell 20.40 IdaVirumaal Jõhvi külas Kaasku xxx juures mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, kui isik oli mootorsõiduki juhtimiselt eelnevalt kõrvaldatud 04.02.2016. Edvin Massalin pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritud Liiklusseadus § 201 lg 2 järgi, rikkudes Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 3. ASJASSEPUUTUVAD NORMID Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 3 sätestab: Mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt Liiklusseaduse §-le 91 Liiklusseaduse § 201 lg 2 sätestab: Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Liiklusseaduse §-ga 201 kaitstakse liiklusohutust. Koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja formaalse väärteokoosseisuga. Liiklusseaduse § 201 lg 2 objektiivsed tunnused seisnevad mootorsõiduki juhtimises ajal, mil isikul oli juhtimisõigus ära võetud ning ta on juhtimiselt kõrvaldatud. 5 Käesoleval juhul tuvastati, et Edvin Massalin juhtis 09.03.2016 kell 20.40 Ida-Virumaal Jõhvi külas Kaasiku xxx juures juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootrosõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 04.02.2016. Eelmärgitud sätetest tulenevalt saab järeldada, et Edvin Massalin juhtis mootorsõidukit ajal, mil temal puudus vastava kategooria juhtimisõigus vastavalt Liiklusesaduse § 90 lg-le 1 p 3. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud.

§ 15lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.

Kohus leiab, et Edvin Massalin pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokooseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Edvin Massalin teadis, et tal on juhtimisõigus ära võetud kuid vaatamata selle juhtis 09.03.2016 mootrosõidukit. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUS

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ja ettevaatamatu tegu.

§ 56lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üld- kui ka eripreventiivsed eesmärgid. Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. (RKKK 3-1-1-14-07) Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi süüteo toimepanemise eest näeb Liiklusseadus ette karistusena rahatrahv kuni kolmsada trahviühikut, või aresti. Tegemist on tahtliku ja teadliku teoga ja menetlusaluse isiku mootorsõiduki juhtimine oli sihikindel ja kavatsetud käitumine. Menetlusalune isik, kes on juhtimisõiguse saanud isikuna teadlik liiklusseaduse nõuetest, täitis tegu toime pannes teadlikult väärteokoosseisu tunnused. Menetlusaluse isiku karistusandmetest saab järeldada, et liiklusseaduse rikkumise osas on Edvin Massalin´il ka väga suur kogemus olemas. Edvin Massalinil on 1 kehtiv kriminaalkaristus ja 59 kehtivat väärteokaristust. Edvin Massalin´ile on karistusena määratud nii rahatrahvi, 6 üldkasulikku tööd, aresti kui ka juhtimisõiguse äravõtmist. Viimati karistati Edvin Massalin samalaadse väärteo toimepanemise eest Viru Maakohtu kohtuotsusega 09.03.2016 (tegu oli 04.02.2016) arestiga 25 päeva. Edvin Massalin pani toime järjekordse väärteo ühe kuu möödumisel peale 09.03.2016 Viru Maakohtu kohtuotsust. Edvin Massalin pani toime väärteo otsese tahtlusega. Kergendavad ja raskendavad asjaolud pole tuvastatud. Kohtu hinnangul on Edvin Massalini süü on suur. Samuti kohus võtab arvesse, et tegemist oli auto ümber parkimisega. Arvestades süüdlase tegude iseloomu ja tehiolusid, menetlusaluse isikut, leiab kohus, et rahalise karistuse määramine ei ole tulemuslik. Samuti, arvestades Edvin Massalini väidet, et ta töötab Soomes, ei ole võimalik asendada arest ÜKT-ga. Seetõttu on asjas olnud õigustatud rakendada karistuse valikul karistuse liiki – arest sanktsiooni maksimaalsest määrast veidi madalamas määras ning Edvin Massalin tuleb karistada arestiga 25 päeva. Menetluskulud tuleb jätta Edvin Massalini kanda. Kohtuotsuse lõpposa vormistamisel tegi kohus ilmse ebatäpsuse, jättes märkimata menetluskulude tasumise korda. KrMS § 306 lg 5 kohaselt võib kohus pärast kohtuotsuse allkirjastamist omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel parandada kohtuotsuses kirkaja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Kuna on tegemist ilmse ebatäpsusega, mis ei mõjuta kohtuotsuse sisu, kohus parandab motiveeritud kohtuotsusega tekkinud ebatäpsuse, täiendades ja lugedes õigeks, et menetluskulud summas 264 eurot tuleb tasuda 30-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, NORDEA PANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700059980 ning selgitusse märkida „Edvin Massalin, 4-16-1809, menetluskulud“. (digitaalselt allkirjastatud) Larissa Prokopenko Kohtunik 7