MS § 238 lg 2 alusel vangistusega 6 kuud;
Väärteokorras karistatud korduvalt. Tõkend: vahistamine alates 26.03.2016.a.; kahtlustatavana kinnipidamine 03.11.-04.11.2015.a., 15.12.-16.12.2015.a., 23.03.2016.a. ning 24.03.-25.03.2016.a.; elukohast lahkumise keeldu kohaldati alates 16.12.2015.a. süüdistuses
lg 2 p 2, § 199 lg 2 p 9 järgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Anastassija Avetjan
Süüdi tunnistada Anastassija Avetjan
lg 2 p 9 alusel ja karistada teda vangistusega 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud.
lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 03.11.-04.11.2015.a., 15.12.16.12.2015.a., ning 23.03.2016.a., s.o 5 (viis) päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust.
karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada Anastassija Avetjan’i viimasest kinnipidamisest, s.o alates 24.03.2016.a. Anastassija Avetjan’i suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista Anastassija Avetjan’ilt riigituludesse: - sundraha 2,5 palga alammääras – 1075 eurot; - narkootilise aine ekspertiisi (akt nr 15E-AN1490) kulud summas 168 eurot; - kaitsjatasu kogusummas 432 eurot. Narkootilise aine ekspertiisi nr 15E-AN1489 osas tehakse otsustus käesolevast asjast eraldatud menetluses. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Nordea Pank või kontole nr EE873300333499990003 Danske Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber 99916700062359 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-16-5192, Anastassija Avetjan ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“ või “sundraha”. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid ja salvestised: - narkootilist ainet sisaldav pulber (asivad EKEI keemiaosakonna) – konfiskeerida
lg 1, 4 alusel ja jätta NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. - fooliumvoldikud, peegeltoos ja toalettpaberi tükid (asuvad kriminaalasja materjalide juures) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - 1 CD-plaat ja 2 CD-plaati salvestistega (asuvad kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - DNA-proovid (asuvad Põhja prefektuuris ja EKEI-s) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia 2 kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 07.09.2016.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsuse terviktekst on kättesaadav 15 päeva pärast apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule teatamist. SÜÜDISTUS Anastassija Avetjani süüdistatakse selles, et tema pani ajavahemikul 03.11.2015.a kuni 15.12.2015.a toime korduvalt suures koguses narkootiliste aine fentanüüli ebaseadusliku käitlemise alljärgnevalt: Anastassija Avetjani omandas eeluurimisel tuvastamata ajal, kuid enne 03.11.2015.a kella 15.45, tuvastamata kohas ning isikult suures koguses narkootilist ainet fentanüüli (so narkootilise aine kogus, milline tekitab narkootilise joobe enam kui 10-le inimesele) pulbris sisalduva puhta fentanüüli kogus vähemalt 0,0076 grammi fentanüüli (vastavalt 02.12.2015.a koostatud ekspertiisiaktile nr 15E-AN1289). Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud suures koguses narkootilist ainet fentanüüli hoidis ta enda juures kuni 03.11.2015.a kella 15.45-ni, mil ta Tallinnas, Kotkapoja 4 maja juures kahtlustatavana kinni peeti ning temal seljas olnud jope parempoolsest esimesest taskust leiti ja võeti ära üks kuldset värvi peegeltoos, milles kuus fooliumvoldikut, millistes olev beež pulber massiga kokku 0,19 grammi sisaldab 4,0% fentanüüli, pulbris sisaldub 0,0076 grammi. Samuti tema olles isikuks, kes on toime pannud karistusseadustiku
Samuti süüdistatakse Anastassija Avetjani selles, et tema olles isikuks, kes on varem toime pannud varguseid süstemaatiliselt, jätkas varguste toimepanemist, s.o uuesti 23.03.2016.a kella 10.24 ajal Tallinnas, Endla 45 asuvas I.L.U kaupluses, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil TKM Beauty Eesti OÜ-le kuuluvat vara kogumaksumusega 58,60 eurot, nimelt L´oreal ripsmetušši maksumusega 14,40 eurot, CC kreemi Bourjois maksumusega 13,90 eurot, Max Factori jumestuskreemi maksumusega 12,90 eurot ning L´oreal puudri maksumusega 17,40 eurot ning läbis kassaderivi, jättes võetud kauba eest tasumata; Samuti tema viibides 23.03.2016.a kella 10.24 ajal Tallinnas, Endla 45 asuvas The Body Shop kaupluses, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil BodyBalt OÜ-le kuuluvat vara, nimelt jumestuskreemi Extra Virgin minerals maksumusega 15,50 eurot ning läbis kassaderivi, jättes võetud kauba eest tasumata; Samuti tema viibides 23.03.2016.a kella 10.37 ajal Tallinnas, Endla 45 asuvas JYSK kaupluses, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Jysk Linnen´n Furniture OÜ-le kuuluvat vara kogumaksumusega 57,91 eurot, nimelt Bosse lõhnaküünla maksumusega 4,99 eurot, kohviküünalde komplekti maksumusega 6,99 eurot, neli komplekti Summer naiste sokke, mille ühes komplektis 5 paari sokke ning ühe komplekti maksumus 6,99 eurot, kogumaksumusega 27,96 eurot, Luxus termosäärised maksumusega 7,99 eurot ning läbis kassaderivi, jättes võetud kauba eest tasumata; Samuti tema viibides 23.03.2016.a kella 10.40 ajal Tallinnas, Endla 45 asuvas IDEAAL kosmeetika kaupluses, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Renalko Kaubandus OÜ-le kuuluvat vara, nimelt ripsmetušši Bourjoris maksumusega 12,90 ning läbis kassaderivi, jättes võetud kauba eest tasumata; Samuti tema viibides 23.03.2016.a kella 10.48 ajal Tallinnas, Endla 45 asuvas Expressions kaupluses, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Dada Gopal OÜ-le kuuluvat vara kogumaksumusega 84,36 eurot, nimelt käevõru maksumusega 15,95 eurot, käevõru kividega maksumusega 9,99 eurot, käevõru hõbedane maksumusega 9,99 eurot, käevõru kuld maksumusega 14,99 eurot, käevõru hõbe/lilla maksumusega 11,95 eurot, käevõru must pael maksumusega 4,99 eurot, käevõru sõrmusega maksumusega 16,50 eurot ning läbis kassaderivi, jättes võetud kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi tema tahtest olenemata lõpule viimata seoses kinnipidamisega turvatöötaja poolt; Samuti süüdistatakse Anastassija Avetjani selles, et tema olles isikuks, kes on varem toime pannud varguseid süstemaatiliselt, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt, viibides 24.03.2016.a kella 15.49 ajal Tallinnas, Suur-Sõjamäe 4 asuvas Ülemiste Hyper Rimi kaupluses, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Rimi Eesti Food AS-ile kuuluvat vara kogumaksumusega 235,31 eurot, nimelt puudri L´Oreal True Match maksumusega 15,49 eurot, 4 jumestuskreemi Maybelline maksumusega 12.99 eurot, jumestuskreemi Infallible maksumusega 12,99 eurot, ripsmetušši L’Oreal Extra Vol Lashes maksumusega 15,99 eurot, superlaineri L’Oreal Carbon Gloss maksumusega 11,49 eurot, ripsmetušši L’Oreal Extra Vol, maksumusega 15,99 eurot, laineri Duo maksumusega 11,49 eurot, laineri Bellaoggi Glossy maksumusega 7,49 eurot, L’Oreal Blue Marinere lauvärvi maksumusega 11,49 eurot, BB kreemi Bellaoggi maksumusega 7,49 eurot, jumestuskreemi Manicue Camel maksumusega 16,49 eurot, Max Factor Elixiri + Seerumi, maksumusega 16,99 eurot, L’Oreal kreemi Lihgt maksumusega 11,49 eurot, Kit lauvärvi maksumusega 12,49 eurot, jumestuskreemi L’Oreal Infallible maksumusega 16,49 eurot, Guard lauvärvi maksumusega 9,39 eurot, huuleläike Lip Studio maksumusega 7,59 eurot, huuleläike Raspberry maksumusega 13,49 eurot, L’oreal Infallible kreemi maksumusega 7,99 eurot ning läbis kassaderivi, jättes võetud kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi tema tahtest olenemata lõpule viimata seoses kinnipidamisega turvatöötaja poolt. Seega oma tahtliku tegevusega pani Anastassija Avetjan toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, s.o.
POOLTE SEISUKOHAD: Süüdistatav Anastassija Avetjan tunnistas end kohtus talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises täielikult süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav jäi kohtuistungil eeluurimisel antud ütluste juurde. Süüdistatav selgitas, et ta varastas erinevaid esemeid põhjusel, et tal on narkosõltuvus ja tal oli vaja raha narkootikumide ostmiseks. Enda sõnul on ta püüdnud ka narkootikumidest vabaneda ja soovib lahkuda Saksamaale rehabilitatsioonikeskusesse. Süüdistatav kahetses tehtut. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ning nõudis Anastassija Avetjan’i süüditunnistamist
lg 2 p 2 järgi ja tema karistamist vangistusega 4 aastat, samuti süüditunnistamist
Prokurör taotles
MS § 238 lg 2 järgi 1/3 võrra ja mõista karistuseks 3 aastat 2 kuud vangistust. Prokurör palus
lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg (5 päeva) karistusaja hulka, mõista kandmisele kuuluvaks 3 aastat 1 kuu 25 päeva vangistust ja karistusaja algust arvestada alates isiku viimasest kinnipidamisest. Samuti taotles prokurör süüdistatavalt välja mõista menetluskulud, lisades, et narkootilise aine ekspertiisi kuludest on osa määratud teisele isikule. Kaitsja nõustus süüdistuse sisuga, leides, et toimikus leiduvad materjalid ja tõendid on lubatavad ning toetavad süüdistust. Kaitsja märkis, et antud juhul tuleb karistust kergendavate asjaoludena arvestada nii isiku puhtsüdamlikku kahetsust, kui ka süütegude avastamisele kaasaaitamist, raskendavad asjaolud puuduvad. Samuti kaitsja märkis, et süüdistataval esines raske isiklik olukord, mis tingis narkootiliste ainete tarvitamise ja nende käitlemise lühikese aja jooksul. Kaitsja märkis, et A. Avetjani tahe end ravida on suur. Eelnevat arvestades palus kaitsja mõista süüdistatavale kergem karistus ja karistada A. Avetjani
lg 2 p 2 järgi vangistusega 3 aastat,
lg 2 p 9 järgi vangistusega 6 kuud, millest maha arvata 1/3 ja liitkaristuseks mõista 2 aastat 4 kuud vangistust. Samuti taotles kaitsja ajatada menetluskulude tasumine 1 aasta peale. KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja viinud läbi kohtulike tõendite uurimise kogumis leiab, et Anastassija Avetjan’i tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü
199 lg 2 p 9 ja
Anastassija Avetjan’i süüd kinnitavad peale tema poolt süü isikliku omaksvõtu ka: 03.11.2015.a narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise episoodis: - Narkootilise aine ekspertiisiakt nr 15E-AN1289 /I kd tl 104-105/, mille kohaselt sisaldab peegeltoosist leitud fooliumvoldikutes olnud pulber kogumassiga 0,19 grammi fentanüüli 0,0076 g; - Asitõendite vaatlusprotokoll /I kd tl 108/, milles on vaadeldud A. Avetjan’ilt ära võetud peegeltoosi koos fooliumvoldikutega. - Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /I kd, tlk 94-95/, millest nähtub, et Anastassija Avetjan peeti 03.11.2015.a kell 15.45 kahtlustatavana kinni Tallinnas, Kotkapoja 4 maja juures ning tema jope taskust võeti ära üks peegeltoos, milles oli kuus fooliumvoldikut pruunika pulbriga. - Kahtlustatava Anastassija Avetjani ütlused /I kd tl 109-110, 111-112/; mille kohaselt tunnistab ta kahtlustuses nimetatud kuriteo toimepanemist 03.11.2015.a. Ta on selgitanud, et tarvitab ise narkootikume, kuid ei tegele nende müümisega. Antud fooliumvoldikud ostis ta enese tarbeks ja neid kandis ta kaasas, kuna kardab, et elukaaslane tarvitaks need kodus ise ära. Ta kahetseb, et omas narkootikume ning kinnitab, et enam ta neid ei tarvita. - Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtutoksikoloogiaekspert vastus järelepärimisele /I kd tl 106107/, mille kohaselt piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 0,0013 grammist (1,3 milligrammist) fentanüülist (puhta ainena). 15.12.2015.a narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise episoodis: - Läbiotsimisprotokoll /I kd tl 13-14/, mille kohaselt Anastassija Avetjani elukohas aadressil XXXX, Tallinn teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära kaks fooliumvoldikut tundmatu pulbrilise ainega. - Narkootilise aine ekspertiisiakt nr 15E-AN1490 /I kd tl 17-19/, mille kohaselt sisaldab fooliumvoldikutes olnud
- Karistusregistri õiend /II kd tl 20-25/, millest nähtuvalt on Anastassija Avetjan’il kolm kehtivat kriminaalkaristust. Kõigil kordadel on teda karistatud mh
Harju Maakohtu otsusega lisaks ka
Viimati karistati teda 06.03.2014.a otsusega reaalse vangistusega. Samuti on tal 4 kehtivat väärteokaristust, sh on teda kahel korral karistatud
Kohus leiab, et A. Avetjan’i tegevusele on süüdistuse kohaselt antud õige juriidiline hinnang ning tema teod on õigesti kvalifitseeritud. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning Anastassija Avetjan’i poolt kohtuistungil antud seletust, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on Anastassija Avetjan’i süü kuritegude, mis olid suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt ning samuti narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikule käitlemisele, toimepanemises tõendamist leidnud. Kohus leiab, et Anastassija Avetjan pani vargused toime kavatsetult, kuivõrd ta seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise (võõraste vallasasjade ebaseadusliku omastamise nende kauplusest äravõtmisega) ja pidi seda ka võimalikuks pidama. Kohtuistungil ta kinnitas, et varastas, kuna tarvitas narkootikume ja vajas selleks raha. Samuti, A. Avetjan pani narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise toime vähemalt kaudse tahtlusega, kuivõrd ta teadis, et käitleb narkootilist ainet, varem narkootiliste ainetega kokkupuudet omava isikuna pidi ta võimalikuks pidama seda, et käitleb suures koguses narkootilist ainet ja ta pidi seda möönma. KARISTUS Karistuse mõistmisel arvestab kohus
Kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidiselt hoiduma süütegudest ja õiguskorra huve. Kohus viitab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6). Süüdistatav Anastassija Avetjan pani kavatsetult toime teise astme kuriteod ja vähemalt kaudse tahtlusega esimese astme kuriteo. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust. Kohus ei arvesta kergendava asjaoluna kaitsja poolt märgitud asjaolu, nagu oleks süüdistatav aidanud kaasa süütegude avastamisele. Kohus on seisukohal, et viidatud karistust kergendav asjaolu (
lg 1 p 3) tähendab süüdistatava või kahtlustatava aktiivset abi süüteo asjaolusid väljaselgitavale isikule (nt uurijale või prokurörile), nt oluliste asitõendite asukoha teatamine või kaasosaliste avaldamine. Praegusel juhul on süüdistatav turvameeste poolt kinnipidamise järel välja andnud varastatud esemed ning tunnistanud oma süüd. Seega ei ole A. Avetjan süütegude avastamisele otseselt ja aktiivselt kaasa aidanud ega teinud seda süüteo 9 asjaolusid väljaselgitavale isikule (menetlejale). Seetõttu saab kergendava asjaoluna arvestada üksnes tema puhtsüdamlikku kahetsust. Varguste toimepanemise juures tuleb karistust raskendavaks asjaoluks pidada omakasu motiivi, mis väljendus selles, et A. Avetjan kinnitas, et vargused on seotud sellega, et ta soovis narkootikumide ostmiseks raha saada (II kd tl 151). Karistuse mõistmisel tuleb arvestada asjaolu, et Anastassija Avetjan’i on korduvalt karistatud samalaadsete kuritegude (varguste) toimepanemise eest. Nimelt karistati teda karistati viimati kriminaalkorras Harju Maakohtu 06.03.2014.a. otsusega
lg 2 p 9 – § 25 lg 2 alusel vangistusega 4 kuud, millele liideti eelmise (06.11.2013.a.) kohtuotsuse järgi ärakandmata vangistus ja liitkaristuseks mõisteti 9 kuud 28 päeva vangistust. Samuti karistati teda 04.07.2013.a. Harju Maakohtu otsusega
lg 2 p 2, § 199 lg 2 p 9 alusel liitkaristusena 6 kuu pikkuse vangistusega, mille kandmisele kuuluv osa (4 kuud 1 päev) jäeti
Seega saab järeldada, et A. Avetjan on jätkanud samalaadsete süütegude (s.o varguste) toimepanemist ning eelmise kohtuotsusega mõistetud karistused ei ole isiku väärtushinnangutele ja hoiakutele piisavat mõju avaldanud. Samuti ei ole isik teinud järeldusi talle määratud lühemaajalisest reaalsest vangistusest. Eelneva põhjal tuleb asuda seisukohale, et varasemalt varguste eest mõistetud karistused, s.o vangistus, mis mida ei pööratud tingimuslikult täimisele ja ka hilisem reaalne vangistus, ei ole suutnud mõjutada A. Avetjan’i hoiduma uute samalaadse kuritegude toimepanemisest. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et osad käesoleva kriminaalasja sisuks olevad süüteod pani A. Avetjan toime vähem kui aasta möödumisel eelmise karistuse kandmiselt vabanemist. Kõnekas on ka asjaolu, et suurema osa vargustest (6 episoodi) pani A. Avetjan toime 23.03.2016.a. väga lühikese aja jooksu. Kohtu hinnangul iseloomustavad need asjaolud ilmekalt ka tema üldist suhtumist õiguskorda. Väärteokorras on isikut samuti korduvalt karistatud, sh on tal kokku 4 kehtivat väärteokaristust, millest kahel juhul oli tegemist
lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegudega, s.o varavastaste süütegudega väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu (II kd tl 21-22). Lisaks vargustele on teda karistatud 04.07.2013.a. kohtuotsusega ka
Eelnevast saab teha järelduse, et A. Avetjan’i poolt varavastaste süütegude toimepanemine on talle iseloomulik käitumismuster. Samuti tuleb arvestada, et A. Avetjan’i poolt toimepandud kuriteod on läinud raskemaks, kuivõrd lisaks varasematele II astme varavastaste kuritegude toimepanemisele on ta toime pannud ka I astme narkokuriteo. Kõike eelpool nimetatut, isiku süüd ja karistuse eesmärke arvestades, peab kohus seetõttu vajalikuks kohaldada A. Avetjan suhtes karistusena vangistust. A. Avetjan poolt toimepandud varguste eest on seadusandja alternatiivina näinud ette ka rahalise karistuse, seega lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks selles osas kohaldada kergemaliigilist karistust (RKKKo 3-1-1-24-07), mida kohus järgnevalt ka käsitleb. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei kannaks süüdistatava puhul karistuse eesmärke, kuna A. Avetjan on jätkanud eelmistest karistustest (sh reaalsest vangistusest) hoolimata uute samalaadsete kuritegude toimepanemist. Antud juhul on A. Avetjan’ile varasemalt antud
nõuete kohaldamisega võimalus vangistust vältida, kohustades teda katseajal alluma kontrollnõuetele ja hoiduma uute süütegude toimepanemisest. (II kd tl 51-54). Sellest hoolimata pani ta katseajal toime uue kuriteo ja talle mõisteti liitkaristusena reaalne vangistus. Seega ei oleks praegusel juhul, antud isikut ja tema poolt toimepandud tegusid arvestades, tema rahalise karistusega karistamine kooskõlas ka karistuspraktika ja karistuse eesmärkidega. Samuti kinnitas süüdistatav kohtuistungil, et ta varastas erinevaid esemeid, et raha saada (II kd tl 151), enda sõnul töötas ta kodus (tegi maniküüri). Arvestades eelpool nimetatut, puudub kohtul ka veendumus, et A. Avetjan’il oleks püsiv sissetulek ja et ta suudaks rahalist karistust täita. Kohus eelnevalt selgitas enda seisukohta karistusliigi osas puudutavalt süü suurusest ning teistest andmetest tulenevalt ja
mõtte kohaselt peab kohus seejärel andma hinnangu ka karistuse määrale, mida peab vajalikuks kohaldada (RKKKo 3-1-1-99-06). Õigusteooria ja senise 10 kohtupraktika kohaselt orienteeruvad kohtud keskmistele karistustele ja kõrvalekaldumised keskmistest karistusmääradest on põhjendatud üksnes siis, kui isiku süü ei ole kooskõlas vastava sanktsiooni raamidest tuleneva keskmise karistusega või karistust vähendavate või raskendavate asjaoludega (RKKKo 3-1-1-77-11). Käesoleval juhul on keskmiseks karistusmääraks
lg 2 p 9 järgi 2 aastat 6 kuud vangistust ja
Kohus peab vajalikuks kohaldada karistusena vangistust, kuid arvestades isiku puhtsüdamlikku kahetsust ning samuti asjaolu, et varastatu väärtus ei olnud suur ja narkokuritegude eest ei ole teda varem karistatud, on võimalik kohaldada vangistust sanktsiooni keskmisest madalamas määras. Kohus peab põhistatuks karistada Anastassija Avetjan’i
lg 2 p 9 ja
lg 1 järgi vastavalt vangistusega 1 aasta 3 kuud ja 3 aastat 6 kuud.
lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, tuleb mõista liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. Antud karistusest tuleb kriminaalasja lahendamisel lühimenetluses, tulenevalt KrMS § 238 lg-st 2 maha arvata üks kolmandik ja mõista karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel tuleb eelvangistuses viibitud aeg (s.o 03.11.-04.11.2015.a., 15.12.-16.12.2015.a., 23.03.2016.a. ning alates 24.03.2016.a.) karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada Anastassija Avetjan’i viimasest kinnipidamisest, s.o alates 24.03.2016.a. Tulenevalt kohtupraktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RKKKo 3-1-1-99-06, p 16). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo 3-1-1-40-04). Antud juhul võtab kohus arvesse seda, et süüdistatavat on ka varem varguste toimepanemise eest vangistusega karistatud ja sealjuures on varasemalt kohaldatud ka tingimuslikku vangistust. Sellest hoolimata jätkas A. Avetjan uute samalaadsete kuritegude toimepanemist ning teda karistati seejärel reaalse vangistusega, kuid ka see ei ole takistanud tal uute varguste toimepanemist. Isikut iseloomustava asjaoluna tuleb arvestada, et toimikumaterjalidest nähtuvalt on A. Avetjan’il probleeme ka narkootikumidega (I kd tl 79, 112) ja ta on ka tunnistanud, et vargusi pani toime kuna tarvitab narkootikume (II kd tl 151). Kohus on seisukohal, et narkosõltuvus ning püsiva töökoha puudumine on teguriteks, mis mõjutavad isikut pidevalt uusi vargusi toime panema, seega eksisteerib oht, et vabaduses jätkab isik elatusvahendite hankimist kuritegelikul teel. Ka isik ise on tunnistanud, et ta varastas kuna tarvitab narkootikume (II kd tl 151). Sellest tulenevalt kohus leiab, et Anastassija Avetjan’i käitumismustri muutmine ning seeläbi karistuse eesmärkide saavutamine on võimalik üksnes reaalse vangistuse kohaldamisega ja seega ei ole tema karistusest tingimuslik vabastamine ka võimalik. Kohus ei pea ka võimalikuks mõistetava vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, seda juba eespool toodud motiividel – varasem karistatus samalaadsete kuritegude eest ning varasema kohtuotsusega tingimuslikult täitmisele pööramata jäetud vangistus, mis isikule pikemajalist mõju ei avaldanud. Kohus rõhutab, et tulenevalt kohtupraktikast tuleb vangistuse üldkasuliku tööga asendamist pidada ka vangistuse vältimise viimaseks võimaluseks (RKKKo 3-1-1-99-06, p 19). Kuivõrd varasem vangistus ei ole karistuse eesmärke täitnud, puudub kohtul veendumus, et need oleksid saavutatavad vangistuse üldkasuliku tööga asendamisega. Kohus peab vajalikuks peatuda ka tõkendi küsimusel. Kohus juba eelnevalt märkis, et Eesti karistussüsteem on rajatud põhimõttele, et juhul kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning ei saa väita, et isikute kohene vahistamine, kohtuotsuse täitmise tagamiseks, oleks EV-s harukordne. Tõkendi üle otsustamisel 11 tuleb silmas pidada loomulikult kõiki KrMS §-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist süüdistatavaga, kes on varasemalt samalaadsete kuritegude eest karistatud. Samas avaldas süüdistatav kohtuistungil, et ta soovib lahkuda välismaale (II kd tl 151), et minna rehabilitatsioonikeskusesse. Seega on isik soovinud lahkuda Eesti Vabariigist ning on vajalik tagada kohtuotsusega mõistetava karistuse täitmine. Kohus viitab, et KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Kohus leiab, et antud juhul, kuivõrd A. Avetjan peeti kinni viimase kuriteoepisoodi toimepanemisel ja ta viibib hetkel vahi all, on põhjendatud ärakandmisele kuuluva karistuse täitmiseks jätta tõkendina kohaldatud vahistamine muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Sel põhjusel tuleb
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja algust tuleb arvestada Anastassija Avetjan’i viimasest kinnipidamisest, s.o alates 24.03.2016.a. Menetluskulud ja asitõendid Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasud summas 432 eurot ja narkootilise aine ekspertiisi (akt nr 15E-AN1490) kulud summas 168 eurot. KrMS § 180 lg-st 1 tulenevalt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu kuuluvad nimetatud menetluskulud süüdistatavalt väljamõistmisele. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha I astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt 2,5 palga alammäära, s.o alates 01.01.2016.a. on selle suuruseks 1075 eurot. Kohtu hinnangul ei esine Anastassija Avetjan’il erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise. A. Avetjan’i näol on tegemist osaliselt töövõimelise isikuga, kes on nii vanglas, kui karistuse kandmiselt vabanenuna võimeline tasu eest töötama. Ta on varasemalt ka kinnitanud, et otsis töökohta ja tegi vabaduses tööd. Tulenevalt asjaolust, et A. Avetjan asub kandma vangistust ja hetkel ei tööta, peab kohus otstarbekaks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine, määrates hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Kohus märgib, et kuivõrd narkootilise aine ekspertiisi aktist nr 15E-AN1489 tulenevad kulud seonduvad teise isikuga ja selles osas on kriminaalasjast materjalid eraldatud (I tl 53), tehakse otsustus nende kulude osas eraldatud menetluses. Kriminaalasjas asitõendiks olev narkootiline aine, s.o narkootilist ainet fentanüüli sisaldav pulber (asub EKEI-s), tuleb
lg 1, 4 alusel konfiskeerida ja jätta NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Fooliumvoldikud, peegeltoos ja toalettpaberi tükid (asuvad kriminaalasja materjalide juures) ja DNA-proovid (asuvad Põhja prefektuuris ja EKEI-s) on väärtusetud esemed ja need tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Asitõendiks olevad 1 CD-plaat ja 2 DVD-plaati salvestistega on dokumentaalsed asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning need tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohus juhindub KrMS § 126, § 127, § 130; § 175, § 179, § 180; § 306, § 311-313, § 315, § 318319. Merle Parts kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.