KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Oliver Kask ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 27.05.2016, Tallinn Haldusasja numb

).

1. Konkurentsiamet lõpetas 12.07.2012 otsusega nr 9.2-2/12-014 HR ja MN 30.09.2011 avalduse alusel OÜ Kiili KVH poolt nõutava liitumistasuga seoses algatatud järelevalvemenetluse.
2. Tallinna Halduskohus tegi 14.01.2013 otsuse haldusasjas nr 3-12-2186, millega tühistas Konkurentsiameti 12.07.2012 otsuse ning kohustas Konkurentsiametit tegema Kasteheina 36 liitumispakkumise

-le vastavuse osas uus otsus. 5. Konkurentsiamet leidis 27.03.2013 otsuses nr 9.2-2/13-005 järgmist: 1) liitumispakkumine ei ole kooskõlas

-ga (resolutsiooni p 2); 2) Konkurentsiamet ei tee OÜ-le Kiili KVH ettekirjutust liitumistasu

-ga vastavusse viimiseks, sest haldusakt, mida pole võimalik täita, on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 5 alusel tühine (resolutsiooni p 3); 3) järelevalvemenetlus OÜ Kiili KVH suhtes tuleb lõpetada (resolutsiooni p 4).

1. HR ja MN vaidlustasid Konkurentsiameti 27.03.2013 otsuse Tallinna Halduskohtus, taotledes nimetatud otsuse resolutsiooni p-de 3 ja 4 tühistamist ning Konkurentsiameti kohustamist järelevalve jätkamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks. Riigikohtu 22.10.2014 otsusega haldusasjas nr 3-3-1-42-14 tühistati Konkurentsiameti 27.03.2013 otsuse resolutsiooni p-d 3 ja 4 ning kohustati Konkurentsiametit vaatama kaebajate avaldus uuesti läbi.
2. Konkurentsiamet tunnistas 11.02.2015 otsusega nr 9.2-2/15-002 oma 27.03.2013 otsuse nr 9.2-2/13-005 resolutsiooni p 2 kehtetuks ning lõpetas HR ja MN 30.09.2011 avalduse alusel alustatud järelevalvemenetluse, sest ei tuvastanud, et OÜ Kiili KVH oleks rikkunud

i. Samuti otsustas Konkurentsiamet mitte teha OÜ-le Kiili KVH ettekirjutust

§ 155alusel.

Otsust põhjendati järgmiselt. Riigikohus tühistas 22.10.2014 otsusega asjas nr 3-3-1-42-14 Konkurentsiameti 27.03.2013 otsuse resolutsiooni p-d 3 ja 4, kuna Konkurentsiamet oli ekslikult leidnud, et liitumistasu vastavus

-le on sõltuvuses ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (ÜVK) vastavusest detailplaneeringule ja detailplaneeringu õiguspärasusest. Seetõttu leidis Konkurentsiamet otsuses valedele alustele tuginedes, et liitumispakkumine on vastuolus

-ga. Kuna 2

§ 154

lg 1 annab Konkurentsiametile pädevuse teostada riiklikku järelevalvet ainult

-s ja selle alamaktides sätestatud nõuete täitmise üle, saab Konkurentsiamet avalduse lahendamisel anda hinnangu ainult nende küsimuste osas, mis on reguleeritud

-s ja selle alamaktides. OÜ Kiili KVH on liitumispakkumise tegemisel järginud oma liitumistasu arvutamise metoodikas (OÜ Kiili KVH metoodika) sisalduvaid printsiipe, olles teinud nn kulupõhise arvutuse. Kuna varasemad liitujad on tasunud liitumistasu vastavalt Kiili Vallavolikogu 22.06.2004 määrustele nr 21 ja 22 kokku summas 27 949,65 eurot, siis on kogu liitumiseks tehtud kuludest katmata 7070,02 eurot. Seda summat nõutaksegi avaldajatelt liitumistasuna. OÜ Kiili KVH ÜVK liitumistasu arvutamise metoodika järgi arvutatud liitumistasu oleks olnud 8754,91 eurot ehk praegu nõutavast kõrgem. Konkurentsiametil ei ole pädevust hinnata liitumispakkumuse majanduslikku põhjendatust, sh vee-ettevõtja valitud tehnilise lahenduse otstarbekust. Liitumispakkumise tegemisel ei ole OÜ Kiili KVH rikkunud

-i (sh OÜ Kiili KVH metoodikat).

1. HR ja MN esitasid Konkurentsiameti 11.02.2015 otsuse peale vaide, mille Konkurentsiamet jättis 02.04.2015 vaideotsusega nr 9.2-2/15-005 rahuldamata.
2. HR ja MN esitasid 04.05.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Konkurentsiameti 11.02.2015 otsuse ja 02.04.2015 vaideotsuse tühistamiseks ning Konkurentsiameti kohustamiseks OÜ Kiili KVH suhtes järelevalvemenetluse jätkamiseks ja OÜ-le Kiili KVH ettekirjutuse tegemiseks viia 23.04.2012 liitumispakkumine (hinnaga 8484,02 eurot) kooskõlla

-ga. 1) Riigikohtu otsuse kohaselt pidi Konkurentsiamet uuesti kaaluma OÜ-le Kiili KVH ettekirjutuse tegemist, mitte hindama uuesti liitumistasu seaduslikkust. Vastustaja leiab ekslikult, et 27.03.2013 otsuse p-st 2 ei tulenenud kaebajatele subjektiivseid õigusi. Liitumistasu ebaseaduslikkuse tuvastamine andis kaebajatele õiguse nõuda liitumistasu seadusega kooskõlla viimist ja ebaseadusliku liitumistasu tagastamist. Vaidlustatud otsusest ei nähtu, et vastustaja oleks kaalunud HMS § 64 lg-s 3 ja § 67 lg-s 1 loetletud asjaolusid. Otsus tuleb oluliste kaalutlusvigade tõttu tühistada. 2) OÜ Kiili KVH nõutav liitumistasu ei ole kooskõlas

-ga. Kasteheina 36 kinnistu ÜVK-ga ühendamiseks vajalikud trassid ei ole rajatud

§ 4lg-s 1 märgitud ÜVK arendamise kava alusel.

Vastav kava puudub. Haldusasja nr 3-12-2186 menetluses tuvastati, et asjakohane detailplaneering ei vasta

§ 4lg 2 nõuetele.

Seega puuduvad kaalutletud otsused ÜVK majandusliku põhjendatuse kohta, milles oleks analüüsitud ÜVK rajamise erinevaid variante ning kaalutud nende rajamiseks tehtavate kulutuste otstarbekust ja põhjendatust.

§-s 4 sätestatud nõuete täitmata jätmine OÜ Kiili KVH poolt on viinud ÜVK rajamisel põhjendamatult suurte kulutuste tegemiseni, mille hüvitamist nõutakse nüüd tarbijatelt, sh kaebajatelt. Kanalisatsiooni rajamisega kaasnevad kulud, mida võib katta liitumistasuga, peavad olema majanduslikult põhjendatud. Kaebajate tellimusel valminud eksperthinnangu kohaselt oleks liitumisvõimaluse saanud luua oluliselt väiksemate kuludega. 3) Konkurentsiamet leidis ekslikult, et tal puudub pädevus anda hinnang liitumistasu majanduslikule põhjendatusele.

§ 6

lg-st 2 tulenevalt kontrollib Konkurentsiamet liitumistasu suurust, selle põhjendatust ja vastavust metoodikale. Liitumistasu põhjendatuse ja suuruse hindamine eeldab seda, et vastustaja võtab seisukoha vee-ettevõtja poolt valitud lahenduste otstarbekuse ja nende teostamise kulude põhjendatuse osas. Vastustaja tõlgendab

§ 6

liiga kitsalt, leides, et liitumistasu põhjendatuse kontrollimisel saab hinnata vaid projektipõhiseks liitumiseks tehtud kulude põhjendatust. Kui vee-ettevõtja ei ole kaalunud erinevaid ÜVK rajamise võimalusi majandusliku otstarbekuse seisukohast ning valitud 3

-ga. Riigikohtu otsuses ei analüüsitud 27.03.2013 otsuse resolutsiooni p-i 2, kuna seda ei olnud asjas vaidlustatud. Riigikohus tegi Konkurentsiametile ettekirjutuse vaadata kaebajate 30.09.2011 avaldus uuesti läbi. 27.03.2013 otsuse resolutsiooni p 2 kehtetuks tunnistamine oli avalduse uueks läbivaatamiseks vajalik, kuna Konkurentsiametil ei olnud võimalik hinnata OÜ-le Kiili KVH ettekirjutuse tegemise vajalikkust olukorras, kus liitumispakkumine oli valedele alustele tuginedes tunnistatud

-ga vastuolus olevaks. Vaidlustatud otsuses on kaalutud 27.03.2013 otsuse resolutsiooni p 2 tühistamise mõju kaebajatele ning leitud, et sellega ei kaasne kaebajatele tagajärgi, mis õigustaks ekslikel alustel põhineva otsustuse kehtima jäämist. 2) Konkurentsiameti pädevus järelevalve teostamisel piirdub liitumispakkumise

-le vastavuse kontrollimisega. Konkurentsiametil puudub pädevus teostada järelevalvet veeettevõtja tegevuse üle ÜVK arendamisel lähtuvalt

§-s 4 toodud alustest. Konkurentsiamet tuvastas, et kaebajatelt nõutav liitumistasu on kooskõlas

§ 6

lg-ga 9, kuna kõik liitujatelt võetud liitumistasud kokku ei ületanud vee-ettevõtja tehtud kulutusi. Seda arvestades võis OÜ Kiili KVH nõuda kaebajatelt väiksemat liitumistasu võrreldes OÜ Kiili KVH metoodika kohaselt arvutatud tasuga. 3) Konkurentsiametil puudub pädevus anda hinnang ÜVK majandusliku põhjendatuse kohta. Otstarbekuse kontroll ei kuulu üldjuhul riikliku järelevalve alla. ÜVK tehnilise lahenduse valikust sõltuvad ka liitumise kogukulud. Samas ei ole seadusega antud Konkurentsiametile pädevust kooskõlastada ÜVK valik enne selle rajamist. Olukorras, kus vee-ettevõtja on ise valinud ÜVK-ga liitumise tehnilise lahenduse ja teinud vastavad kulutused, ei ole mõeldav, et Konkurentsiamet võiks hiljem, ilma

-st otsesõnu tuleneva pädevuseta, sekkuda ja kirjutada vee-ettevõtjale ette, et kasutada oleks tulnud muud tehnilist lahendust.

1. OÜ Kiili KVH palus jätta kaebus rahuldamata.
2. Tallinna Halduskohus jättis 30.10.2015 otsusega HR ja MN kaebuse rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 1) Kohus nõustus Konkurentsiameti 11.02.2015 otsuse ja 02.04.2015 vaideotsuse põhjendustega ega pidanud vajalikuks neid üle korrata (HKMS § 165 lg 2). Vastustaja leidis põhjendatult, et 27.03.2013 otsuse resolutsiooni p 2 ei tuginenud kehtivale õigusele ja oli õigusvastane, mistõttu tuli see kehtetuks tunnistada. Seejuures kaalus vastustaja 27.03.2013 otsuse reolutsiooni p 2 kehtetuks tunnistamise mõju kaebajatele. 2)

§ 154

lg 1 kohaselt teostab Konkurentsiamet järelevalvet

ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle vastavalt oma pädevusele.

§ 155

lg 1 alusel on Konkurentsiametil õigus teha seadusest tulenevate nõuete rikkumise lõpetamiseks või rikkumise ärahoidmiseks vee-ettevõtjale ettekirjutus. Ettekirjutuse tegemise eelduseks on

-s sätestatud nõuete rikkumise tuvastamine. Konkurentsiametil puudub 4

-ga kooskõlas, kui kulud, millest liitumistasu koosneb, on kantud seoses ÜVK rajamisega. Halduskohus jättis otsuse tegemisel kohaldamata

§ 6lg 6.

Vastustaja ja kohus on jätnud tähelepanuta, et liitumistasu

-le ja metoodikale vastavuse hindamisel on tulenevalt

§-st 6 koosmõjus §-ga 4 oluline tähtsus sellel, kas ÜVK on rajatud ÜVK arendamise kava alusel.

§ 6

lg-te 1 ja 6 koosmõjust tulenevalt saab põhjendatuks pidada vaid neid kulusid, mis on tehtud ÜVK arendamise kava alusel. Sellise kava koostamisel leitakse vastus sellele, milline lahendus on ÜVK arendamisel kõige otstarbekam. Arengukava olemasolu nõudega kaitstakse muu hulgas tarbijaid selle eest, et nad ei peaks liitumistasu koosseisus kinni maksma läbi kaalumata ning majanduslikult põhjendamatuid kulutusi ÜVK rajamisele. Vaidlust ei ole selles, et vaidlusalune ÜVK ei ole rajatud ei ÜVK arendamise kava ega

§ 4lg-s 2 sätestatud nõuetele vastava detailplaneeringu alusel.

Olukorras, kus kava ei ole koostatud, ei saa lähtuda eeldusest, et ÜVK arendamise kulud on põhjendatud ja majanduslikult otstarbekad. 3) Liitumistasu ei ole kooskõlas liitumistasu arvutamise metoodikaga. Vaidlustatud otsuse kohaselt koosneb kaebajatelt nõutav liitumistasu 100%-liselt arenduskomponendist. Ka OÜ Kiili KVH metoodikast tuleneb, et liitumistasus saavad sisalduda arendamiskulud, mis on tehtud seoses ÜVK arendamise kava realiseerimisega. Kulud, mis OÜ Kiili KVH liitumistasu koosseisus sisalduvad, ei ole tehtud ÜVK arendamise kava alusel ega selle teostamiseks.

§ 6lg 7 ei ole praeguses asjas kohalduv.

Konkurentsiamet ei kontrollinud vaidlustatud otsuse tegemisel, kes esitasid ÜVK arendamise taotluse. Kuna ÜVK on rajatud detailplaneeringu alusel, kuulub kohaldamisele

§ 6lg 6.

4) Halduskohus ei võtnud seisukohta kaebuse väite osas, mis puudutab Konkurentsiameti pädevust liitumistasu põhjendatuse hindamisel. Konkurentsiamet peab lisaks metoodikale vastavusele kontrollima ka liitumistasu suurust ja põhjendatust. Selleks peab amet andma veeettevõtja tegevusele, sh ÜVK lahenduse otstarbekusele, sisulise hinnangu, kaasates vajadusel menetlusse eksperte. Konkurentsiamet ei ole

-st tulenevat pädevust nõuetekohaselt teostanud. Kuna kaebajatelt nõutud liitumistasu ei ole seadusega kooskõlas, oleks Konkurentsiamet pidanud tegema OÜ-le Kiili KVH ettekirjutuse liitumistasu seadusega kooskõlla viimiseks. 5

§ 6

lg 6 ei ole praegusel juhul asjakohane, kuna tegemist on arenduskavavälise ÜVK arendusega. Sellises olukorras peab lähtuma

§ 6

lg-st 7, mille kohaselt tuleb arendamise ja ühendamise kulutused täielikult kanda ÜVK-ga liitujal. Sõltumata sellest, kas ÜVK on rajatud ÜVK arendamise kava järgi või ilma kavata, puudub vastustajal

kohaselt pädevus kontrollida ÜVK tehnilise lahenduse põhjendatust ja majanduslikku otstarbekust. Riigikohtu otsusest tulenevalt puudub Konkurentsiametil pädevus teostada järelevalvet

§ 4alusel ning seega ka valitud tehniliste lahenduste üle.

Kuna veeettevõtjal puudusid muud kulud peale pumpla ja torustiku ehitamise kulude summas 35 019,67 eurot, taandus liitumistasu arvutusmetoodika p-s 3.3 toodud valemile ehk kogu liitumiseks tehtud kulu samastub arenduskomponendiga, mis

§ 6lg 7 alusel kuulub katmisele liitumistasuga kui ÜVK arendamise kulu.

3) Kiili Vallavolikogu 19.09.2013 määrusega nr 17 on kinnitatud Kiili valla ÜVK arengukava aastateks 2013–

1. Kangru alevikus asuva ÜVK tehniline lahendus on kavaga kooskõlas.
2. OÜ Kiili KVH ei esitanud ringkonnakohtule oma seisukohta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Kaebajad peavad vaidlustatud otsusega Konkurentsiameti 27.03.2013 otsuse resolutsiooni p 2, millega tuvastati liitumispakkumise vastuolu

-ga, kehtetuks tunnistamist põhjendamatuks ja õigusvastaseks. Ringkonnakohus leiab, et Konkurentsiametil polnud alust tuvastada liitumispakkumise vastuolu seadusega haldusakti resolutsioonis ning 27.03.2013 otsuse resolutsiooni p-l 2 puudus eraldiseisvalt regulatiivsus. HMS § 60 lg 2 teise lause järgi on haldusakti resolutiivosa haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa. Haldusakti regulatiivsus seisneb isiku õiguste või kohustuste tekitamises, muutmises või lõpetamises (HMS § 51 lg 1) või mingi asja lõplikul lahendamisel tähtsust omava asjaolu õiguslikult siduvalt kindlakstegemises (HMS § 52 lg 1 p 2).

kuni 30.06.2014 kehtinud redaktsiooni § 155 lg 1 kohaselt oli Konkurentsiametil õigus teha ettekirjutus liitumistasu või veeteenuse hinna vastavusse viimiseks

-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega.

-ist ei tulenenud 27.03.2013 otsuse tegemise ajal Konkurentsiametile pädevust viia läbi nn tuvastamismenetlusi, sh anda välja haldusakte, mille resolutsioonis tehakse õiguslikult siduvalt kindlaks liitumistasu õiguspärasus (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-3-1-43-12, p 20). Veeettevõtja tegevuse õigusvastasuse kui ettekirjutuse tegemise eelduse tuvastamine kuulub lahendamisele ettekirjutuse või järelevalvemenetluse lõpetamise otsuse põhjendavas osas. Seega ei tekitanud 27.03.2013 otsuse resolutsiooni p 2 kaebajatele ega kolmandatele isikutele õigusi ja kohustusi. Sellest omakorda järeldub, et ka Konkurentsiameti 11.02.2015 otsuse resolutsiooni p 1, millega tunnistati kehtetuks 27.03.2013 otsuse resolutsiooni p 2, ei mõjuta kaebajate õigusi ja kohustusi. Asjaolu, et haldusorgan on vastava seisukoha fikseerinud otsuse resolutiivosas, ei anna sellele regulatiivset toimet. Eeltoodut arvestades on asjakohatud kaebajate väited, et Konkurentsiamet ei arvestanud 27.03.2013 otsuse resolutsiooni p 2 kehtetuks tunnistamisel nende usaldust (HMS § 67 lg 1) ega haldusakti andmise menetluse põhjalikkust (HMS § 64 lg 3). 6

-le, kuna ÜVK rajamise aluseks olev detailplaneering ei vastanud

§ 4lg-tes 1 ja 2 nimetatud tingimustele.

Riigikohus märkis 22.10.2014 otsuse nr 3-3-1-42-14 ps 17, et liitumistasu vastavust

-le reguleerib

§ 6, mitte § 4.

Riigikohus leidis, et Konkurentsiamet võis kontrollida, kas liitumistasus kajastatud kulud on vajalikud trasside ühendamiseks ning ÜVK arendamiseks. Liitumistasu suurus, vajalikkus, põhjendatus ja vastavus metoodikale ei sõltu Riigikohtu arvates ÜVK kui rajatise vastavusest detailplaneeringule ega detailplaneeringu õiguspärasusest, nagu Konkurentsiamet 27.03.2013 otsuses ekslikult leidis. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et Riigikohtu otsusest lähtuvalt tuli Konkurentsiametil õiguspärase otsuse tegemiseks uuesti hinnata liitumistasu vastavust

-le, jättes arvestamata selle, et detailplaneering ei vasta

-s sätestatud tingimustele. Seega asjaolu, et Kannikese 3 osa, Kasteheina 30 ja Kangro IX osa kinnistute detailplaneeringuga (I kd, tl 1828) planeeringuala ÜVK-ga liitumise tehnilise lahenduse küsimust ei otsustatud, ei ole liitumistasu kontekstis oluline. Konkurentsiameti pädevuses ei ole hinnata kohaliku omavalitsuse planeerimisotsustuste õiguspärasust. 18.

§ 154

lg 1 sätestab, et riiklikku järelevalvet

-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostavad vastavalt oma pädevusele valla- ja linnavalitsus, Konkurentsiamet ning Keskkonnainspektsioon. Sama paragrahvi lõike 2 (alates 01.01.2015 kehtivas redaktsioonis) järgi teostavad järelevalvet veeteenuse hinna ja liitumistasu õigusaktidele vastavuse ning nende kehtestamisega seotud nõuete täitmise üle, samuti

§ 6

lg-s 3 nimetatud liitumistasu arvutamise metoodika seadusele vastavuse üle Konkurentsiamet ning valla- ja linnavalitsus vastavalt

§ 6

lg-tes 3 ja 4, § 141 lg-s 3 ning § 142 lg-tes 1 ja 2 sätestatud vee-ettevõtja tegevuspiirkonnale. Eeltoodud sätetest tuleneb, et Konkurentsiameti pädevuses on kontrollida veeteenuse hinna ja liitumistasu vastavust

-le ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele, samuti nende kehtestamisega seotud nõuete täitmist ning liitumistasu arvutamise metoodika seadusele vastavust. Ringkonnakohus märgib, et OÜ Kiili KVH liitumistasu metoodika on Konkurentsiamet kooskõlastanud 14.11.2014 (kooskõlastatud liitumistasude metoodikate loetelu: http://www.konkurentsiamet.ee/index.php?id=20699). 19.

§ 6

lg 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse volikogu määratud vee-ettevõtjal õigus võtta ÜVK-ga liitujalt põhjendatud liitumistasu, arvestades

-s sätestatut. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et liitumistasu suuruse arvutab vee-ettevõtja, lähtudes liitumistasu arvutamise metoodikast. Konkurentsiametil või kohalikul omavalitsusel on vastavalt oma pädevusele õigus kontrollida liitumistasu suurust, selle põhjendatust ja vastavust metoodikale. Liitumistasuga tagatakse: 1) ÜVK, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni arendamine ÜVK arendamise kava alusel konkreetses arenduspiirkonnas, välja arvatud

§ 14

lg 2 p-s 6 nimetatud piirkonna arendamine; 2) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ÜVK-ga ning kinnistu sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise süsteemi olemasolu korral selle ühendamine sademeveekanalisatsiooniga (

§ 6lg 6).

Kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni arendamine toimub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava väliselt liituja või kolmanda isiku taotluse alusel ja kokkuleppel vee-ettevõtjaga ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikuga, katab sellise arendamise ja ühendamise kulutused täies ulatuses taotleja (

§ 6lg 7).

Liitumistasu võib võtta vaid vee-ettevõtja tehtud kulutuste ulatuses, mis on vajalikud kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumiseks ÜVK-ga (

§ 6lg 9).

ÜVK arendamise all tuleb mõista ÜVK torustike ja teiste oluliste ÜVK osade välja ehitamist ning ÜVK-ga ühendamise all ÜVK torustiku liitmist kinnistu veevärgi või kanalisatsiooniga. 20. Kaebajad on seisukohal, et kuna praegusel juhul puudus ÜVK arendamise kava, ei saa liitumistasus kajastuda ÜVK arendamiseks tehtavad kulutused. Ringkonnakohus selle 7

§ 14

lg p-s 6 nimetatud juhul ehk nn vanemates elamupiirkondades, kus ÜVK arendamise kulud kaetakse vee hinna arvelt. Seega nii või teisiti tuleb kaebajatel kanda arendamiskulud, mis on seotud Kasteheina 36 kinnistu ÜVK-ga liitmisega ning seega tehtud kaebajate huvides. Ringkonnakohtu arvates ei saa OÜ Kiili KVH metoodika p-st 2.9 teha järeldust, et liitumistasus saavad sisalduda vaid arendamiskulud, mis on tehtud seoses ÜVK arendamise kava realiseerimisega. 21. Vaadeldes koos

§-i 154 ja §-i 6, järeldub, et

§ 6

lg-s 2 sätestatud liitumistasu põhjendatust kontrollides tuleb Konkurentsiametil hinnata, kas liitumistasu on põhjendatud, arvestades vee-ettevõtja tehtud kulutusi kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumiseks ÜVK-ga (sh ÜVK arendamine ja kinnistu ühendamine ÜVK-ga). Konkurentsiamet peab kontrollima seda, kas liitumistasus sisalduvad kulud on vajalikud kinnistu liitumiseks ÜVK-ga valitud lahenduse kohaselt, mitte aga seda, kas selline lahendus on võimalikest variantidest majanduslikult kõige otstarbekam.

-s ei ole antud Konkurentsiametile pädevust kooskõlastada ÜVK ja sellega liitumise tehniline lahendus enne kanalisatsiooni rajamist. Seega nõustub ringkonnakohus vastustajaga, et Konkurentsiameti pädevuses ei ole liitumistasu põhjendatuse kontrollimisel hinnata valitud tehnilise lahenduse majanduslikku otstarbekust võrreldes muude võimalike tehniliste lahendustega, mh seda, kas konkreetsel juhul oleks saanud liita kinnistu ÜVK-ga väiksemate kuludega, valides mõne muu variandi (näiteks isevoolse kanalisatsiooni asemel survekanalisatsiooni). Kaebajatel on võimalik seda aspekti vaidlustada tsiviilvaidluses vee-ettevõtjaga.

1. Konkurentsiamet tuvastas, et OÜ Kiili KVH tegi Kasteheina 30-36 kinnistute liitmiseks ÜVK-ga kulutusi summas 35 019,67 eurot ning leidis järelevalvemenetluses kogutud andmetele tuginedes, et see summa sisaldab üksnes Kasteheina 30-36 kinnistute ÜVK-ga liitumise tarbeks tehtud kulutusi. Vee-ettevõtja kulud on dokumentaalselt tõendatud ning ringkonnakohtule ei nähtu, et liitumistasus kajastuks liitumise hetkeks veel ehitamata ÜVK rajatised (OÜ Kiili KVH metoodika p 2.9). Liitujad Kasteheina 30-34 kinnistutelt tasusid liitumistasu kokku summas 27 949,65 eurot. Kaebajatelt nõutav liitumistasu summas 7070,02 eurot (ilma käibemaksuta) on eelnimetatud summade vahe. Seejuures oleks OÜ Kiili KVH metoodika järgi arvutatud liitumistasu olnud suurem kui 7070,02 eurot, kuid kaebajatelt liitumistasu nõudmisel on järgitud põhimõtet, et kõik konkreetsel planeeringualal liitujatelt võetavad liitumistasud kokku ei ületa vee-ettevõtja kantud kulusid. Seega pole põhjust kahelda, et liitumispakkumise summa kajastab vaid Kasteheina 36 kinnistu ÜVK-ga liitumisega seotud kulusid.
2. Konkurentsiamet on järginud Riigikohtu 22.10.2014 otsuse suunist ning kaalunud uuesti OÜ-le Kiili KVH ettekirjutuse tegemist. Ringkonnakohtu arvates on Konkurentsiamet kokkuvõttes õigesti leidnud, et liitumistasu on kooskõlas

-ga ja OÜ Kiili KVH metoodikaga. Seega tuli järelevalvemenetlus lõpetada ilma vee-ettevõtjale ettekirjutust tegemata. Konkurentsiameti 11.02.2015 otsus on õiguspärane. Kaebajad ei ole väitnud, et 02.04.2015 vaideotsus rikuks nende õigusi sõltumata vaide esemest, mistõttu puudub ka vaideotsuse tühistamiseks alus.

1. Eelneva põhjal jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ning halduskohtu otsuse muutmata.
2. Kuna apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele ning menetluskulude nimekirja on ringkonnakohtule esitanud vaid kaebajad, jäävad apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 8