lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastuväites kostja menetluskuludele palus hageja juhul, kui kohus teeb otsuse hageja kahjuks, kohaldada
lg 4, mille kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja oli seisukohal, et arvesse tuleks võtta seda, et hageja kasvatab 4 kuu vanust last ja tal on väikelapse hooldamise ja kasvatamise õigus ja kohustus. Hageja sissetulekuks on kuni järgmise aasta lõpuni vanemahüvitus, mille suuruseks on 340€, enne seda oli tema sissetuleku suuruseks 300€ kuus. Hagejal ei ole olnud võimalust koguda rahalisi tagavarasid ning tal ei ole võimalik lähemal ajal ise oma tööga sissetulekut teenida. Juhul kui ta peaks vanemahüvitusest ära maksma 3374€ suuruse summa, siis muudaks see tema jaoks võimatuks nii iseenda kui ka lapse elushoidmise ja lapse ülalpidamise. Seetõttu oleks kostja menetluskulude väljamõistmine hagejalt äärmiselt ebaõiglane. Kostja vaidles taotlusele vastu märkides, et hageja oli teadlik asjaolust, et hagi rahuldamata jätmise korral võidakse jätta kulud tema kanda. Kostja leidis, et hageja taotlus on põhjendamatu.
lg 4 sätestab: Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kulude jätmine tema kanda on äärmiselt ebaõiglane. Kohus leiab, et asjaolu tõttu, et keegi kasvatab väikest last, vastaspoole menetluskulude välja mõistmata jätmine oleks ebaõiglane vastaspoole suhtes, kes on oma kulud teinud ja kellelt vaidluse pidamise initsiatiiv ei tulnud. Käesolevalt on hageja alustanud menetlust, kusjuures ta pidi arvestama, et menetlusega võivad kaasneda kulud. Kohtuistungil avaldas hageja, et tema eest tasutakse menetluskulud -seega oli tal eelisolukord avalduse esitamisele, sest ta ei pidanud arvestama enda kuludega, kuid pidi siiski arvestama vastaspoole kuludega. Kohus märgib, et valdaval osal inimestest, kelle kanda jäävad kohtukulud (või ka need isikud, kellel on mõni kohtuvaidlus) ei ole selleks kogutud sääste. Kohustus täidetakse seega tavaliselt mingi aja jooksul pärast kohustuse määramist- kohtuostust- kas vara võõrandamise teel saadust või töisest palgatulust osade kaupa. Seega ei ole hageja väide, et ta pole kogutud sääste ja tema sissetulek ei võimaldaks koheselt kulusid tasuda piisav, et teda kulude kandmisest vabastada. Lapse huvid saada ülalpidamist on aga tagatud Täitemenetluse seadustiku sissetulekute arestimist piiravate sätetega (TMS § 132). Väikelapse kasvatamine ja seetõttu töise sissetuleku puudumine ei ole püsiva iseloomuga- lapse teatud vanuses peab vanem nagunii asuma tööle ja saab siis sissetulekut ning kannab ka kohustuse. Kui kohustatud isikul käesoleval ajal ka puuduvad võimalused kohustust täita, saab ta seda teha uuesti tööle asumisel. Esitatud asjaolude alusel on ilmne, et hageja ei saa kulusid tasuda kohe ja korraga, kuid see ei ole kulude välja mõistata jätmise aluseks. Kohus märgib, et antud olukorras oleks ebaõiglane menetluskuludelt viivise nõudmine, kuid kostja pole seda taotlenud. Kohus jätab sega hageja taotluse rahuldamata. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad kõik menetluskulud lähtudes
Hageja ei esitanud kohtule taotlust menetluskulude kindlaks määramiseks ja välja mõistmiseks. Kostja esitas taotluse koos nimekirjaga istungil ning istungit puudutavas osas kohtu määratud tähtajaks. Hageja esitas vastuväite kostja menetluskuludele. Kostja esitatud nimekirja kohaselt on kostjal seoses menetlusega kulusid kokku 3374 eurot. Summa on ilma käibemaksuta. Menetluskulu koosneb kostja esindamisega seotud kuludest. Arved, mille alusel kulusid nõutakse pärinevad perioodist 31.03-06.10.2016.a. Poole esindamisega seotud kulud on kohtuvälised kulud tulenevalt
Kostja esitas vastuväite kuludele, kuna 3 arvet: 31.03, 14.04 ja 29.04.2016.a on esitatud enne kohtumenetluse alustamist. Hagi esitati kohtule 19.05.2016.a. Nimetatud kulud on seotud menetlusega töövaidluskomisjoni. Kohus leiab, et enne kohtumenetluse alustamist tehtud kulud õigusabile on kohtuvälised kulud vastavalt
Riigikohus on lahendis 3-2-1-177-15 märkinud, et, et töövaidluskomisjoni menetlus on seaduses sätestatud kohtueelne menetlus
p 4 tähenduses, milles kantud kulude hüvitamist saab menetlusosaline teiselt menetlusosaliselt nõuda kooskõlas
Seda vaatamata asjaolule, et isikul on õigus valida, kas ta pöördub töövaidluse lahendamiseks töövaidluskomisjoni või kohtusse.
p-st 4 ei tulene, et kohtuvälised kulud on üksnes n-ö kohustusliku kohtueelse menetluse kulud. Seega saab kohtumenetluses arvestada ka poole lepingulise esindaja kulusid, mis on tehtud kohtueelses menetluses seose menetlusega töövaidluskomisjonis. Arvete kohaselt on kostja esindaja teinud kulutusi transpordile kokku 13.22€ (arve n 160313). Nimetatud kulud on põhjendatud, sest on seotud TVK istungil käimisega.
lg 1 sätestab: Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Kostja esindaja esitatud arvete kohaselt on õigusabi osutatud tunnihinnaga 120€+käibemaks. Riigikohus on lahendis 3-2-1-115-13 märkinud, et üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Senises Riigikohtu praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (
§-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ning korra § 1 ei võimalda aga mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest.
lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja teadmine võrdsustatud menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuivõrd
p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Selles määruses märkis kolleegium ka seda, et esindaja sõidule kulunud aja hüvitamist ei ole võimalik nõuda teiselt poolelt ka advokatuuriseaduse ega poole ja tema esindaja sõlmitud kliendilepingu alusel. Advokatuuriseadus ega kliendileping ei reguleeri menetluskulude teiselt poolelt väljamõistmist. Kolleegium jääb nende seisukohtade juurde ka praeguses tsiviilasjas.“ Seega ei saa kostja esindaja lugeda õigusabi teenusele kulunud aja hulka aega, mis tal kulus sõitmisele istungitele, sest sellel ajal ta õigusabi ei osutanud. Kohus ei loe seega põhjendatuks ajakulu kokku 2 tundi 50 minutit. Jättes kõrvale TVK istungil ja kohtuistungil osalemise aja, mis on põhjendatud aeg, on kostja esindaja ajakulu asja ettevalmistamisele olnud ebamõistlikult suur: olukorras, kus kostja oli kulutanud asja ettevalmistamiseks, tõendite kogumiseks ja seisukohtade esitamiseks TVK menetluses 3 tundi 47 minutit, kulutas ka kohtumenetluses täiendavalt veel 10 tundi 46 minutit. Kostja esindajal oli TVK menetluses kujundatud asjaoludest ülevaade, ta oli esitanud samu tõendeid ja taotlenud osaliselt samu tunnistajad samadel põhjustel kui kohtumenetluses. Kohtumenetluses ei olnud asjaolud, hageja nõuded ega tema esitatud tõendid üldse muutunud. Seega oli kostja esindaja asja sisuga täiesti kursis. Kostja esindaja taotlus asja läbi vaatamiseks kohtumenetluses on 11 lehekülge pikk, s.h sisu 9,5 lehekülge, millest aga terve lehekülje võtab Skype vestluse koopia (ümbertrükk) ja omakorda veel terve lehekülje asjaolude loetelu, milles kostja soovib tunnistajaid üle kuulata. Kohus leiab, et taotlus ei ole seega oma mahult ja sisult omavahelises kooskõlas ja kogu selle koostamiseks kulunud aeg ei ole olnud vajalik ja põhjendatud. Arvestades ka menetluskulude taotlustes märgitud muid tegevusi asja ettevalmistamiseks, leiab kohus, et kohtumenetluses on olnud asja ettevalmistamiseks põhjendatud ajakulu 7 tundi. Kokku loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks ajakuluks nii TVK menetluses kui kohtumenetluses 16 tundi 17 minutit. Arvestades kostja esindaja tunnihinda, on põhjendatud esindaja kuluks seega kokku 1954€, millele lisandub sõidukulu 13.22€. Kostja põhjendatud menetluskuluks on kokku seega 1967.22€, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.