lg 1); Hageja tarnis kostjale pleksiklaasid ja väljastas kostjale arve nr 21913 summas 6981.60€ (t lk 8); Kostja ei ole siiani hageja poolt väljastatud arvet tasunud; Kostja raamatupidaja kinnitas 06.01.2016.a võlgnevust summas 6981.60€ (t lk 11); Hageja väljastas kostjale toote kvaliteedi kinnistuse DIN EN ISO 7823-1 23.03.2016.a (t lk 58-59); Pleksiklaasid vastasid kvaliteedi kinnistusele DIN EN ISO 7823-1 (t lk 66-68), st pleksiklaasid vastasid lepingutingimustele; 5 Poolte vahel pole ka vaidlust, et kostja paigaldas pleksiklaasid rõdupiiretena ise. Paigaldamise järel purunes 14 pleksiklaasi, kokku 39,27m2- esitatud fotodelt (t lk 36-39) nähtub, et klaasid on purunenud kinnituskruvide juurest lähtuvate mõradena. Pooled ei vaidle samuti asjaolu üle, et eelnimetatud klaaside purunemise põhjustas ebaõige kinnistusviis. Pooled vaidlevad selle üle, et kes vastutab asjaolu eest, et klaaside paigaldamiseks kasutati ebasobivat paigaldusviisi. Kostja väitel teadis hageja, milleks kostja pleksiklaase kavatseb kasutada, kuid hageja ei andnud pleksiklaaside ostmisel kaasa nende paigaldamisjuhendeid ega teavitanud kostjat ka ekirja vahetuste teel, kuidas pleksiklaase paigaldada tuleb. Kostja leidis, et hageja ei teatanud kostjale kõigist asjaoludest, mis kostjal lepingu eesmärki arvestades oli äratuntav oluline huvi. Hageja aga leiab, et kuna kostja on majandus- ja kutsetegevuses tegelev ettevõte alates aastast 2002, kelle lisategevusalaks on mh ehitustööd ja kes omab veebilehe andmetel kogenud ja eriteadmistega ehitustöölisi, siis peaksid hageja ja tema töölised olema kursis materjali omaduste ja selle paigaldamise võtetega.
lg 1 lause 2 kohaselt peavad lepingutingimustele vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Asja juurde kuuluvateks dokumentideks tuleb mh pidada ka asja paigaldamisjuhendeid ja muid vajalikke kasutusjuhendeid.
lg 2 sätestab, et lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa mõistlikult oodata, ei pea teatama. Kohus märgib, et kui ostja avaldab müüjale, mis eesmärgil ta soovib asja kasutada, siis võib ta heas usus käitumise põhimõttest tulenevalt eeldada, et müüja edastab talle kasutamise ja toote omaduste kohta kohast teavet. Vaatamata kohustatud isiku üldisele teatamiskohustuse tunnustamisele on teavet saama õigustatud lepingupoolel endal samuti kohustus teavet hankida, et oma huve kaitsta, mh ka teavet ise küsida. Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes on selgitatud
lg 2 osas ka järgmist: “Kui ostja avaldab müüjale, mis eesmärgil ta soovib asja kasutada, siis võib ta heas usus käitumise põhimõttest tulenevalt eeldada, et müüja edastab talle kohast teavet. Selline eeldus kehtib niikaua, kuni müüja teab ostja ebakompetentsusest ja saab aru võimalikest ohtudest ning riskidest, mis asja kasutamisel nimetatud eesmärgil võivad kaasneda.“ /
kommenteeritud väljaanne I, lk 60/. Asjas pole kahtlust, et kostja on majandus- ja kutsetegevuses tegelev ettevõte, kelle lisategevusalaks on elamute ja mitteeluhoonete ehitus (tl 15). Kostja on tegelenud ehitustöödega pikki aastaid, mistõttu saab kostjalt eeldada piisavat ehituserialast kogemust ja teadmisi. Kostja ei ole kindlasti ehitusalases mõttes ebakompetentne isik. Kostja on ise menetluses avaldanud, et ta on ka varem kasutanud nimetatud toodet, sh sarnase paksusega klaasi paigaldanud samal viisil. Kostja ise avaldas ka, et oskas arvestada pleksiklaasi paisumisega, mis näitab, et tegemist pole ehituserialaste teadmisteta isikuga. Kohus nõustub hagejaga, et eeltoodu tõttu peaks kostja olema kursis ehitusmaterjalide omaduste ja nende paigaldamisviisidega ja seega ei saanud hageja eeldada kostja ebakompetentsust antud valdkonnas. Eeltoodust tulenevalt ei saa hagejalt ka oodata n.ö omaalgatuslikku põhjalikku nõustamist pleksiklaaside paigaldamise osas. Kohus leiab ka, et kostja ei ole hagejat ise piisavalt teavitanud sellest, millisel eesmärgil ja viisil ta ostetavat toodet kasutama asub, mistõttu ei saanud hagejal tekkida arvamust, et kostja kasutab paigaldamisel valesid paigaldamisviise. Poolte e-kirjavahetusest nähtuvalt teavitas kostja hagejat algselt 03.03.2015.a, milleks kostja pleksiklaase kasutada kavatseb ning koos meiliga edastanud ka kavandatava paigaldusviisi kohta info: pealt- ja eestkinnitus (tl 89-90). 6 Nimetatud kirjast ei nähtu, et kostjal oli plaan klaasplaadid läbi puurida ja kinnitada kruvidega. Hageja on oma 05.03.2015 vastuses juhtinud kostja tähelepanu, et rõdupiireteks võiks materjali paksus olla vähemalt 8-10 mm, mis oleneb plaatide mõõdust. 10.03.2015 ekirjas andis hageja teada, et toodud mõõtude juures peaks materjali paksus olema 10 mm ja lehed neljast küljest profiiliga kinnitatud. Hageja viitas e-kirjas sellele, et konkreetsete mõõtude puhul peaks klaasi paksus olema 10 mm ja paigaldusviis profiiliga, kuid ei välistanud ka muid variante. Seega andis hageja juhised ka klaasi paigaldamiseks. Kostja esitas tellimuse aga 5 mm klaasi tellimuseks (t lk 83-84), kusjuures meilist ei nähtu, et tegemist on sama rõdupiirete tellimusega, millest oli juttu märtsi alguse meilides- subjektiks on vaid märgitud Jaama 78 pleks. Võrreldes tellimuses ja 10.03.2015.a e-kirjas antud plaatide pindalamõõte ja koguseid, ei saa ka järeldada, et tegemist võiks olla sama tellimusega. Hageja ei saanud seda järeldada ka seetõttu, et pleksiklaasi võidakse kortermajas kasutada ka mujal. Kuivõrd kostja puhul ei ole tegemist tarbijaga ning arvestades kostja kogemust ehituserialal, ei pidanud hageja kohtu hinnangul eeldama, et kostja ei tea, kuidas 5 mm pleksiklaasi paigaldada tuleks. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja ise enne klaaside paigaldamist teavet ei küsinud- ei klaasi paigaldamise ega ka võimalike paisumisomaduste kohta. Hageja sai eeldada, et kostja on teadlik, millised on õhema pleksiklaasi omadused ja kuidas neid paigaldada tuleks. Kohus märgib, et kostjal oli võimalus tutvuda pleksiklaasi paigaldamise võimalustega hageja kodulehel olevate juhendite kaudu. Seda kostja ei teinud. Poolte esitatud kirjavahetust ja selgitusi hinnates, tuleb asuda seisukohale, et enne klaaside purunemist kostja isegi ei kahtlustanud, et ta võiks pleksiklaasi plaadid ebakohaselt paigaldada või et ta vajaks lisateavet. Samamoodi nagu on hagejal kohustus anda vähemalt põhilist teavet toote kohta, on kostjal kohustus hankida ka ise talle vajaminevat teavet, näiteks küsida otse hagejalt. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja hagejalt mitte mingisugust teavet pleksiklaasi paigaldamise osas küsinud. Teatud mõõtudes pleksiklaasi võimalike paksuse ja paigaldamisviiside teabe on hageja kostjale teatanud ise. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja ei saa kostjast endast tuleneva tegevuse tõttu vastutada pleksiklaaside purunemise eest. Kostjal on tasumata kogu 31.08.2015.a arve, kusjuures ka selles osas, milles poolte vahel vaidlus puudus.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Arve tuli tasuda 07.09.2015.a. Seega on nõue muutunud sissenõutavaks. Arvestades eeltoodut, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus arve nr 21913 alusel 6981,60 eurot. Hageja nõuab kostjalt seadusjärgses määras sissenõutavaks muutunud viivist hagi esitamise seisuga 329,41 eurot ning jooksvat viivist. Võlaõigusseaduse (
) § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus on käesolevalt tuvastanud, et kostjal on kohustus tasuda temale esitatud arvest tulenev võlgnevus ja selle kohustuse mittetäitmisel tasuda viivist. 7 Viivis perioodi 08.09.2015-06.04.2016.a eest on 326,483 eurot (viivitus 212 päeva, 8,05% aastaviivise juures on päevaviivis 0,022%, summaliselt 1.54€ päevas). Kostja esitas alternatiivse taotluse viivise vähendamiseks mõistliku ulatuseni. Hageja viivisenõude rahuldamine kogu ulatuses on kostja meelest ebaproportsionaalne. Kui hageja oleks esitanud kostja soovitud sertifikaadi pleksiklaasi kvaliteedi kohta koheselt, ei oleks pooltevaheline vaidlus põhinõude üle sedavõrd kaua kestnud. Kohus leiab, et kostja vastuväide on põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et viivis ei ole ebaproportsionaalne, kuid viivis on osaliselt tekkinud hageja tegevuse (tegevusetuse tõttu). Kohus leiab, et summa osas, mis puudutab mittepurunenud klaase, ei saa kostja tugineda hageja viivitusele- st vähemalt tervete pleksiklaaside maksumuse oleks tegelikult kostja pidanud ära tasuma arvel märgitud ajal summas 5751,67 eurot. Seega on selles osas kostja viivituses alates 08.09.2015.a. Kohus leiab, et purunenud pleksiklaaside osas võis kostjal tekkida aga kahtlus nende lepingutingimustele vastavuse osas. Hageja on klaaside kvaliteeditõendi esitanud kostjale alles 28.03.2016.a. Kohus leiab, et kuni lepingudokumendi esitamiseni ei pidanud kostja vaidlusaluse summa osas viivist tasuma. Kui hageja oleks kohe esitanud kostjale vastavad dokumendid, oleks vaidlus saanud lahenduse ka kiiremini ja seega oleks viivis olnud ka väiksem. Kohus leiab, et hagi esitamise seisuga nõutav viivis tuleb sega ümber arvestada lähtudes asjaolust, et osaliselt on kostja viivitus vabandatav. Viivise arvestuse seisuga 06.04.2016: mittevaieldavalt summalt 5751.67€ viivis päevas 1.27€, kokku 269.24€; vaieldavalt summalt 1229.93€ alates 24.03.2016.a (14 päeva) viivis 0.27€ päevas, kokku 3.78€. Hagi esitamise seisuga viivis kokku 273.02€. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised. Perioodi 06.04.2016-20.10.2016 eest mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 302,26 eurot (perioodil 07.04.2016-30.06.2016 8,05%/365p/100x6981,60€x85p ja perioodil 01.07.2016-20.10.2016 8,00%/365p/100x6981,60€x112p). Kohus leiab, et kostja vastuväited viivise vähendamiseks seetõttu, et pooled pidasid kohtuväliseid läbirääkimisi, ei ole asjakohane. Kohustatud isik, kes peab kohtuväliselt läbirääkimisi, peab siiski arvestama, et viivise arvestus nimetatud ajaperioodil ei katke. Hageja nõuab võlgnevuse sissenõudmiseks tehtud kulude 394,40 euro hüvitamist. Hageja on kulude tõendamiseks esitanud Kvaliteetinkasso OÜ arve nr 16020 (tl 12), millest nähtuvalt osutas Kvaliteetinkasso OÜ õigusteenust hagejale Wesico Project OÜ kaasuses (Mullari ja Koch AB) summas 394,40. Arve on esitatud 21.03.2016. Kohtu hinnangul on sissenõudmiskulude hüvitis summas 394,40 eurot põhjendamata. Asja materjalidest nähtuvalt loovutas hageja oma nõude kostja vastu 09.12.2015 Kvaliteetinkasso OÜ-le, kes loovutas sama nõude hagejale tagasi alles 04.04.2016 (tl 9). Arve esitamise ajahetkel oli nõude omanik ja seega võlausaldaja Kvaliteetinkasso OÜ. Kohtule jääb arusaamatuks, mis õigusabiteenust Kvaliteetinkasso OÜ hagejale pakkus seoses nõudega kostja vastu, kui hagejal tol hetkel nõudeõigust kostja vastu üldse polnudki. Kuivõrd nõue kuulus arve esitamise hetkel Kvaliteetinkasso OÜ-le, pidi mistahes õigusabikulud kandma Kvaliteetinkasso OÜ, mitte hageja. Eeltoodust tulenevalt pole hagejal õigust nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist ja selline nõue tuleb jätta rahuldamata. 8 Kostja on esitanud tasaarvestamise avalduse oma 23.05.2016 menetlusdokumendis. Tasaarvestuse esitamiseks ei pea ilmtingimata esitama vastuhagi, kuid kui kostja on esitanud hagejale kohtumenetluse ajal tasaarvestuse avalduse, siis peab kohus seda arvestama.
lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kostja leiab, et kuna tal on nõudeõigus hageja vastu purunenud pleksiklaaside maksumuse ulatuses, siis tuleb see tasaarvestada tervete pleksiklaaside maksumusega. Kohus on eelpoolt tuvastanud, et hageja ei vastuta purunenud pleksiklaaside eest ning kostjal on kohustus tasuda hagejale täielikult kostjale esitatud arves toodud summa. Seega pole kostjal samaliigilist nõuet hageja vastu ja
Kostja tasaarvestamise avaldus tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Lähtudes TsMS § 163 lg 1 ja hagi rahuldamise ulatusest jätab kohus menetluskulud 5% hageja kanda ja 95% kostja kanda. Pooled esitasid menetluskulude nimekirjad kohtule. Kumbki pool ei ole üksteise menetluskulude nimekirjadele vastu vaielnud. Hageja nimekirja kohaselt on temal seoses menetlusega kulusid kokku 2652,72 eurot. Nimetatud kulud koosnevad riigilõivust 500 eurot ja õigusabikuludest 2152,72 eurot (käibemaksuta). Kostja esitatud nimekirja kohaselt on kostjal seoses menetlusega kulusid kokku 2080 eurot. Summa on käibemaksuta. Menetluskulu koosneb õigusabikuludest. Kohus leiab, et hageja kuludest on põhjendatud riigilõiv 500 eurot vastavalt TsMS § 147 lg-le 1, mille hageja on tasunud vastavalt seaduses ettenähtud määrale. Pooled on esitanud taotlused õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks. Nimetatud kulud on kohtuvälised kulud vastavalt TsMS § 144 p 1 ja p 2 – esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab: kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Hagimenetluses on hageja esindajal kulunud 13 tundi tunnitasumääraga 120 eurot. Hagimenetluses on õigusabile kulunud 13 tundi kohtu hinnangul põhjendatud osaliselt, 9 arvestades menetluse keerukust, mahtu ja hageja esindaja poolt esitatud menetlusdokumente. Kohtu hinnangul on põhjendatud õigusabile kulunud aeg üksnes 10 tunni ulatuses. Kohus märgib, et kostja vastuse tutvumisele ja läbitöötamisele ei saanud minna rohkem kui maksimaalselt 2 h. Kohus hindab, et 15.07.2016 menetlusdokumendi koostamisele kokku kulunud aeg on põhjendatud 4 h ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatuks saab lugeda hageja lepingulise esindaja tasumäära 120 eurot ühe töötunni eest. Tasumäär sellises ulatuses vastab üldteadaolevale keskmisele sarnase õigusteenuse eest makstavale tasumäärale. Riigikohtu senises praktikas on peetud põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (nii käibemaksuga kui käibemaksuta) (1.10.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13, 13.11.2013. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-115-13). Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 1792,72 eurot (10x120+92,72+500). Kostja esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on kostja esindaja ajakulu käesolevas tsiviilasjas kokku olnud 16 tundi, tasumääraga 130 eurot. Kohus leiab, et kostja esindaja ajakulu on põhjendatud osaliselt, arvestades kostja esindaja menetlusdokumentide sisu, pikkust, asja keerukust ja mahtu. Kohus hindab, et hagiavaldusele vastuse esitamiseks kulus kostja esindajal kokku maksimaalselt 5 h ja hageja 22.07.2016 vastusele 4 h. Kohus märgib, et kui hagiavalduse läbitöötamisele ja analüüsile ainuüksi kulus 2 h, siis ei saanuks vastuse koostamisele endale enam kuluda üle 7 tunni. Kostja õigusabi põhjendatud ajakulu on kohtu hinnangul 10 h. Ka kostja esindaja tasumäär 130 eurot tunnist saab veel lugeda põhjendatuks (vt eelmise lõigu põhjendusi). Kokku on kostja põhjendatud menetluskulud 1300 eurot. Kohus jättis menetluskulud 5% ulatuses hageja kanda ja 95 % ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulud kokku on 2292.72€ (õigusabikulud+riigilõiv), milles jääb hageja kanda seega 114.64€ ja kostja kanda 2178.08€. Kostja menetluskuludest jääb kostja kanda 1235 eurot ja hageja kanda 65 eurot. Kohus tasaarvestab poolte menetluskulud, mis jäid teise poole kanda ning selle tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2113.08€. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel Wesico Project OÜ-lt Proplastik OÜ kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni
/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.